järgi kokkuleppemenetluses Ringkonnaprokurör Natalia Miilvee Süüdistatavad Vadim Dmitrijev, elu- või asukoht ja aadress: XXX, asub Vanglas; isikukood: 37809125210; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel: vene keel; haridus: algharidus; töökoht või õppeasutus: XXX OÜ, ehitaja; karistatus: kriminaalkorras karistatud 3 korral, viimati Pärnu Maakohtu 19.06.2012 otsusega
lg 2 p 2 järgi vangistusega 3 aastat ja 1 kuu,
alusel jäeti tingimisi täitmisele pööramata vangistuse osa 2 aastat ja 2 kuud 3-aastase katseajaga; tõkend: vahistamine alates 31.05.2013, kahtlustatavana kinni peetud alates 29.05.2013 Janis Kumar, elu- või asukoht ja aadress: XXX, asub Vanglas; isikukood: 38107043729; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel: vene keel; haridus: põhiharidus; töökoht või õppeasutus: puudub; karistatus: kriminaalkorras karistatud 5 korral, viimati Viru Maakohtu 27.08.2012 otsusega
lg 2 p 4, 5 ja § 394 lg 2 p 1, 2, 3 - § 22 lg 3 järgi, millest
alusel jäeti tingimisi täitmisele pööramata vangistuse osa 2 aastat 11 kuud ja 29 päeva 3-aastase katseajaga; tõkend: vahistamine alates 31.05.2013, kahtlustatavana kinni peetud alates 29.05.2013 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Vadim Dmitrijev
järgi ja karistuseks mõista vangistus 2 (kaks) kuud.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 19.06.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat ja 2 kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg, arvestades karistuse kandmise alguseks 29.05.
järgi ja karistuseks mõista vangistus 3 (kolm) kuud.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 27.08.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust, võrra ja liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg, arvestades karistuse kandmise alguseks 29.05.
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese peksmise, löömise ja muu valu tekitanud kehalise väärkohtlemise. Janis Kumarit süüdistatakse selles, et tema 29.05.2013 õhtusel ajal Tallinnas XXX maja hoovis peksis koos Vadim Dmitrijeviga XXX, tekitades temale valu ja marrastusi. Samal ajal kui Janis Kumar lõi XXX käega näkku, lükkas Vadim Dmitrijev XXX kahe käega pikali maha. Kui XXX tõusis püsti, haaras Janis Kumar teda juustest ja lõi uuesti käega näkku, mille tagajärjel XXX kukkus jälle pikali, ning Janis Kumar lõi teda jalaga keha piirkonda. Vadim Dmitrijev lõi maas lamavat XXX vähemalt ühel korral jalaga vastu keha. Oma tegevusega pani Janis Kumar toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese peksmise, löömise ja muu valu tekitanud kehalise väärkohtlemise. Kannatanule tekitati füüsilist ja moraalset kahju, tsiviilhagi esitatud ei ole. 3 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid esitatud süüdistuste sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavate karistuste liigis ja määras.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatava Vadim Dmitrijevi karistamist 2-kuulise vangistusega.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 19.06.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat ja 2 kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks mõista 2 aastat ja 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg, arvestades karistuse kandmise alguseks 29.05.2013.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatava Janis Kumari karistamist 3-kuulise vangistusega.
lg 2 alusel suurendada karistust Viru Maakohtu 27.08.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust, võrra ja liitkaristuseks mõista 3 aastat 2 kuud ja 29 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg, arvestades karistuse kandmise alguseks 29.05.2013. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepped oli süüdistatavatele arusaadavad ja nad jäid kohtus kokkulepete juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkulepete juurde. Süüdistatavatele on selgitatud menetluskulude ja teise astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatavate, nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et Vadim Dmitrijev ja Janis Kumar on sõlminud kokkulepped oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Vadim Dmitrijev ja Janis Kumar süüdi tunnistada
järgi ning mõista neile karistused vastavalt kokkulepetele.
itus on vastavuses isikute süü suurusega ja kooskõlas karistuse eesmärkidega. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Vadim Dmitrijevi menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 175,20 eurot . Vastavalt KrMS-i § 180 lõikele 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna Vadim Dmitrijevi rahalised kohustused on suured, võib menetluskulude korraga tasumine olla raskendatud. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Vadim Dmitrijev võib tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. 4 Janis Kumari menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 175,20 eurot. Vastavalt KrMS-i § 180 lõikele 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna Janis Kumaril on suured rahalised kohustused, kuid puudub töökoht, võib menetluskulude korraga tasumine olla raskendatud. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Janis Kumar võib tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Anne Rebane Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.