Obsah (5)

§ 121§ 235§ 120§ 201§ 203

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Tiina Pappel ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 08.11.2013, Tartu Haldusasja number 3-13-353 Haldusasi Nikolai Lebedevi (Lebed

§ 121

lg 4,

§ 235lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla peaspetsialist-korrapidaja kohaldas määruskaebuse esitaja suhtes 28.12.
2. a otsusega nr 6-8/99 (tl 6) täiendava julgeolekuabinõuna isiklike asjade keelamist ning 28.12.
3. a otsusega nr 6-8/100 (tl 7) täiendava julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemise keelamist. 15.01.2013 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Vangla direktorile vaide (tl 8−10 pöördel) 28.12.
4. a käskkirjade nr 6-8/99 ja nr 6-8/100 tühistamiseks. Tartu Vangla direktori asetäitja direktori ülesannetes jättis 13.02.
5. a vaideotsusega nr 1-11/17-1 (tl 10) vaide rahuldamata.
6. 18.02.2013 saabus halduskohtule määruskaebuse esitaja kaebus (tl 1−1 pöördel), milles ta palub Tartu Vangla poolt tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta 28.12.2012 tehtud otsuste tühistamist, kuna täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati tema suhtes põhjendamatult. Kaebuse kohaselt rikkus Tartu Vangla vangistusseaduse (VangS) §-s 69 sätestatut, kuna eraldatud lukustatud kambri asemel oli ta paigutatud kambrisse koos kambrikaaslasega ning isiklike asjade asemel võeti temalt ära vangla poolt väljastatud asjad. Määruskaebuse esitaja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest ning määrata talle riigi õigusabi korras esindaja.
7. Tartu Vangla selgitab oma 25.02.
8. a vastuses kohtunõudele, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine Tartu Vangla 28.12.
9. a otsuste nr 6-8/99 ja nr 6-8/100 alusel lõpetati 31.12.2012 kell 16.00 ning uut haldusakti täiendavate julgeolekuabinõude jätkamiseks ei antud.
10. Tartu Halduskohus jättis 25.02.
11. a määrusega (tl 12−12 pöördel) kaebuse käiguta ning selgitas, et Tartu Vangla 28.12.
12. a otsused nr 6-8/99 ja nr 6-8/100 ei ole enam kehtivad haldusaktid, kuna nimetatud otsustega kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid määruskaebuse esitaja suhtes tähtajaliselt. Halduskohus selgitas, et nimetatud otsused ei ole seetõttu kohtus enam tühistamiskaebusega vaidlustatavad ja määruskaebuse esitajal on võimalik taotleda vastavate otsuste õigusvastasuse tuvastamist, kui ta näitab ära, miks tuvastamiskaebuse esitamine on vajalik tema õiguste kaitseks. 27.02.2013 kohtule saabunud selgituses (tl 15−15 pöördel) kirjeldab määruskaebuse esitaja täiendavalt tema suhtes julgeolekuabinõude kohaldamise asjaolusid ning leiab, et vangla on rikkunud VangS §-s 69 sätestatut. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kuna vaidlustatud otsuste lõpus on kirjas, et ta võib esitada vaide 30 päeva jooksul, mida ta ka tegi, siis on tal õigus taotleda kohtult ka nende otsuste tühistamist. Määruskaebuse esitaja jääb oma algse seisukoha juurde ning palub Tartu Vangla 28.12.
13. a otsused nr 6-8/99 ja nr 6-8/100 tühistada, et ta saaks pärast esitada vanglale kahjunõude.
14. Tartu Halduskohus jättis 28.02.
15. a määrusega (tl 17−17 pöördel) kaebuse teistkordselt käiguta. Kohus tegi määruskaebuse esitajale veel kord ettepaneku muuta kaebuses esitatavat nõuet ning taotleda Tartu Vangla 28.12.
16. a otsuste nr 6-8/99 ja nr 6-8/100 õigusvastasuse tuvastamist. Kohus selgitas, et kui määruskaebuse esitaja ei nõustu tühistamiskaebuselt õigusvastasuse tuvastamise kaebusele üleminekuga, tuleb kohtul tühistamiskaebus tagastada. 04.03.2013 kohtule saabunud selgituses (tl 20−20 pöördel) kordab määruskaebuse esitaja oma varem esitatud seisukohti. Määruskaebuse esitaja ei saa aru, miks ta peab kaebuse nõuet muutma, ning märgib, et jääb varem esitatud kaebuse juurde.
17. Tartu Halduskohus jättis 06.03.
18. a määrusega rahuldamata määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse ning tagastas kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Halduskohus on määruses seisukohal, et määruskaebuse esitaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ta on varasemalt korduvalt esitanud iseseisvalt halduskohtusse kaebusi vanglate tegevuse peale ning seda nii kahju hüvitamise kui ka haldusakti tühistamise nõuetes. Kahes haldusasjas on määruskaebuse esitaja osalenud ise ja ilma esindajata kohtuistungitel ning selgitanud seal adekvaatselt oma seisukohti ja vastanud selgelt kohtu ning vastaspoole küsimustele. Ka käesolevas haldusasjas esitatud kaebuses on määruskaebuse esitaja nii kaebuse faktilisi asjaolusid kui ka kaebuse põhjendusi arusaadavalt ja piisava põhjalikkusega väljendanud, täpsustamist on vajanud üksnes kaebuses esitatav nõue. Lisaks aitavad halduskohtumenetluses kehtiv uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus kompenseerida määruskaebuse esitaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist, ning käesolev vaidlus ei ole asjaolusid arvestades oma olemuselt keerukas. Riigi õigusabi andmist ei õigusta halduskohtu hinnangul ka asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei ole vaatamata kohtu korduvatele ettepanekutele nõustunud muutma kaebuse nõuet. Kuivõrd otsused, millega kohaldati määruskaebuse esitaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, kehtisid kuni 31.12.2012 kella 16.00-ni, ei ole need enam kohtus tühistamiskaebusega vaidlustatavad. Kõnealuste otsuste kehtivuse suhtes ei omanud tähendust ka vaidlustamisviite märkimine haldusaktide lõppu ega asjaolu, et Tartu Vangla lahendas nimetatud otsuste peale esitatud vaided sisuliselt. Määruskaebuse esitaja ei ole vaatamata 2 kohtu korduvatele ettepanekutele kaebuse nõude muutmiseks tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üle läinud ning halduskohtul puudub võimalus ise tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üle minna. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

1. 13.03.2013 saabus kohtule määruskaebuse esitaja määruskaebus (tl 28−28 pöördel) Tartu Halduskohtu 06.03.
2. a määruse peale. Määruskaebuse esitaja märgib, et Tartu Vangla 28.12.
3. a otsuste nr 6-8/99 ja nr 6-8/100 lõpus on eesti keeles kirjas, et haldusakti peale võib esitada vaide Tartu Vangla direktorile, mida ta ka tähtaegselt tegi. Kuna ta on vaidemenetluse läbinud, peaks ta saama esitada ka nende otsuste peale kaebuse kohtule. Riigi õigusabi korras esindaja mittemääramise osas märgib määruskaebuse esitaja, et asjaolu, et ta on kahes haldusasjas osalenud kohtuistungil ilma kaitsjata ei anna kohtule alust tema riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmiseks. Istungil ilma kaitsjata osalemise tõttu ei osanud ta ka nendel kordadel ennast põhjalikult seadusele tuginedes kaitsta ega ole seetõttu nendes haldusasjades õigust saanud. Kuna määruskaebus ei sisaldanud konkreetset taotlust ning sellelt oli tasumata riigilõiv, jättis halduskohus määruskaebuse 14.03.
4. a määrusega käiguta.
5. 18.03.2013 saabus kohtule määruskaebusest puuduste kõrvaldamiseks esitatud avaldus (tl 34−34 pöördel), milles määruskaebuse esitaja kordab oma seisukohti vangla poolt VangS § 69 rikkumise osas. Määruskaebuse esitaja leiab, et ta on kõik seadusest tulenevad nõuded kohtusse pöördumiseks täitnud ning läbinud vaidemenetluse. Samuti märgib ta, et kuna ta on rahvuselt venelane, ei pruugi ta osata end juriidiliselt õigesti väljendada.
6. Vastustaja palub oma 17.04.
7. a vastuses määruskaebusele (tl 54−54 pöördel) määruskaebus rahuldamata jätta. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja kaebused varasemates menetlustes on jäänud rahuldamata, ei tähenda, et see oli tingitud advokaadi puudumisest, vaid järelikult ei olnud määruskaebuse esitaja õigusi rikutud ning kaebuste rahuldamiseks puudus alus. Halduskohus tagastas kaebuse tühistamisnõude osas õigesti

§ 121lg 2 p 2 alusel.

Pelgalt vaidemenetluse läbimine ei tähenda, et vaidemenetluses esitatud nõue on jätkuvalt asjakohane ka kohtusse pöördumisel. Kui haldusakti enam selle adressaadile ei kehti, st mõju ei avalda, siis ei ole võimalik taotleda ka selle tühistamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
2. Esmalt märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtuga selles, et tühistamiskaebusega ei ole antud juhul võimalik saavutada kaebuse eesmärki, kuna vaidlustatud haldusaktid on kaotanud oma kehtivuse.

§ 121

lg 2 p-i 2 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebuses kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt oleks käesolevas asjas esitatavaks kohaseks nõudeks õigusvastasuse tuvastamise nõue, mille esitamiseks on isikul olemas põhjendatud huvi. Tulenevalt halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest on halduskohtul kohustus juhtida isiku tähelepanu tema õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele (vt nt RKHKm 25.11.2011, nr 3-3-1-77-10, p 11; RKHKo 21.02.2011, nr 3-3-1-80-10, p 22). Haldusasjas nr 3-3-1-36-11 on Riigikohtu halduskolleegium 03.08.2011. a lahendi p-s 17 aga rõhutanud järgmist: „Samas on ainuüksi kaebajal õigus määrata vaidluse ese ning kohus peab 3 seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui valiku tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse. Seejuures on aga oluline, et kohus oleks kaebajale selgitanud tema valiku tagajärgi (halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-54-05, p 14, ja 3-3-1-91-06, p 17).“. Kuna ka käesolevas asjas ei aktsepteerinud määruskaebuse esitaja halduskohtu poolt soovitatud tuvastamiskaebuse esitamise võimalust, on halduskohus õigesti lähtunud kaebuse nõuetekohasuse kontrollimisel just tühistamiskaebusest. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus piisava hoolsusega täitnud ka temal lasuvat selgitamiskohustust ning viinud õiguspäraselt läbi kaebuse menetlusse võtmise otsustamise menetluse. 12.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Haldusasja toimikust nähtuvalt on halduskohus kahel korral jätnud kaebuse käiguta ning teinud määruskaebuse esitajale ettepaneku minna tühistamiskaebuselt üle tuvastamiskaebusele. Halduskohus on piisava põhjalikkusega määruskaebuse esitajale selgitanud, et kohtul ei ole võimalik tühistamiskaebust rahuldada, kuna vaidlustatud otsused on oma kehtivuse kaotanud. Kaebuse teistkordselt käiguta jätmise määruses on halduskohus selgesõnaliselt märkinud, et juhul, kui määruskaebuse esitaja ei nõustu üleminekuga tühistamiskaebuselt õigusvastasuse tuvastamise kaebusele, tuleb kohtul tühistamiskaebus tagastada. Seega pidi määruskaebuse esitaja, väites ka kaebuse teistkordselt käiguta jätmise määruse peale esitatud avalduses endiselt, et soovib käskkirjade tühistamist, olema teadlik enda valitud kaebuse liigi juurde jäämise tagajärgedest. Ringkonnakohtul puudub alus arvata, et määruskaebuse esitajale jäi ka pärast kahekordset põhjalikku selgitamist ebaselgeks tühistamiskaebuse ning tuvastamiskaebuse vahetegu. Halduskohus on mõlemas käiguta jätmise määruses käsitlenud neid kaebuse liike eraldiseisvalt ning selgitanud, et kohtul on antud asjas võimalik menetleda üksnes tuvastamiskaebust. Olukorras, kus isik ei ole esitanud kohtule enda poolt soovitud eesmärkide saavutamiseks kohast taotlust ning kohus on juhtinud tähelepanu tema õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele, on kohtul õigus kohaldada kaebuse tagastamist, kui kaebaja keeldub kaebust muutmast ning esitatud kaebusega ei ole kaebaja eesmärk saavutatav (vt RKHKm 10.06.2013, nr 3-3-1-18-13, p 16). Kuna määruskaebuse esitaja ei ole halduskohtu korduvatest ettepanekutest hoolimata neid kuulda võtnud ning on jäänud kindlaks oma seisukohale, et ta soovib just käskkirjade tühistamist, on halduskohus kaebuse käesolevas asjas õiguspäraselt tagastanud. Ringkonnakohus selgitab, et tühistamiskaebuse tagastamine ei võta määruskaebuse esitajalt õigust pöörduda samadel asjaoludel uuesti halduskohtusse nõuetekohase õigusvastasuse tuvastamise kaebusega. 13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega määruskaebuse esitajale riigi õigusabi mitteandmiseks vajaduse puudumise osas, ning ei pea tulenevalt

§ 201

lg-st 4 koosmõjus

§ 203lg-ga 2 vajalikuks neid põhjendusi korrata.

Asjakohane ei ole määruskaebuses esitatud väide, et halduskohus ei ole varasemalt määruskaebuse esitaja kaebusi rahuldanud just seetõttu, et ta ei ole suutnud ilma talle määratud esindajata piisaval määral oma õigusi kaitsta. Ringkonnakohtul ei ole käesoleva haldusasja raames võimalik hakata hindama, mis põhjustel ei ole määruskaebuse esitaja kaebusi tema poolt algatatud varasemates haldusasjades rahuldatud. Samuti ei muuda tema kaebuste eelnev rahuldamata jätmine asjaolu, et tulenevalt määruskaebuse esitaja poolt esitatud avaldustest ning halduskohtu poolt rakendatavast uurimis- ja selgitamiskohustusest ei ole määruskaebuse esitajale riigi õigusabi korras esindaja määramine käesolevas haldusasjas põhjendatud. Agu Timmi Tiina Pappel 4 Madis Ernits