← Eesti

3-13-1740/55

Obsah (5)§ 278§ 213§ 223§ 279§ 198

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Viive Ligi ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2013. a, Tallinn Haldusasja n

§ 278lg 1).

Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (

§ 278lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (

§ 279lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus (hankija) avaldas 16.05.2013 avatud hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Avalik liinivedu Järva maakonna bussiliinidel 2014-2022“ (vii- 3-13-1740 tenumber 143118) hanketeate (HT). Riigihange oli jaotatud kolmeks osaks (
  2. osa − liinigrupp I,
  3. osa − liinigrupp III ja
  4. osa – liinigrupp IV). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 28.06.2013 esitasid pakkumused kuus pakkujat, sh AS ATKO Trans.
  5. MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus tunnistas 17.07.2013 protokolli nr 124 p-ga 1.2 AS ATKO Trans kvalifitseerimise tingimustele mittevastavaks (tehniline ja kutsealane pädevus, tingimus nr 4). Protokolli p-s 1.2 märgiti, et veokorraldaja maine ei vasta ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 36 lg 1 p-s 1 nõutud hea maine tingimustele. Karistusregistri andmetel on pakkuja veokorraldajal kehtiv karistus liiklusseaduse (LS) § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo (mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis) eest, mistõttu veokorraldaja mainet ei saa pidada heaks.
  6. AS ATKO Trans esitas 26.07.2013 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (vaidlustuskomisjon) vaidlustuse 17.07.2013 protokolli p 1.2 kehtetuks tunnistamiseks (liinigruppide III ja IV osas).
  7. Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis 09.08.2013 otsusega nr 189-13/143118 AS ATKO Trans vaidlustuse rahuldamata. Otsust põhjendati järgmiselt. Protokolli p 1.2 kohaselt jäeti vaidlustaja kvalifitseerimata, kuna vaidlustaja ei vastanud HT osa III p 2.3 alap-le
  8. Vaidlustaja ei ole vaidlustanud HT-s kehtestatud kvalifitseerimise tingimusi riigihangete seaduse (RHS) § 121 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul ja HT on jõus, mistõttu ei ole vaidlustajal kvalifikatsiooni kontrollimise staadiumis võimalik nõuda selles sisalduva kvalifitseerimise tingimuse kohaldamata jätmist kvalifitseerimise tingimuse mittelubatavusele viidates. Puudub vajadus kontrollida HT osa III p 2.3 alap-s 4 kehtestatud kvalifitseerimise tingimuse kooskõla riigihangete seadusega. Poolte vahel ei ole vaidlust, et protokolli, mille p-ga 1.2 jäeti vaidlustaja kvalifitseerimata, tegemise ajal oli vaidlustaja poolt määratud vedude eest vastutaval isikul (veokorraldajal) Kalle Sl kehtiv karistus LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo eest. Õige on, et vaidlustaja pakutav veokorraldaja ei vasta hea mainega veokorraldajale esitatud nõuetele ja esineb alus vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks HT osa III p 2.3 alap-s 4 kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele mittevastavuse tõttu. Vaidlustuse kohaselt on K. S nimetamine kvalifitseerimise dokumentides eksitus ja AS ATKO Trans juhataja 09.07.2013 käskkirjaga nr 18 on määratud vaidlustaja veokorraldajaks R R, kes vastab HT nõuetele. Vaidlustaja viitab Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-24-13 p-dele 22 ja
  9. Vaidlustaja on teinud Riigikohtu otsusest ebaõigeid järeldusi. Käesoleval juhul ei ole vaidlustaja jätnud oma kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente eksituse tõttu esitamata, vaid on esitanud andmed ja dokumendid, mis ei tõenda tema kvalifikatsiooni. Vaidlustaja poolt kvalifikatsiooni tõendamiseks koos pakkumusega esitatud dokumendid kinnitavad, et vaidlustaja veokorraldajaks on määratud K. S, mitte R. R. Kvalifitseerimise tingimustele mittevastava veokorraldaja kohta andmete ja dokumentide esitamine ei ole käsitletav vormilise puudusena ja vaidlustaja ei teinud kvalifitseerimise dokumentide vormistamisel inimlikku viga. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 28.06.2013, kuid R. R on määratud veokorraldajaks alles 09.07.2013, mis tähendab, et pakkumuste esitamise ajal ei olnud R. R veel vaidlustaja poolt veokorraldajaks määratud. Asjaolu, et K. S suhtes kehtinud väärtegu on alates 28.07.2013 karistusregistrist kustunud, ei mõjuta hankija 17.07.2013 otsuse õiguspärasust, kuna pakkumuse esitamise ajal 28.06.2013 ja vaidlustaja kvalifikatsiooni kontrollimise ajal 17.07.2013 oli K. Sl karistusregistri andmetel kehtiv karistus, st vaidlustaja ei vastanud HT osa III p 2.3 alap-s 4 kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele veokorraldaja maine osas ja hilisemad sündmused (väärtegu on alates 28.07.2013 karistusregistrist kustunud) ei muuda seda fakti olematuks. Seega protokolli p-s 1.2 tehtud otsus vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise kohta on kooskõlas RHS § 39 lg-dega 1 ja
  10. 2

(8)3-13-1740
  1. AS ATKO Trans esitas 16.08.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse vaidlustuskomisjoni 09.08.2013 otsuse nr 189-13/143118 ja MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus 17.07.2013 otsuse p 1.2 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused on järgmised. Järvamaa bussiliinide riigihanke HT osa III p 2.3 alap-s 4 sätestatud nõue, mille kohaselt peab pakkujal olema vastavalt ÜTS § 35 lg-le 7 määratud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) 1071/2009 artiklis 6, 8 ja 9 ja ÜTS §-s 36 esitatud nõuetele vastav, ametialaselt pädev ja hea mainega veokorraldaja, pole lubatav kvalifitseerimistingimus. Seetõttu ei ole selle nõude täitmata jätmine kaebaja poolt tema kvalifitseerimata jätmisel Järvamaa hankel õiguspärane vaatamata sellele, et viidatud kvalifitseerimise tingimust ei ole õigeaegselt vaidlustatud. Riigihangete seaduse mõttes on tegemist õiguspärase ja lubatava kvalifitseerimistingimusega vaid juhul, kui seeläbi saab tõendatud pakkuja kui juriidilise isiku suutlikkus hankelepingut täita. Kaebaja hinnangul ei ole ÜTS § 36 lg-s 1 sätestatu erinõue RHS § 41 lg 3 kohaselt. RHS selle sätte mõttes on erinõudega tegemist juhul, kui mingist õigusaktist tuleneb nõue pakkujale kui juriidilisele isikule, mille täitmata jätmise korral tal ei ole pädevust hankelepingut täita. Käesoleval juhul ei ole tegu sellise olukorraga, sest veokorraldaja kunagine liiklusrikkumine ei takista pakkujal hankelepingu alusel sooritatavat tegevust läbi viia, s.t veoteenust osutada. Kaebaja kvalifitseerimata jätmine pelgalt seetõttu, et pakkuja endisel veokorraldajal on liiklusrikkumine, on ebaproportsionaalne ja konkurentsi piirav. Veokorraldaja tööülesannete hulka ei kuulu transpordivahendi juhtimine, vaid organisatsiooni sisene vedude organiseerimine. Ka Riigikohtu ja vaidlustuskomisjoni praktika toetab kaebaja seisukohta. Seega tuleneb varasemast praktikast, et pakkuja pädevuse tõendamisele mittesuunatud nõudeid pakkuja töötajatele ei saa pidada õiguspärasteks kvalifitseerimisnõueteks. Nii ei ole ka nõue veokorraldajale käsitatav kvalifitseerimisnõudena pakkujale kui transporditeenuse osutajale. Hankija peab lähtuma RHS § 41 lg-s 1 sätestatud kvalifitseerimistingimuste ammendavast loetelust, milles ei ole nõuet heale mainele. Kaebaja hinnangul oleks hankijal kohane kehtestada veokorraldajale tingimusi hankelepingu tehnilises kirjelduses. Isegi kui eeldada, et veokorraldaja suhtes kehtestatud osundatud tingimus on kvalifitseerimisel õiguspärane, on kaebaja kvalifitseerimistingimustele vastav ning tema suhtes tuleb langetada uus otsus kaebaja kvalifitseerumise kohta. Seda seetõttu, et kaebaja poolt esialgses kvalifitseerimise dokumendis K. S nimetamine veokorraldajana oli eksitus. Kaebajale oli K. S kehtiv karistus jäänud pakkumuse esitamisel märkamata. Vastasel juhul oleks kaebaja nimetanud kohe pakkumuse esitamisel veokorraldajana R. Ri. Tegelikkuses on kaebajal kõigile nõuetele vastav veokorraldaja olemas. Lisaks sellele on ka esialgselt veokorraldajana nimetatud K. S suhtes kehtinud väärtegu alates 28.07.2013 karistusregistrist kustunud ning ka tema vastab seega kõigile veokorraldajale esitatud nõuetele. Kaebaja hinnangul on vaidlustuskomisjon jätnud ebaõigesti käsitlemata vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse lubatavuse küsimuse ning vaidlustuskomisjoni formalistlik käsitlus on vastuolus kohtupraktikaga.
  2. MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus palus vastuses jätta kaebuse rahuldamata ja esitas järgmised vastuväited. Vaidlustuskomisjoni 09.08.2013 otsus on õiguspärane. Seaduses sätestatud nõuetele vastava veokorraldaja määramine on avaliku liiniveo hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks õigusaktides kehtestatud erinõue, mis on vastavuses RHS § 41 lg-ga
  3. Vastav erinõue tuleneb ÜTS § 35 lg-st
  4. See on oma olemuselt pakkuja pädevusele kehtestatud tingimus. Veokorraldajaks ei saa olla pakkuja kui äriühing, antud tingimus ongi täidetud füüsilise isiku kaudu, kes on äriühinguga töösuhtes. Pakkuja kui juriidilise isiku suutlikkust täita hankelepingut näitab vastava pädevusega töötaja olemasolu, kes on seaduse alusel nõutav vastava teenuse osutami3
(8)3-13-1740 seks ehk sõitjateveo korraldamiseks. ÜTS § 41 lg 1 p-st 2 ja § 46 lg 1 p-st 1 võib järeldada, et seadusandja on pidanud kõikidele nõuetele vastava veokorraldaja olemasolu sõitjateveo korraldamisel oluliseks tingimuseks. Vaidlustuskomisjoni käsitlus esitatud vaidlustuse lahendamisel ei olnud formalistlik. Pakkumuse tegemisel nõuetele mittevastava veokorraldaja kohta andmete esitamisel ei olnud tegemist inimliku veaga. Antud juhul puudus kaebajal nõuetele vastav veokorraldaja vähemalt aasta jooksul. Sõltumata sellest, kas veokorraldajaks määratud K. S jättis tööandja talle LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo eest määratud karistusest teavitamata või oli tööandja sellest teadlik, kuid ei tegutsenud sellest lähtuvalt (määranud teist veokorraldajat), ei saa seda lugeda inimlikuks veaks ega eksituseks pakkumuse esitamisel. ÜTS kohaselt peab sõitjateveo teenuse osutajal olema nõuetele vastav veokorraldaja alati, mitte vaid perioodil, kui osaletakse pakkujana riigihankes. Seega on puudus sisuline, mitte vaid vormiline. Samuti puudub kaebajal alus väita, et dokumendid on jäänud esitamata ning seega võiks neid täiendavalt esitada (ja hankija peaks nendega arvestama), kuna pakkumuse esitamise hetkel veokorraldajaks olevat K. St puudutavad dokumendid olid esitatud. Vaidlustuskomisjon ei ole küll otseselt käsitlenud vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse lubatavust, kuid on viidates Riigikohtu praktikale põhjendanud, miks ei saa kvalifitseerimata jätmise otsust vaidlustada, kui HT on jõus. Kaebajal oli võimalik vaidlustada HT, kuid kuna seda ei tehtud ning pakkumuse esitamisel esitati ka nõutud dokumendid veokorraldaja kohta, tekkis ilmselgelt kaebajal arvamus konkreetse kvalifitseerimistingimuse lubamatuse kohta alles pärast seda, kui selle tingimuse täitmata jätmise tõttu langetas hankija kaebaja kvalifitseerimata jätmise otsuse. Tulenevalt RHS § 39 lg-st 3 ning vaidlustuskomisjoni poolt viidatud Riigikohtu praktikast ei saa sisuliselt mittevastavat pakkujat kvalifitseerida, kui nõuetele vastav seisund tekib alles pärast pakkumuse esitamist ning kaebaja ei vastanud pakkumuse esitamise ajal sisuliselt kvalifitseerimistingimustele seaduses sätestatud nõuetele vastava veokorraldaja puudumise tõttu.
  1. AS ATKO Liinid ja AS GoBus kohtu poolt määratud tähtajaks seisukohti kaebuse kohta ei esitanud.
  2. Tallinna Halduskohus jättis 30.09.2013 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus põhjendas otsust järgmiselt. Vaidlustuskomisjon jättis õiguspäraselt hindamata kaebaja väite, mille kohaselt ei olnud vaidlustatud HT osa III p 2.3 alap 4 näol tegemist lubatava kvalifitseerimistingimusega – sellise hinnangu andmiseks puudus vaidlustuskomisjonil ja puudub ka kohtul vajadus. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et HT osa III p 2.3 alap 4 kui hanke alusdokumendi punkti, millest hankija pidi lähtuma pakkujate tehnilise ja kutsealase pädevuse kindlakstegemisel, RHS § 121 lg-s 1 sätestatud tähtajal ei vaidlustatud. Seega oli nimetatud punkt pakkumuste esitamise ajal ning pakkujate kvalifikatsiooni kindlaksmääramisel kehtiv ja hankijale järgimiseks kohustuslik. Pakkumuste hindamisel kehtiva HT punkti järgimata jätmine kaebaja kvalifitseerimisel oleks seadnud pakkujad ebavõrdsesse situatsiooni ning olnud vastuolus RHS §-s 3 sätestatud riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning võrdse kohtlemise tagamise põhimõtetega. Vaidlustuskomisjon on otsuses põhjendatult viidanud Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-24-13 p-le
  3. Asjakohane ei ole kaebaja viide Riigikohtu 22.02.2012 otsusele nr 3-3-1-2-12, kuna nimetatud asjas jäeti pakkuja kvalifitseerimata tingimuste alusel, mida HT-sse märgitud ei olnud. Käesoleval juhul on hankija juhindunud HT punktist täpselt nii, nagu see ette nägi. Kuna HT osa III p 2.3 alap 4 jäi kaebaja poolt nõuetekohaselt vaidlustamata, on tegemist kehtiva hanketingimusega, millest hankija pidi lähtuma pakkuja vastavuse hindamisel kvalifitseerimistingimustele. Seetõttu ei olnud argument, et tegemist oli lubamatu kvalifitseerimistingimusega, 4
(8)3-13-1740 asjakohane ei vaidlustusmenetluses ega ole seda ka käesolevas kohtumenetluses. Asjakohatule argumendile ei pea vaidlustuskomisjon ega kohus sisulist hinnangut andma. Hankija jättis kaebaja õiguspäraselt kvalifitseerimata, kuna kaebaja veokorraldaja ei vastanud HT osa III p 2.3 alap-s 4 sätestatud tingimustele. HT osa III p 2.3 alap-st 4 tulenevalt pidi pakkujal kvalifitseerumiseks olema ÜTS §-s 36 esitatud nõuetele vastav, ametialaselt pädev ja hea mainega veokorraldaja. Kaebaja esitas kvalifitseerumiseks AS ATKO Trans juhataja M. T 25.04.2005 käskkirja nr 3, mille kohaselt on alates 25.04.2005 määratud riigisisese ja rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise eest vastutavaks isikuks tegevdirektor K. S, Tallinna Tehnikakõrgkooli poolt väljastatud K. S ametialase pädevuse tunnistuse nr 0351R ning vormil V järgmise kinnituse: „Kinnitame, et meie poolt määratud veokorraldaja vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 6 ja artiklites 8 ning 9 sätestatud vedude eest vastutava veokorraldaja ametialase pädevuse ja hea maine nõuet käsitlevatele tingimustele.“ ÜTS § 36 lg 1 kohaselt peab veokorraldajal olema hea maine. ÜTS § 36 lg 1 p 1 kohaselt peetakse veokorraldaja mainet heaks, kui teda ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest või karistusseadustiku §-des 422–4241 sätestatud kuriteo eest või LS § 221 lg-s 2, § 222 lg-s 2, §des 223–226, § 227 lg-tes 2–4, § 230 lg-s 2, §-des 234–237 või § 242 lg-s 2 sätestatud väärteo eest või karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hankija poolt vaidlustatud otsuse tegemise ajal 17.07.2013 oli kaebuse esitaja veokorraldaja K. Sl kehtiv karistus LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo eest. Järelikult ei olnud kaebaja veokorraldajal 17.07.2013 seisuga hea maine ÜTS § 36 tähenduses ning kaebaja ei vastanud seega HT osa III p 2.3 alap 4 tingimustele ning tuli jätta kvalifitseerimata. Asjakohatud on kaebaja väited, mille kohaselt määras kaebaja alates 09.07.2013 ametisse uue hea mainega veokorraldaja ning et K. S karistus kustus 28.07.2013. Hankija sai otsuse teha üksnes nende dokumentide põhjal, mille pakkuja talle pakkumuste esitamise tähtajaks 28.06.2013 esitas ning selle teabe põhjal, mis oli seisuga 17.07.2013 avalikest registritest nähtav. Pakkuja dokumentatsioonis oli ainsa veokorraldajana märgitud K. S, kes karistusregistri andmetel omas kehtivat karistust LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo eest ning hankija sai lähtuda ainult neist andmetest. Hankija ei pidanud arvestama uue veokorraldaja nimetamisega või K. S karistuse kustumisega lähitulevikus – hankija sai lähtuda üksnes talle pakkuja poolt esitatud ja hetkel kehtivatest andmetest. Märkides pakkumuses veokorraldajana K. S ning kinnitades vormil V, et tegemist on hea mainega veokorraldajaga, ei eksinud pakkuja formaalselt ning tegemist polnud ka inimliku eksitusega, mille kõrvaldamist oleks hankija võinud pakkujalt nõuda. Et tegemist ei olnud juhusliku veaga, kinnitab ka asjaolu, et seisuga 28.06.2013, mil oli pakkumuste esitamise tähtaeg, oligi kaebaja ainus veokorraldaja K. S. Seega ei saanud ka sisuliselt pakkuja sel ajal kvalifitseeruda ning seda isegi juhul, kui hankija oleks kaebajale andnud võimaluse pakkumust korrigeerida. Pakkujal on kohustus esitada pakkumuses üksnes tõeseid andmeid, mis hõlmab ka kohustuse kontrollida enda poolt antavate kinnituste tõele vastavust. Kaebaja on küll põhjendatult viidanud Riigikohtu 13.06.2013 otsusele nr 3-3-1-24-13, kuid teinud sellest ebaõigeid järeldusi. Pigem kinnitab nimetatud otsuse p-des 22 ja 23 märgitu hankija ja vaidlustuskomisjoni otsuste õiguspärasust. Riigikohus on viidatud punktides mh märkinud, et puuduste kõrvaldamise võimalus tuleb anda siis, kui nõutud dokumendid või andmed on esitamata, ebaselged või ebapiisavad või kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea. RHS § 39 lg 4 alusel kõrvaldatava puudusega ei ole tegemist siis, kui esitatud dokumendid ja andmed kinnitavad, et pakkuja ei vasta sisuliselt kvali5
(8)3-13-1740 fitseerimistingimustele (RHS § 39 lg-s 3 sätestatud olukord), st puudus on sisuline, mitte vormiline. Kvalifikatsiooninõuetele sisuliselt mittevastav pakkuja ei saa muutuda RHS § 39 lg 4 kohaldamise käigus vastavaks. Kui nõuetele vastav seisund tekib ettevõtjal alles pärast pakkumuse esitamist, ei võeta seda hankemenetluses arvesse. Arvestades, et pakkumuste esitamise aja seisuga 28.06.2013 ei vastanud kaebaja veokorraldaja sisuliselt HT-s sätestatud nõuetele, ei olnud tegemist kõrvaldatava puudusega ning muid asjaolusid, mis tekkisid pärast seda kuupäeva (uus veokorraldaja, karistuse kustumine K. Sl), ei saanud hankija arvesse võtta. Seega on MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus 17.07.2013 otsuse p 1.2 ja vaidlustuskomisjoni 09.08.2013 otsus nr 189-13/143118 õiguspärased. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. AS ATKO Trans palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada osas, mis puudutab hankemenetlust riigihanke IV liinigrupis (hanke
  2. osas), jätta menetluskulud vastustaja kanda ning välja mõista vaidlustuse esitamiselt tasutud riigilõiv summas 1278,23 eurot. Apellant palub võtta asja juurde apellatsioonkaebuse lisades 2-4 märgitud tõendid (02.05.2012 maksekorraldus trahvi tasumiseks, 16.07.2012 maksekorraldus trahvi tasumiseks ja karistusregistri osakonna juhataja 08.10.2013 vastus järjelpärimisele). Apellant selgitas, et ei esitanud neid tõendeid varasemas menetluses põhjusel, et usaldas karistusregistri andmeid, mis aga täiendaval kontrollimisel osutusid ebaõigeteks. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. Kaebaja hinnangul on vaidlustuskomisjon ja halduskohus ebaõigesti jätnud hindamata kaebaja väite, mille kohaselt ei olnud HT osa III p 2.3 alap-s 4 sätestatud tingimus veokorraldaja hea maine suhtes lubatav kvalifitseerimistingimus, mistõttu ei oleks hankija tohtinud seda pakkujate kvalifitseerimisel kohaldada. Pakkujate kvalifitseerimisel või kvalifitseerimata jätmisel ei saa kohaldada sellist tingimust, mis on küll vormiliselt hanketeates kvalifitseerimise tingimusena kehtestatud, kuid mis sisult kvalifitseerimise tingimusena käsitletav ei ole. Kaebaja viitab siinkohal Riigikohtu 22.02.2012 otsuse nr 3-3-1-2-12 p-dele 17 ja
  3. Nimetatud lahendis ei olnud Riigikohtu seisukoha aluseks asjaolu, et vaidlustatud kvalifitseerimise tingimust ei olnud esialgselt HT-s kehtestatud, nagu märkis halduskohus, vaid asjaolu, et tegemist ei olnud sisuliselt kvalifitseerimistingimusena käsitletava nõudega. Tegemist on pakkuja ühele töötajale kehtestatud tingimusega, millise kehtestamise õigust RHS-st ei tulene. RHS § 41 lg 1 p 5 võimaldab hankijal esitada kvalifitseerimistingimusi teenuse osutamise eest vastutavate isikute kogemuse, hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta. ÜTS §-s 36 sätestatu ei kvalifitseeru ühegi eelnimetatu alla. Hea maine nõuetele vastavus ei puuduta veokorraldaja kogemust, haridust ega kutsekvalifikatsiooni. Seega ei ole alust sellise nõude kehtestamiseks vastutatava isiku kohta. HT osa III p 2.3 alap-s 4 sätestatud nõude näol ei ole tegemist ka RHS § 41 lg-s 3 nimetatud õigusaktidest tuleneva erinõudega. Seaduse sättest ja eesmärgist nähtuvalt on pakkuja kvalifitseerimata jätmise aluseks üksnes konkreetse tegevusloa, registreeringu või organisatsioonilise kuuluvuse kui pakkuja pädevust iseloomustava asjaolu puudumine. Sellega ei saa samastada pakkuja ühe töötaja kunagist liiklusseaduse rikkumist lubatud piirkiiruse ületamise näol. Isegi kui eeldada, et HT osa III p 2.3 alap-s 4 veokorraldaja suhtes kehtestatud tingimuse kohaldamine pakkujate kvalifitseerimisel oli õiguspärane, oli kaebaja kvalifitseerimise dokumentides nimetatud veokorraldaja K. S vaidlustatud otsuse tegemise ajal nimetatud kvalifitseerimise tingimusele vastav. Apellatsioonkaebusele lisatud tõendist nähtuvalt on K. S poolt 19.07.2013 tehtud karistusregistrile päring enda kohta. Nimetatud dokumendist nähtuvad kaks väärteokaristust, mille otsused on jõustunud 10.05.2012 (väärteomenetluses nr 6
(8)3-13-1740 267012003917) ja 23.07.2012 (väärteomenetlus nr 251012002730). K. S tasus esimese trahvi 02.05.2012 ja teise trahvi 16.07.
  1. Kuna K. S tasus viimase trahvi 16.07.2012, kaotas karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt tema karistus kehtivuse 16.07.
  2. Alates 17.07.2013 ei oleks tohtinud tema karistust enam karistusregistris olla märgitud. Karistusregistri osakonna juhataja kinnituse kohaselt kustusid K. Sle määratud karistused seaduse kohaselt 16.07.2013, kuid kanti karistusregistri arhiivi alles 22.07.
  3. Seega on tõendatud, et alates 17.07.2013 ei olnud K. Sl ühtegi kehtivat karistust, seega vastas ta ÜTS §-s 36 sätestatud veokorraldaja hea maine nõuetele. Hankija tegi kaebaja kvalifitseerimata jätmise kohta otsuse 17.07.
  4. Otsuse tegemise ajal kaebaja veokorraldajal K. Sl kehtivat karistust ei olnud.
  5. MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja jääb kõigi oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja märgib täiendavalt järgmist. Kaebaja on apellatsioonkaebuses toonud uue asjaoluna välja AS ATKO Trans veokorraldajale K. Sle LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo eest määratud karistuste kustumise 16.07.2013 ja seega hankija poolt 17.07.2013 kaebaja kvalifitseerimata jätmise otsuse tegemise ajal tema kvalifitseerimistingimustele sisulise vastavuse. See ei muuda fakti, et karistused olid kehtivad pakkumuse esitamisel 28.08.2013 ning kvalifitseerimistingimustele vastav seisund tekkis alles 16.07.
  6. Riigikohtu 13.06.2013 otsuse nr 3-3-1-24-13 p 23 teises lõigus märgiti, et kui nõuetele vastav seisund tekib ettevõtjal alles pärast pakkumuse esitamist, ei võeta seda hankemenetluses arvesse. Seega ei saanud K. S karistuste kustumine vahetult enne AS ATKO Trans kvalifitseerimata jätmise otsuse tegemist mõjutada otsuse sisu.
  7. AS ATKO Liinid ja AS GoBus kohtu poolt määratud tähtajaks seisukohta apellatsioonkaebusele ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  8. Ringkonnakohus lahendab esmalt menetluslikud küsimused. Kaebaja on taotlenud apellatsioonkaebuses tõendite asja juurde võtmist.

§ 198

lg 3 kohaselt uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab menetlusosaline põhistama. Kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaks, jätab kohus asjaolu või tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Kaebaja on põhjendanud tõendite esitamist apellatsioonimenetluses sellega, et usaldas karistusregistri andmeid, mis aga on täiendaval kontrollimisel osutunud ebaõigeteks. Kaebaja arvates on tegemist asjas oluliste tõenditega, millest võib tõenäoliselt sõltuda vaidluse olemus. Ringkonnakohus rahuldab kaebaja taotluse ja võtab asja juurde apellatsioonkaebuse lisades 2-4 märgitud tõendid, milleks on 02.05.2012 maksekorraldus trahvi tasumiseks, 16.07.2012 maksekorraldus trahvi tasumiseks ja karistusregistri osakonna juhataja 08.10.2013 vastus järjelpärimisele.

  1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks alust.
  2. Kaebaja heidab vaidlustuskomisjonile ja halduskohtule ette, et nad on jätnud tähelepanuta kaebaja väite, mille kohaselt ei olnud HT osa III p 2.3 alap-s 4 sätestatud tingimus veokorraldaja hea maine suhtes lubatav kvalifitseerimistingimus, mistõttu ei oleks hankija tohtinud seda pakkujate kvalifitseerimisel kohaldada. RHS § 39 lg 1 kohaselt peab hankija kontrollima, kas pakkuja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud tingimustele. Kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase 7

(8)3-13-1740 täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega. Ka Riigikohus märkis 22.02.2012 otsuse nr 3-3-1-2-12 p-s 16, et RHS § 39 lg 1 esimene lause sätestab hankija üldise kontrollikohustuse, selgitamaks välja, kas pakkuja vastab kvalifitseerimise tingimustele. HT osa III p 2.3 alap 4 on pakkuja tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud järgmine nõue: pakkuja peab olema vastavalt ÜTS § 35 lg-le 7 määratud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) 1071/2009 art-s 6, 8 ja 9 ning ÜTS § 36 esitatud nõuetele vastav, ametialaselt pädev ja hea mainega veokorraldaja.
  1. RHS § 121 lg 1 kohaselt peab vaidlustus hanke alusdokumendi peale olema laekunud vaidlustuskomisjonile hiljemalt kolm tööpäeva enne hankemenetluses osalemise taotluste, pakkumuste, ideekavandite või kontsessioonitaotluste esitamise tähtpäeva. Kaebaja ei ole vaidlustanud HT osa III p 2.3 alap 4 nõuetekohaselt. Vaidlustuskomisjon ja halduskohus on õigesti viidanud Riigikohtu 13.06.2013 otsuse nr 3-3-1-24-13 p-le 25, milles Riigikohus selgitas, et kvalifitseerimistingimuse asjakohatuse vastuväide tuleb esitada hanketeadet vaidlustades. Kui hanketeade on jõus, ei ole pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimise staadiumis võimalik nõuda selles sisalduva kvalifikatsiooninõude kohaldamata jätmist asjakohatusele viidates. Kuna nimetatud HT osa III p 2.3 alap 4 on kehtiv, pidi hankija pakkuja vastavuse hindamisel lähtuma kvalifitseerimise tingimustest. Menetlusosaliste vahel pole vaidlust selles, et pakkumise esitamise ajal ei vastanud pakkumuses näidatud kaebaja veokorraldaja HT osa III p 2.3 alap 4 nõuetele.
  2. Apellatsioonkaebuses tuuakse uue asjaoluna välja, et kaebaja veokorraldajale K. Sle LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo eest määratud karistus on kustunud 16.07.2013 seisuga. Selle väite kinnituseks on kaebaja esitanud tõendina karistusregistri osakonna juhataja 08.10.2013 vastuse järelpärimisele, kus märgiti, et K. Sle väärteomenetlustes nr 251012002730 ja 267012003917 määratud karistused kustusid 16.07.
  3. Kaebaja on esitanud ka 16.07.2013 maksekorralduse nr 304, kus selgitusse on märgitud rahatrahv. Neist tõenditest nähtub, et K. Sl puudusid 17.07.2013 protokollilise otsuse tegemise ajal kehtivad karistused väärteo eest. Kuigi kaebaja veokorraldaja karistus oli kustunud 17.07.2013 protokolli nr 124 p 1.2 tegemise ajaks, on oluline see, et kaebaja veokorraldajal olid kehtivad karistused pakkumuste esitamise tähtpäeval 28.06.
  4. Vastustaja on õigesti viidanud Riigikohtu 13.06.2013 otsuse nr 3-3-124-13 p-s 23 toodud seisukohale, et kui nõuetele vastav seisund tekib ettevõtjal alles pärast pakkumuse esitamist, ei võeta seda hankemenetluses arvesse. Seega on kaebaja õigesti tunnistatud kvalifitseerimise tingimustele mittevastavaks.
  5. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. Vastustaja ja kolmandad isikud ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.