1-13-7980/7

(13231500311)Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Tõlk Aleksandra Krasnošlõk Kriminaalasi Ruslan Avramenko süüdistuses KarS § lg 2 p 4 järgi lühimenetluses Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav Ruslan Avramenko 199 eluk XXX, ik 37702120286, ilma kodakondsuseta, põhiharidusega, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 29.01.1997 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 järgi; 2) 22.06.1999 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 15 lg 2-139 lg 2 p 3 järgi; 3) 14.07.2000 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 1, 183 järgi; 4) 25.04.2007 Harju Maakohtu poolt KarS § 263 p 1,3 järgi; 5) 20.04.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 121 järgi; 6) 20.03.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 120 järgi vangistusega 8 kuud 10 päeva, vabanes 01.02.2013.a. pärast karistuse kandmist, karistus kustumata, Kaitsja Riine Lumiste RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi Ruslan Avramenko (üheksa) kuud vangistust. KarS 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks 9 Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt R. Avramenkole mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud. Kohaldada R. Avramenko suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 08.09.2013.a. Välja mõista R. Avramenkolt riigituludesse sundraha 240 eurot ja menetluskulud 144 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitus: „Ruslan Avramenko, 1-13-7980, menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Välja mõista R. Avramenkolt 179,83 eurot AS Prisma Peremarketi ( reg kood 10569681, a/a XXXXXXXXXX Swedbank) kasuks. Asitõend – CD- plaat – jätta kriminaalasja juurde, turvaelement ja firmasilt hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD Ruslan Avramenko on kohtu alla antud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi süüdistatuna selles, et tema, viibides 08.09.2013 kella 09.51 paiku Tallinnas, Tartu mnt 87 asuvas Sikupilli Prisma kaupluses võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS Prisma Peremarket kuuluva meeste nahkjope koos turvaelemendiga väärtusega 179,83 eurot ning möödus kassarivist, jättes tahtlikult tasumata kauba eest, tekitades sellega varalise kahju summas 179,83 eurot. Samuti tema, olles varem varguse toime pannud isik, taas viibides 08.09.2013 kella 11.29 paiku Tallinnas, Tartu mnt 87 asuvas Sikupilli Prisma kaupluses, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist AS Prisma Peremarket kuuluva meeste nahkjope väärtusega 239 eurot ja möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega Ruslan Avramenko isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav Ruslan Avramenko tunnistab end esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja selgitab, et 08.09.2013.a kella 9.30 ajal läks kauplusse Sikupilli Prisma Tallinnas, Tartu maanteel ja varastas müügisaalist nahkjope, pannes jope proovikabiinis selga ja möödudes kassast jope eest maksmata. Viibides peale varguse toimepanemist Peterburi maanteel asuvas baaris varastati temalt nahkjope ning kella 11 paiku tuli ta uuesti Sikupilli Prismasse eesmärgiga endale uus jope varastada. Proovikabiinis pani ta endale nahkjope selga ja möödus kassast, siis peeti ta kinni turvatöötaja poolt, kes kutsus kohale politsei. Süüdistatav kahetseb oma tegu (tl 26). Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: 1) 08.09.2013 kella 9.51 ajal toimepandud nahkjope varguses: - AS Prisma Peremarket avaldusega (tl 7), millest nähtub, et 08.09.2013.a kella 9.51 ajal varastas Avramenko kauplusest meeste nahkjope, väärtusega 179 eurot ja rikkus turvaelemendi, maksumusega 0,83 eurot. - tunnistaja XXXütlustega (tl 9) selle kohta, et tema töötab Sikupilli Prismas turvatöötajana ning 08.09.2013 leiti proovikabiinist lõhutud turvaelement ja jope hinnasilt. Videosalvestusest oli näha, kuidas meesterahvas läheb proovikabiini jopega, kuid väljudes on tal jope seljas. Kella 9.51 ajal möödus meesterahvas kassadest kauba eest tasumata. - asitõendite vaatlusprotokollidega (CD plaat, turvaelement, firmasilt) ja fotodega (tl 29-34) 2) 08.09.2013 kella 11.29 ajal toimepandud nahkjope varguses – - AS Prisma Peremarket avaldusega (tl 4) ja õigusvastase teo toimepanemise aktidega (tl 5), millest nähtub, et 08.09.2013.a kella 11.29 ajal möödus Avramenko aadressil Tartu mnt 87 asuvas Sikupilli Prisma kaupluses kassadest, jättes tasumata AS Prisma Peremarket kuuluva meeste nahkjope eest, mille väärtus on 239 eurot, jope tagastati rikkumatult kauplusele. - tunnistaja XXXütlustega (tl 6), et töötades turvatöötajana Sikupilli Prismas, nägi 08.09.2013 kaupluse müügisaalis meest, kes videosalvestuse kohaselt eelnevalt samal päeval oli poest lahkunud nahkjopega, mille eest ta ei tasunud. Mees pani kabiinis endale selga nahkjope ja läks kella 11.29 ajal kassadest mööda kauba eest tasumata, seejärel peeti ta kinni. Kontrollimisel oli mehel seljas nahkjope väärtusega 239 eurot, kaup on korras ja tagastati kauplusele. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et Ruslan Avramenko isikuna, kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes kavatsetult, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Rahaline karistus ei oleks kohtu arvates Ruslan Avramenko poolt täidetav, sest tal puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. Selline karistus ei vastaks tema süü suurusele ega oleks ka piisavaks vahendiks tema mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. Ruslan Avramenko on varem korduvalt karistatud kriminaalkorras, vabanes vangistuse kandmiselt 01.02.2013, ei tööta ning jätkas kuritegude toimepanemist. Kuna varasemad karistused ei ole mõjutanud Ruslan Avramenkot loobuma süütegude toimepanemisest, siis leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Ruslan Avramenko kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et teda võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega ja mõistab R. Avramenkole karistuseks vangistuse 9 (üheksa) kuud. Prokurör ja kaitsja taotlesid vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, sest Ruslan Avramenko eelnevad karistused on isikuvastaste kuritegude eest, varasemad karistused varavastaste kuritegude eest on kustunud. Kohus leiab, et prokuröri ja kaitsja taotlused ei kuulu rahuldamisele. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et Ruslan Avramenkole mõistetava vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga on võimalik tagada karistuse eesmärkide saavutamist. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. R. Avramenko on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Teda on varem karistatud nii rahalise karistuse kui tingimisi vangistusega koos katseajaga, kuid sellised karistused ei saavutanud oma eesmärki. Avramenko jätkas kuritegude toimepanemist. Järgmise kuriteo toimepanemise eest karistas kohus teda vangistusega, kuid Avramenko jätkas kuritegude toimepanemist ka peale vabanemist vangistuse kandmiselt. Kohtu hinnangul on R. Avramenko oma käitumisega näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Isegi reaalse vangistuse kohaldamine ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt käituma. Kohus kohaldab R. Avramenko suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist juhindudes KrMS § 130 lg 4¹. Kooskõlas KarS § 68 lg 1 tuleb karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 08.09.2013.a. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Süüdimõistetu on kohustatud sundraha ja menetluskulud tasuma KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul. AS Prisma Peremarket poolt on esitatud tsiviilhagi nahkjope väärtusega 179 eurot vargusega ja turvaelemendi väärtusega 83 senti rikkumisega tekitatud kahju ulatuses, kokku summas 179,83 eurot (t l6). VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Süüdistatav tunnistab hagi. Tsiviilhagi on tõendatud tunnistajate ütlustega ja kirjalike materjalidega ning kuulub rahuldamisele. Ruslan Avramenkolt kuulub välja mõistmisele AS Prisma Peremarket kasuks 179 (ükssada seitsekümmend üheksa) eurot ja 83 (kaheksakümmend kolm) senti, mis tuleb tasuda AS Prisma Peremarket arvelduskontole (reg kood 10569681, a/a XXXXXXXXXXXX Swedbank). Asitõendid - CD- plaat – jätta kriminaalasja juurde, turvaelement ja firmasilt hävitada. Eha Popova Kohtunik