ast, kändudest, raiejäätmetest eesmärgiga freesida pind tasaseks. Nende tööde tegemiseks oli Kaitseministeeriumi ja XXXOÜ vahel sõlmitud leping 512/
Kohtu põhjendused 5. Pooled ei vaidle selle üle, et Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu, edaspidi riik) ja XXXOÜ vahel oli sõlmitud 20.10.08 leping nr 512/0810 24.10.2008 (lk 1417). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et lepingu nr 512/0810 alusel puhastas XXXOÜ linttraktoriga Rayko C 140 XXX XXX laskevälja sihtmärgiala
ast, kändudest, raiejäätmetest (lepingu p 2.1). 6. Seega oli riigi ja XXXOÜ vahel sõlmitud töövõtuleping, mille raames kohustus XXXOÜ teostama riigile ülalnimetatud töid. Vaidlus puudus ka selles, et XXXOÜ-l oli sõlmitud hagejaga kahjukindlustusleping mainitud linttraktori kohta, mille kinnituseks on hageja kohtule esitanud poliisi BM108C1463464 (lk 18). 7.
lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega saab hageja esitada kostja vastu pärast kahju hüvitamist kahjunõude isiku vastu, kes vastutab kahju tekitamise eest. Kahju hüvitamise nõude 2 saab esitada sel alusel, millisel alusel saab kahjunõude esitada kahjustatud isik. Seetõttu on vaidluse lahendamisel tähtis, millised olid lepingu nr 512/0810 järgi poolte kohutused, sest
lg 2 sätestab, et lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või
. peatükis sätestatud alusel (deliktiõigus) nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Viidatud sätte kohaselt saab lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist
10. Hageja esitatud lepingu nr 512/0810 p 2.1 nähtub, et XXXOÜ kohutuseks oli ülalmainitud laskevälja kändude,
a ja raiejäätmete maapinnaga tasaseks freesimine ehk loodusobjektide kõrvaldamine selleks, et maa oleks tasane. Lepingust ei nähtu, et pooled oleksid reguleerinud omavahelisi kohustusi osas, mis puudutab võimalike lõhkematerjalide eemaldamisest viidatud maalalalt ning sellise kohustuse rikkumisega seotud kahjude hüvitamist. Kostja esitatud riigihanke dokumendist p 2 (lk 96) nähtub, et hankeks oli eelviidatud polügooni kändudest,
ast, raiejäätmetest tasaseks freesimise teenus ning see oli vajalik selleks, et viia läbi ohutult kaitseväe liikumine ja harjutused. Eeltoodud hankedokumenti hinnates leiab kohus, et märgitud tõend ei kinnita kostja väidet, et hageja pidanuks arvestama töö tegemisel sellega, et maalala loodusmaterjalist puhastamisel peab töövõtja arvestama lõhkekeha lõhkemisest tingitud kahjudega, va need kahjud, mis võisid ja said tekkida vaid loodusobjektide enda tõttu (näiteks masina vigastused mõne kivi, kändude jms tõttu). Seega nõustub kohus hagejaga, et hankedokumendi p 2 kohaselt oli XXXOÜ töö eesmärgiks polügooni puhastamine nii, et seal saaks kaitsevägi ohutult liikuda ja lasta ning seetõttu sai XXXOÜ eeldada, et maaala kui selline on ohutu inimestele ning talle kui töövõtjale. Eeltoodud lepingut ja hankedokumenti hinnates leiab kohus, et lepingust ei tulene töövõtja hoolsuskohustust, mille sisuks oleks arvestada puhastatava objekti ohtlikkusega selle töötlemisel koos kahjude kandmise riskiga. Kohtu hinnangul ei olnud seega lepingu töö eesmärk, poolte õigused ja kohustused suunatud lõhkekehast tuleneva kahju ärahoidmisele. Mainitud põhjusel ei ole võimalik kohtu arvates rääkida ka kostja lepingulise kohustuse rikkumisest ja lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõudest kostja vastu
Kuna lepingu eesmärgiks oli polügooni puhastamine 3 segavast loodusmaterjalist ning lepingus ei olnud pooled reguleerinud teineteise õigusi ja kohustusi juhuks kui polügoonil peaks lõhkematerjali tõttu lepinguosaline kahju saama, siis on kahjustatud isikul õigus esitada oma kahjunõuet
lg 2 järgi deliktiõiguslikul alusel kooskõlas
53. peatükis sätestatuga, eriti aga riskiõiguse sätete järgi. Deliktiõiguslik nõue, riskivastutus 11.
sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 12.
sätestab, et kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik ning lg 2 järgi loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli.
lg 1 järgi vastutab asja omanik asjast lähtuva plahvatusohtliku ohu tagajärjel tekkinud kahju eest. 13. Vaidlus puudus selles, et maa sees olev lõhkeaine, -keha on suurema ohu allikas, kuna ka asjatundjalt oodatava hoolsuse korral võib kergelt tekkida lõhkekehast, ainest oht ja/või kahju ümbruskonnale. Samuti ei ole vaidlust selles, et polügoonil olnud lõhkekeha omanik oli kostja. 14.
lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes siis, kui asjaolu, millele tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et tegelikult teatas XXXOÜ suuliselt kostjat juhtunust, kuid kohta, kus sündmus aset leidis, kohapeale minnes üles ei leitud (prot 28.01.2013
lg 1, 2 ja § 1058 lg 1, 2 järgi, süüst ja kahju tekitamise õigusvastasusest olenemata. 18. Samas ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et kahju tekkimisel oli osa ka XXXOÜ-l. Nimelt tekkis kahju: 1) põhjusel, et lõhkekeha kui ohtlik asi plahvatas, kui traktor sellele otsa tööd tehes sõitis ja 2) põhjusel, et traktor ise sõitis lõhkehale otsa. Traktori näol on aga tegemist
lg l järgi mootorsõidukiga, mille liikumise tagajärjel võib asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamisel tekkida suur kahju või tekib kahju sageli ehk traktori näol on tegemist suurema ohu allikaga. Seega on kahjustatud isik ehk XXXOÜ ise ka suurema ohu allika valitseja, kes on vastutav
Ehkki kostja viitas
lg 3 p 3, ei ole tegemist siiski mainitud sättes viidatud olukorraga (omanik ei vastuta asjast lähtuva kahju eest, kui kannatanu osales asja käitamisel). Nimelt ei tegelenud XXXOÜ polügooni demineerimisega ning traktori kahjustused ei tekkinud töö käigus looduseobjektidest lepingu p 2.1 järgi. Kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel vaatleb kohus edaspidi. 19.
lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 3 järgi hõlmab varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara 5 halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise 20. Kostja väitis, et kahju ja selle ulatus on tõendamata. Eelpool tuvastas kohus, et XXX ütluste kohaselt ei töötanud frees pärast õnnetust/plahvatust enam korrektselt ning masinaga ei olnud võimalik töötada enam samal võimsusel. Kohtule esitatud fotodelt nähtuvalt (lk 8-10) on traktor saanud vigastusi. Seega on hageja XXX ütluste ja fotodega tõendanud traktori vigastusi ning seda, et OÜ XXXOÜ sai kahjustatud traktori näol varakahju. Dorian Drake arve nr 266822-00, AS XXX arve nr 9101468 ning esitatud maksekorralduste ja pangakonto väljavõttega on hageja tõendanud, et vaidlusalusele traktorile telliti varuosi, mis toimetati Eestisse ning XXXOÜ on märgitud varuosade enda ja tellimise kulud kandnud (lk 70-82). Märgitud arveist, maksekorraldustest nähtub, et need on tehtud 2009.a., so pärast asetleidnud juhtumit (16.12.08). Kohtul puudub alus kahelda selles, et viidatud kulud on kantud seoses vaidlusaluse juhtumiga ning kostja väide, et need võivad olla kantud muude seadmete varuosade soetamiseks, on paljasõnalised. Kostja ei ole ka esile toonud, mis osa märgitud kuludest poleks põhjendatud. Esitatud maksekorraldustega (lk 19-20) on hageja tõendanud, et ta on XXXOÜ-le hüvitanud kokku 201044,37 kr 03.03.09 ja 05.03.09 varuosade ja remontööde eest. Eeltoodud tõenditega on hageja tõendanud, et kahjustatud isiku varalise kahju ulatus ehk kahjustatud asja taastamisremondi maksumus on
Kohus ei pea andma hinnangut XXXOÜ kahjuavaldustele (lk 6 ja 23), mis ta esitas XXXAS-le juhtumiga seoses, sest vaidlus puudus selle üle, et ta kindlustuslepingust tuleneva nõude hagejale esitas. Märgitud kahju hüvitamisega on kahjustatud isiku ehk XXXOÜ nõue on 12849,08 euro ulatuses
21. Kuna asjas on tõendatud, et XXXOÜ linttraktor sai lõhkekehale otsa sõites varakahju 12849,08 eurot, mille eest on kostja vastutav ning hagejale on üle läinud viidatud ulatuses kostja vastu kahju hüvitamise nõue, siis on hagejal õigus nõuda
lg 1, 1056 lg 1, § 1058 lg 1 ja § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamist viidatud 12840,08 € ulatuses. 22.
lg 1 alusel vähendatakse kahju hüvitist ulatuses, mille võrra kahjustatud isikust lähtuva asjaolu tõttu, mille eest kahjustatud isik vastutab, kahju tekkis. Kostja palus hüvitist vähendada, kuna leidis, et kahjustatud isik on ka ise vastutav kahju eest, kuna ei näidanud üles hoolsust tööde tegemisel. Kohus leidis ülalpool, et kahjustatud isikule ei kohaldunud
lg 3 p 3 ning lepingust tulenevat hoolsuskohustust ei saanud vaidluses rakendada (vt otsus eelpool, kahjunõue ei põhine lepingul). Küll on aga võimalik asjas kohaldada
lg 1 põhjusel, et kahju tekkimise eest oli kahjustatud isik ehk XXXOÜ vastutav nagu suurema ohu allika (mootorsõiduki) 6 valitseja
Kaaludes lõhkekehast lähtuvat suuremat ohtu ja traktori liikumisest tulenevat väiksemat ohtu kahju tekkimisel, leiab kohus, et kahjustatud isiku osavõtt kahju tekkimisest on selline, mis võimaldab hüvitist vähendada 10000 eurole. 23. Kuna kostja ei ole hagejale kahju hüvitanud (selles vaidlus puudus ja kohus ei anna hinnangut hageja pretensioonile 12.05.2009, lk 21), siis on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist ning hageja nõue on osaliselt tõendatud ning põhjendatud. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hagejale välja mõista
lg 1, § 1043 lg, § 1056 lg 1, § 1058 lg 1 ja § 127 lg 1, 128 lg 1,2,3, § 132 lg 3 järgi 10 000 eurot. Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.