) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).
p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ning lõike 2 kohaselt laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
Kui selleks on mõjuv põhjus võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.
lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg punktidest 1-3 tulenevalt võib kohus kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui: 1) ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel; 2) õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu; 3) õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes. Vaidlust ei ole selles, et XXX elab koos emaga, on oma ema ülalpidamisel ning õpib gümnaasiumi 12. klassis. Kostja on hageja suhtes ülalpidamiskohustuslane, hageja on saanud gümnaasiumis õppimise ajal täisealiseks ning jätkab seal õppimist, mistõttu on hageja puhul täidetud elatise saamise esmased eeldused. Hageja on haginõude täpsustuses märkinud igakuisteks kuludeks 600,88 eurot kuus, millest poole, so 300 eurot palub ta kostjalt välja mõista. Samas on hageja jätnud täpsustamata, milliste rahaliste vahendite arvelt on ta hagi esitamiseni need kulutused katnud. Hageja on märkinud, et on oma ema ülalpidamisel, kuid hagile lisatud tõendist XXX töötasu kohta 480 eurot kuus, ei ole võimalik selliseid kulutusi kanda. Kostja möönab, et peab oma tütart ülal pidama, kuid kuna peres kasvab veel kaks last ning kostja sissetulek on 385 eurot kuus, siis puudub tal võimalus täisealisele tütrele elatise andmiseks. Kostja on 22.02.2013 kohtule saadetud e-kirjas teatanud, et viibib märtsi lõpuni töö tõttu Soomes ega saa seetõttu kohtusse ilmuda ega sõlmida ka esindajaga lepingut. Eeltoodu annab kohtule aluse arvata, et kostja ei ole kohtule esitanud oma tegelikku töötasu suurust. On ilmne, et Soomes töötava või seal periooditi oma tööülesandeid täitva kostja palk ei saa olla 385 eurot. Samuti on raskendatud sellise sissetuleku juures väikeste lastega peret ülalpidaval kostjal sõlmida esinduslepingut enda esindamiseks käesolevas tsiviilasjas. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-65-07 asunud seisukohale, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest ning vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Kohus ei ole käesolevas asjastuvastanud kohustatud isiku, s.o XXX ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamise aluseid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kooskõlas hageja huvidega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis
Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169 kohaselt oli töötasu alammäär alates 01.01.2012 kuus 290 eurot ja alates 01.01.2013.a kuus 320 eurot. Eeltoodu tõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 145 eurot alates hagi esitamisest kuni 31.12.2012.a ja 160 eurot kuus alates 01.01.2013.a kuni hageja õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni. Hagihinna määramisel on kohus lähtunud TsMS § 129 lõikest 2, mille kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem, kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihinna arvutamise aluseks antud juhul 2012.a kehtinud elatise miinimummäär 145 eurot detsembrikuu eest ja alates jaanuarist 2013 kehtima hakanud miinimummäär 160 eurot järgneva 8 kuu eest (145+8x160=1425 eurot). Juhindudes TsMS § 163 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta poolte kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.