TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2484 Otsuse kuupäev 22. veebruar 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Raino Oti (Ott) kaebus Tartu Vanglalt nõuetel

§ 44lg 1).

Õigus nõuda hüvitist avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest on rahaliselt hinnatav õigus. Kahjuna saab käsitleda seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada. Kaebaja nõue põhineb väidetaval süülisel väärikuse alandamisel seoses puudustega kambri sisustuses. Vastuseks kaebusele märgib halduskohus, et kaebaja poolt taotletava hüvitisega tuleks luua olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise eesmärk on kaebaja asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud, seega olukorda, kui tema õigusi ei oleks rikutud.

1. Poolte vahelise vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas vastustaja poolt avalik-õiguslikus suhtes teostatud toiming (tegevusetus kambri nõuetele vastavuse tagamisel), millega kaebajale väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase toimingu vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, tuleb kaebus jätta rahuldamata.
2. Kaebaja nõude sisulisel lahendamisel tugineb halduskohus materiaalõiguse kõrval asjakohasele kohtupraktikale. Riigikohus on 21.04.
3. a haldusasja nr 3-3-1-14-10 otsuses asunud seisukohale, mille kohaselt: “ Kinnipidamistingimused võivad osutuda õigusvastaseks ja rikkuda arestimajas viibiva isiku õigusi ka siis, kui puuduvad selgelt sätestatud nõuded. Inimväärikust alandavaks võib pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes peeti.“
4. Kaebaja on eraldatud lukustatud kambris viibinud suhteliselt lühikese aja jooksul, s.o 21 päeva. Kaebaja ei ole tõendanud, et nagi ja isiklike asjade hoiukoha puudumise tõttu läksid tema isiklikud asjad kilekotis vaidlusaluse kolme nädala jooksul hallitama. Kaebaja oleks saanud seda tõendada eraldatud lukustatud kambris viibimise ajal või koheselt pärast seda, vanglaametnike poole pöördumisega näidates neile väidetavalt hallitavaid isiklikke asju. Vanglaametnike poole pöördumisega oleks kaebaja eelduslikult saanud ka temale väidetavalt tekkinud mittevaralist kahju ära hoida. Isegi, kui uskuda kaebaja paljasõnalist väidet, siis on halduskohus seisukohal, et riidenagi ja isiklike asjade hoiukoha puudumisega ei saadud alandada kaebaja inimväärikust, kuna seadusandja on piiranud kinnipeetaval kambris hoida 3 lubatavate asjade hulka. Kinnipeetava kambris olevate varade loeteluga
5. aastast kaebaja kohta (tlk 21) on tõendatud, et kaebajal on kambris olnud vähe asju, millest suhteliselt palju esemeid on plastmassist, millele ei saa hallitus korvamatult halvasti mõjuda. Riideesemeid on aga võimalik pesta, isegi, kui nad on hallitanud. Kaebuses ei ole kaebaja osundanud tema vara väärtuse vähenemisele, samuti ei ole ta vangla vastu tõstatanud varalise kahju kompenseerimise küsimust. Neil asjaoludel on halduskohus seisukohal, et kaebaja kinnipidamistingimuste hindamisel ei ole nende kumulatiivne mõju ja ajavahemik sellised, et vastustaja oleks rikkunud kaebaja põhiõigusi (inimväärikust). Kaebaja kinnipidamisega kaasnevat kannatuste vältimatut taset ei ole käesoleval juhul ületatud määras, mis annaks aluse apelleerida väärikuse alandamisega mittevaralise kahju tekitamisele.
6. Halduskohus hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja õiguste rikkumine vaidlustatud toiminguga ei ole tõendatud, mille tõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata (

§-de 5 lõike 1 punkt 1, 158 lõike 1 lause 1). 15. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega peaks menetluskulud kandma kaebaja (

§ 108

lõike 1 lause 1), kuna aga vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist (

§ 109lõike 1 viimane lause), jäävad mõlema poole menetluskulud nende endi kanda.

Roby Koik kohtunik 4