Obsah (7)

§ 142§ 407§ 444§ 468§ 173§ 162§ 1741

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 23.juulil 2013.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-7231 Tsiviilasi TF

) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud määras alates otsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni, s.t. menetluskulude tasumiseni EDASIKAEBAMISE KORD 1 Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, nr 221023778606 Swedbank AS, nr 33341610002 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr 17001577198 Nordea Pank, viitenumber

1. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja kohtu põhjendused Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja poolt hagejale kahel korral esitatud eralaenustaotlused kokku summas 35 018.91 krooni, mille alusel kandis hageja vastavad summad kostja arveldusarvele 17.08 2010 ja 09.12.
2. Kostja kohustus tagastama hagejale eralaenu igakuiste maksetena pangakontole. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes igakuised kokkuleppelised maksed tagastamata. Eralaenu tingimuste järgi ütles hageja 10.12.2012 laenulepingu üles ja nõudis kogu võlgnevuse tasumist. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 1554.67 eurot, lisaks viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras summas 48.91 eurot, intressi vastavalt poolte poolt kokkulepitule 26,90%, vähendades seda 268 eurole ja võla sissenõudmisega kantud kulusid kahjuna summas 128.42 eurot. Kohus toimetas hagiavalduse kostjale isiklikult kätte, kohustades kostjat vastama kirjalikult 20 päeva jooksul. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastust ei esitanud ning ei ole teatanud vastamist takistavatest mõjuvatest põhjustest ega taotlenud tähtaja pikendamist. Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt sõlmitud tarbijakrediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale laenu. VÕS § 396 lg 1 alusel kohustub laenusaaja laenu tagasi maksma. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6, § 113 lg 1 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 2

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta

§ 162

lg 2 alusel õiguslikult põhjendatud ulatuses kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 175 eurot (maksekäsumenetluses 52.69 eurot ja kohtumenetluses 122.31 eurot). Kohus leiab, et riigilõivu hagihinnalt on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 260 eurot. Kohus leiab, et tasu on mõistlik, jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostjal tuleb hagejale menetluskulud hüvitada 435 euro ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3