← Eesti

3-13-1524/20

Obsah (10)§ 1361§ 8§ 40§ 130§ 136§ 120§ 122§ 96§ 98§ 59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1524 Haldusasi Maks

§ 1361lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 16.07.2013 maksukorralduse seaduse (

) § 1361 lg 1 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse loa andmiseks seada hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) J P omandis olevale kinnisasjale registriosa nr xxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxx, summas 25 000 eurot ning ½ kaasomandi osale kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxx, summas 53 844 eurot. Samuti palus MTA luba seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) käsutamise keelumärge J. P omandis olevale sõidukile BMW 530 XD, registreerimismärgiga xxxxxxxxxxxx. Taotluse kohaselt on maksuhalduri menetluses OÜ Meietransport (registrikood 10932561, kuni 10.04.2012 kandis äriühing nime Fortson OÜ) maksuvõla sissenõudmine. MTA Lääne maksu- ja tollikeskus kontrollis 04.01.2011 korralduse nr 12.2-3/8598-1 alusel OÜ Meietransport käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil juuni 2010 – september

  1. Kontrolli tulemusel koostas maksuhaldur OÜ-le Meietransport 3-13-1524 19.09.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/8598-19, millega kohustati äriühingut tasuma käibemaksu 46 845,32 eurot ja tulumaksu 42 598,01 eurot. Maksuotsusega tuvastati, et OÜ Meietransport kajastas kontrollitaval perioodil oma raamatupidamis- ja maksuarvestuses ehitus- ja remonditeenuse soetamist ning masinate Rimist Storex Invest OÜ-lt. Kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates jõudis maksuhaldur järeldusele, et OÜ Meietransport ei soetanud tegelikult eelnimetatud äriühingult ehitus- ja remonditeenust ega Rinud masinaid ning on tahtlikult maksudeklaratsioonides esitanud valeandmeid, mille tulemusel on riigieelarvesse vähem tasutud käibemaksu 732 970 krooni (46 845, 32 eurot) ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestatavat tulumaksu kokku summas 666 514 krooni (42 598 eurot). Seisuga 09.07.2013 on OÜ-l Meietransport maksuvõlg kokku 137 647,45 eurot, sealhulgas arvestuslik intress seisuga 15.07.2013 52 844,82 eurot. Maksuotsusega määratud maksusummadest on taotluse esitamise hetkeni tasumata 79 385,41 eurot. Maksuhaldur on teinud omapoolseid pingutusi maksuvõlgade sissenõudmiseks, kuid tulutult. Maksuhaldur on 07.12.2011 teinud korraldused kolmeteistkümnesse panka OÜ Meietransport arvete arestimiseks. Pankadelt saadud informatsiooni kohaselt omas OÜ Meietransport arveid Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, Swedbank AS-s ja SEB Pank AS-s, milledest rahalisi vahendeid oli kahes pangas kokku vaid 105,45 eurot. 07.12.2011 korraldusega esitas maksuhaldur Maanteeametile taotluse OÜ-le Meietransport kuuluvatele sõidukitele sõidukiteregistrisse keelumärke kandmiseks. 21.12.2011 esitas maksuhaldur kohtutäiturile täitmisavalduse nr 13-5/1647-18 OÜ Meietransport maksuvõla kogusummas 85 396,63 eurot sissenõudmiseks. Sundtäitmise tulemusel on maksunõuete katteks laekunud 2368,08 eurot. Seega on sissenõudmise toimingud osutunud edutuks, sest äriühingul puudub vara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik maksuvõlg tasuda. Viimane äriühingu enda poolt tehtud sissemakse (summas 1270,34 eurot) ettemaksukontole toimus 16.11.
  2. Maanteeameti sõidukiteregistri andmetel kuulub äriühingule sõiduauto Peugeot Partner (ehitusaasta 2002) registreerimismärgiga 458 MDA, kuid sõiduk ei oma kehtivat kindlustust. Enne maksuotsuse vaidlustamistähtaja möödumist kuulus OÜ-le Meietransport veel neli sõidukit ning kaks sõidukit olid liisitud Swedbank Liisingust. Sõidukid võõrandati 19.10.2011 vahetult peale maksuotsuse koostamist vaidemenetluse ajal. Äriühingus ei toimu enam mistahes majandustegevust, mistõttu on äriühingult maksuvõla sissenõudmine suure tõenäosusega võimatu. OÜ Meietransport asus äriühingu vara võõrandama maksumenetluse käigus. Taotluse esitamise seisuga äriühingule kuuluva 11 aasta vanuse ja kehtivat kindlustust mitte omava sõiduki väärtus on pea olematu ning kataks äriühingu maksuvõlast vaid tühise osa. OÜ Meietransport juhatuse liikmeks oli perioodil 21.03.2003 kuni 03.10.2011, sealhulgas ka kontrollitaval perioodil (juuni 2010 - september 2010) J. P. 03.10.2011 kuni 14.02.2012 oli juhatuse liikmeks Aivo P, kes on J. P abikaasa. OÜ Meietransport juhatuse liikmeks on alates 14.02.2012 V L ning R M. Alates 01.04.2012 on äriühingu osanik OÜ Alport. Perioodil 11.03.2003 kuni 01.01.2012 olid OÜ Meietransport osanikeks J. P osa suurusega 537 eurot ja T R osa suurusega 2148 eurot. 01.01.2012 kuni 01.04.2012 oli ainuosanikuks T. R osa suurusega 2685 eurot. J. P on OÜ Meietransport juhatuse liikmena jätnud täitmata juhatuse liikme

§ 8lg-s 1 ning maksuseadustest tulenevad kohustused.

Maksumenetluses kogutud tõendeid hinnates on maksuhalduril alust arvata, et J. P on tahtlikult maksudeklaratsioonides esitanud valeandmeid, mille tulemusel on riigieelarvesse vähem tasutud käibemaksu 46 845,32 eurot ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestatud tulumaksu kokku summas 42 598,01 eurot. Selline juhatuse liikme tegevus põhjustas täiendava maksukohustuse määramise OÜ-le Meietransport. Esitatud taotlusega on maksuhaldur algatanud OÜ Meietransport endise juhatuse liikme J. P suhtes menetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine

§ 40alusel. Vastutus2

(10)3-13-1524 otsusega esitab maksuhaldur J. Ple solidaarnõude tasuda OÜ Meietransport maksuvõlg summas 79 385,41 eurot. Arvestades OÜ Meietransport juhatuse varasemat käitumist, kus kasutati maksueelise saamise eesmärgil võltsarveid, ja samuti võttes arvesse asjaolu, et OÜ Meietransport alustas temale kuuluvate sõidukite võõrandamist vahetult peale maksuotsuse väljastamist ning äriühingu osakud müüdi äriühingule, kelle omanik ja juhatuse liige on Läti Vabariigi kodanik, on maksuhalduril põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib OÜ Meietransport juhatuse liige J. P astuda samme oma isikliku vara võõrandamiseks, eesmärgiga muuta raskemaks või võimatuks talle vastutusotsusega tehtava nõude sissenõudmine. Kinnistusregistri andmetel on J. P omanduses suvila külas registriosa numbriga xxxxxxxxxx turuväärtuseks hindab maksuhaldur portaali www.tehingud.ee andmetel 20 000 eurot. Lisaks on kinnistusregistri andmetel J P ½ kaasomandis elamu Tallinna linnas, Pirita linnaosas registriosa numbriga xxxxxxxxxx linnaosas olevate elamute tehingute hinnad jäävad portaalis www.tehingud.ee avaldatu kohaselt vahemikku 65 000 – 360 000 eurot, millest keskmine oleks 212 500 eurot. Kuna J. Ple kuulub vaid ½ nimetatud kinnistust siis oleks temale kuuluva osa keskmine väärtus 106 250 eurot. Maanteeameti liiklusregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt kuulub J. Ple sõiduauto BMW 530 XD, registreerimismärgiga xxxxxxxxxxx aasta 2006. Sõiduauto BMW 530 XD 2006 aasta müügihinnad jäävad müügiportaali www.auto24.ee andmetel vahemikku 11 000 – 13 899 eurot, s.o keskmiselt 12 449,50 eurot. Käsutamise keelumärke seadmine sõidukile ja hüpoteegi seadmine J. Ple kuuluvatele kinnistutele on antud juhul

§ 130

lg-s 1 loetletud täitetoimingutest sobivaim meede ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust arvestades ka vajalik. Maksuhaldur peab vajalikuks sõidukile käsutamise keelumärke ja kinnistutele hüpoteekide seadmist selliselt, et tagatud oleks vastutusotsusega sissenõutav maksusumma 79 385,41 eurot ja eeldatavad sundtäitmiskulud 15% ulatuses sissenõutavast maksuvõlast ehk 11 907,81 eurot. Täitekulude suurust põhjendab maksuhaldur asjaoluga, et

ei anna maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet registervaradele, mistõttu saab kinnistu ja auto sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel ning võimalike täitekulude suuruse hindamisel tuleb lähtuda kohtutäituri tasu määradest ja võimalikest lisatasudest, samuti muudest täitekuludest. Menetluse alustamise tasu on kohtutäituri (KTS) § 34 kohaselt 15,97 eurot. KTS § 35 lg 2 p 8 ja lg 3 kohaselt on kohtutäituri põhitasu sissenõudelt summas 79 385,41 eurot 8% nõude summast, ehk 6350,83 eurot. KTS § 32 lg-st 3 tulenevalt lisandub kohtutäituri tasule käibemaks, mistõttu moodustavad täitekulud kokku 7643,76 eurot (9,62% maksuhalduri nõudest). Samuti tuleb arvestada võimaliku lisatasuga enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis on KTS § 45 lg 1 kohaselt kuni 3% vara müügihinnast. Arvestades ka võimalikke täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 37 loetletud muid vajalikke kulutusi (teadete avaldamine, vara hindamine jms), ei saa sundtäitmise kulud käesoleval juhul mõistlikult ületada 15% nõude suurusest. Seega peab maksuhaldur vajalikuks J. Ple kuuluvale varale piirangu seadmist summas 91 293,22 eurot (79 385,41 eurot + 15% täitmiskulude katteks). Tulenevalt

§ 136¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur J.

P vastu suunatud täitetoimingud, kui viimane on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 79 385,41 eurot + 15% täitmiskulude katteks, valides tagatise liigi vastavalt

§ 122loetelule.

Maksuhaldur lõpetab

§ 136

¹ lg 3 kohaselt täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. 3

(10)3-13-1524 2. Tallinna Halduskohus rahuldas 16.07.2013 määrusega MTA taotluse (p 1) ja andis MTA-le loa seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) selleks ette nähtud korras hüpoteek J. P omandis olevale kinnisasjale registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxx, summas 25 000 eurot (p 2), andis MTA-le loa seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) selleks ette nähtud korras hüpoteek J. P omandis olevale ½ kaasomandi osale kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxx, summas 53 844 eurot (p 3) ning andis MTA-le loa seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) käsutamise keelumärge J. P omandis olevale sõidukile BMW 530 XD, registreerimismärgiga xxxxxxxxxxx (p 4). Taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Taotlusest nähtuvalt on maksuhaldur algatanud esitatud taotlusega J. P suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on

§-de 40 ja 96 kohase vastutusotsuse koostamine. J. P on rikkunud

§-s 8 sätestatud kohustusi tahtlikult ning vastutab seetõttu OÜ Meietransport tekkinud maksuvõla eest. Maksuvõla suurus nähtub maksuvõlgade saldopäringust (seisuga 15.07.2013) ning MTA 19.09.2011 maksuotsusest nr 12.2-3/8598-19. Seisuga 09.07.2013 on OÜ-l Meietransport maksuvõlg kokku 137 647,45 eurot. Vastutusotsusega esitab maksuhaldur J. Ple nõude tasuda OÜ Meietransport maksuvõlg kogusummas 79 385,41 eurot. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine. Kohus nõustub taotleja hinnanguga, et on võimalik, et J. P võib hakata enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama. Sellisel juhul võib tekkida olukord, et juhul kui maksuhaldur vastutusotsuse teeb, ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Sellele viitab J. P käitumine OÜ Meietransport juhatuse liikmena (maksuvõla tekitamine, fiktiivsete arvete alusel maksudeklaratsioonides valede andmete kajastamine, maksumenetluse ajal äriühingu vara võõrandamine). Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. Taotluses on ära näidatud, et OÜ Meietransport maksuvõlga ei ole õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda, kuna äriühingul ei ole maksuvõla sissenõudmiseks piisavalt vara ning arvelduskontodel ei ole piisavalt rahalisi vahendeid. Sissenõudmise alustamisest on möödunud rohkem kui kolm kuud. Käesoleval juhul ei esine taotlusest ning sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt

§ 96lgs 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise.

J. P vastutab taotluses märgitud andmete ja asjaolude kohaselt OÜ Meietransport maksuvõla eest summas 79 385,41 eurot, kuna viidatud isik oli juhatuse liige perioodil, mil maksuvõlg tekkis. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (

§ 98). OÜ Meietransport õigusvõime ei ole lõppenud.

Maksuhaldur on taotluses põhjendanud, miks taotletakse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks luba J. P omandis oleva vara suhtes ning on viidanud taotluse õiguslikule alusele. Avalik huvi maksu sissenõudmise tagamiseks on kaalukam isiku huvist jätta hüpoteegid kinnistusraamatusse ja käsutamise keelumärge liiklusregistrisse kandmata. Kinnistutele kohtulike hüpoteekide seadmine ega muu registervara suhtes käsutamise keelumärgete seadmine ei takista isikul oma vara vallata ja kasutada, sealhulgas sellest tulu saada, vaid piiratud on üksnes vara käsutamise õigus. Kuna piirangud vara käsutamiseks on seejuures vajalikud vältimaks, et isik viib end ise olukorda, kus tal ei ole enam võimalik määratavat maksusummat tasuda, siis õigustab käsutuskeeldude rakendamist (kuni maksukohustuslase poolt tagatise esitamise või maksu tasumiseni) maksude laekumise tagamises seisnev kaalukas avalik huvi. Lisaks tuleb arvestada põhjendatud kahtlust, et ilma täitmist tagavate toimingute rakendamiseta võib isik asuda oma vara enne vastutusotsuse tegemist võõrandama, muutes sellega tuleva4

(10)3-13-1524 se võimaliku rahalise nõude või kohustuse täitmise oluliselt raskemaks või koguni võimatuks. J. P ei ole soovinud OÜ Meietransport juhatuse liikmena täita maksuseadustest tulenevaid kohustusi, maksuhaldur on selgitanud, kuidas maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisega tasuti riigieelarvesse vähem maksu, kasutati ka maksueelise saamiseks võltsarveid. OÜ Meietransport ei ole maksuotsusega määratud võlga tasunud, maksuotsuse koostamise järel asuti äriühingu vara võõrandama, müüdi ka osakud äriühingus. Seega on põhjendatud kahtlus, et juhatuse liige J. P astub järgnevalt samme isikliku vara võõrandamiseks, et muuta raskemaks või võimatuks talle vastutusotsusega esitatavate nõuete sissenõudmine. Taotluses on üheselt ja arusaadavalt märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab

§ 120

lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt 79 385,41 eurot + 15% täitekulud. Kohus nõustub taotleja põhjendusega täitekulude suuruse osas ning leiab, et vastutusotsusega määratavast summast 15% on täitekulude katteks proportsionaalne ja põhjendatud. Kohus nõustub taotleja hinnanguga J. Ple kuuluva vara väärtuse osas ning leiab, et põhjendatud on hüpoteekide ja keelumärke seadmine nii vastutusotsusega määratava summa kui täitekulude ulatuses. Arvestades vastutusotsusega määratava summa ja täitekulude suurust (79 385,41 eurot + 15%), on samaaegselt kahe kinnisasja koormamine hüpoteekidega vastavalt summas 25 000 eurot ja 53 844 eurot ning sõiduautole keelumärke kandmine põhjendatud ja proportsionaalne, kuna kinnisasjade turuväärtus kokku moodustab 126 250 eurot ja sõiduauto turuväärtus 12 449,50 eurot ning üks kinnisasjadest on koormatud hüpoteegiga summas 1 591 000 krooni (101 683,43 eurot) Nordea Bank Finland Plc kasuks. Seega on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. J. P palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 16.07.2013 määrus täies ulatuses ja jätta kohtukulud taotleja kanda. Maksuhaldur on taotluses esitanud ebaõigeid andmeid. Äriühingu suhtes tehtud maksuotsus ja vaided ei ole seotud määruskaebuse esitaja isikuga ja need kehtivad üksnes äriühingu suhtes. Selgusetuks jääb, millistele tõenditele on maksuhaldur tuginenud, kui taotluses süüdistas määruskaebuse esitajat. Tõendamata on väide, et määruskaebuse esitaja oleks ise müünud või oleks seotud 19.10.2011 äriühingu vara realiseerimisega, sel ajal ei omanud määruskaebuse esitaja äriühingu esindusõigust. Dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et määruskaebuse esitaja oli äriühingus üksnes väikeosanik, kes ei osalenud projektide juhtimises ega nende koordineerimises. Määruskaebuse esitaja on esitanud deklaratsioone nõuetekohaselt vastavalt projektijuhtide poolt esitatud dokumentidele. J. Pl ei olnud mingisugust huvi esitada väidetavalt tahtlikult ebaõigeid deklaratsioone. Maksuhaldur on jätnud märkimata fakti, et suuromanik omandas kõik osakud ning hoopis teised osanikud ja juhatuse liikmed tegid äriühingu juhtimise osas ainuisikulisi otsuseid ja korraldusi. OÜ Meietransport suhtes tehtud maksuotsusest nähtub, et revisjoni käigus on tuvastatud äriühingu sisene tööjaotus ning suuromaniku ja temaga seotud isikute juhtimisvastutus vaidlusaluste projektide osas. Revisjoni käigus on kõik projektide tellijad kinnitanud teostatud tööde toimumist, sh puuduvad võimalikud pretensioonid objektide osas. Kaevatavas kohtumääruses süüdistatakse määruskaebuse esitajat tegudes, mida määruskaebuse esitaja ei ole teinud, ilma 5

(10)3-13-1524 sellekohast erimenetlust läbi viimata. Määrusest jääb ekslikult mulje, et määruskaebuse esitaja omas olulist mõju äriühingus, mis aga ei vasta tõele. Määruskaebuse esitaja ei nõustu kohtu selgitusega selle kohta, miks kohus või maksuhaldur viivitas täitetoimingute tegemisest teatamisega. Tegemist on väga tõsiste sanktsioonidega määruskaebuse esitaja suhtes, mille kohaldamisest oleks pidanud viivitamatult pärast kinnistamiskande tegemist määruskaebuse esitajale teatama. Kaevatavast määrusest jääb ebaselgeks, mille alusel teostati teabepäringuid J. P vara suhtes enne menetluse algatamist. Kohtumääruses on märgitud, et 16.07.2013 alustati menetlus, seega võimalikud varasemad teabepäringud, mille alusel on tehtud kaevatav määrus, on käsitletavad ebaseadusliku teabenõudena. Määrusest ei selgu, milliseid pingutusi ja millal on tehtud maksuvõlgade sissenõudmiseks. Ei ole üheselt arusaadav hüpoteekide kohaldamise loogika ning asjade turuväärtuse arvestamise metoodika ning eeldatavate sundtäitmise kulude arvutamise alused. Hüpoteekide ja käsutusmärke tegemise vajadus rajaneb ebaõigetel faktilistel asjaoludel ja oletuslikel süüdistustel. Sundtäitmistoimingute kohaldamine J. P suhtes enne võimaliku menetluse algatamist ja lõpuleviimist on ennatlik ning ebamõistlikult koormav. Kohus jättis kontrollimata maksuhalduri poolt esitatud andmete õigsuse, sh esitatud dokumentide vastavuse taotluse faktiliste asjaoludega ja tegi määruskaebuse esitaja suhtes oletuslikke otsuseid. Kaevatava määrusega on seatud muuhulgas käsutamise keelumärge abielu ajal soetatud ühisvarale, rikkudes kolmandate isikute õigusi, kellele ei laiene vastutusmenetlus. Hüpoteekide seadmine määruskaebuse esitaja omandis olevale varale, sh ühisvarale, on ebaseaduslik ja ei seostu kuidagi avaliku huviga. 4. MTA palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Määruskaebuse esitaja suhtes kogutud tõendid on kogutud õiguspäraselt ning määruskaebuse esitaja etteheited tõendite ebaseaduslikkuse osas on otsitud. Määruskaebuse esitaja vara suhtes tehtud päringud on teostatud vastutusmenetluse raames seoses täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise taotluse koostamisega. Nimetatud toiminguid ei saa vaadelda kui väljaspool menetlust teostatud toiminguid ning tuleb käsitleda kui taotlusega tihedalt seotud menetlustoiminguid – ilma vastavate teabepäringuteta ei ole võimalik ka korrektse taotluse esitamine. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks ei pea maksuhaldur olema vastutava isiku süüd vastutusotsusega tuvastanud, vaid loa taotlemise eelduseks on kavatsus teha vastutusotsus ning selle tegemine peab olema võimalik ja tõenäoline. Halduskohus on eelnimetatud asjaolusid hinnanud ja tuvastanud vastutusotsuse tegemise võimalikkuse ning põhjendatud kahtluse, et määruskaebuse esitaja võib hakata tema suhtes algatatud menetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama. Kohus on kontrollinud

§ 1361kohaldamise eelduseid.

Kohtumääruses toodud järeldused on tehtud maksumenetluses tuvastatud asjaolude pinnalt. Kuna maksuotsuse näol on tegemist jõustunud haldusaktiga, ei saa maksumenetluses kogutud tõendeid ning nende pinnalt tehtud järeldusi pidada mingil viisil oletuslikeks. Maksuhaldur nõustub, et äriühingu suhtes tehtud maksuotsus ei ole automaatselt kehtiv määruskaebuse esitaja suhtes, küll aga on maksumenetluses kogutud tõendid, sh maksuotsus, vastutusmenetluses olulised tõendid, mida võetakse arvesse ka vastutusotsuse tegemisel. Maksumenetluses kogutud tõendid ning tuvastatud asjaolud näitavad selgelt, et OÜ Meietransport on kajastanud oma käibemaksuarvestuses tegelikkuses mitte toimunud tehinguid, mis saab olla üksnes tahtlik tegevus. Kuna J. P oli kontrollitaval perioodil äriühingu juhatuse liige ning on maksuhalduri 6

(10)3-13-1524 hinnangul rikkunud

§-s 8 toodud kohustusi tahtlikult, vastutab ta seetõttu OÜ Meietransport tekkinud maksuvõla eest. Kuigi määruskaebuse esitaja äriühingu vara võõrandamise hetkel enam juhatuse liikme kohustusi ei täitnud, siis on maksuhaldur maksumenetluse käigus tuvastanud, et J. P on OÜ Meietransport juhatuse liikmena kasutanud maksueelise saamise eesmärgil võltsarveid ja kajastanud neid äriühingu maksudeklaratsioonides ning viinud seeläbi ettevõtlusest raha välja tulumaksu maksmata. Nimetatud rikkumiste näol on tegemist tahtliku tegevusega maksude tasumisest kõrvalehoidmise eesmärgil, mistõttu on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et J. P asub ka tulevikus hilisema sundtäitmise vältimiseks võõrandama oma isiklikku vara. Ajal, mil toimus äriühingust vara välja viimine, oli OÜ Meietransport juhatuse liikmeks J. P abikaasa A. P ning J. P oli endiselt äriühingu osanik, mistõttu oli tal jätkuvalt kontroll ning teadmine äriühingus toimuva üle. Lisaks on sõidukite müügi näol tegemist äriühingu igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingutega, mis on lubatud äriseadustiku § 180 lg 4 kohaselt vaid nõukogu nõusolekul. Kui osaühingul nõukogu puudub, täidavad nõukogu rolli osanikud, seega oli sõidukite võõrandamiseks vajalik osanike nõusolek. See kinnitab veelkord maksuhalduri kahtluste põhjendatust määruskaebuse esitaja käitumise kohta. Maksuhaldur ei nõustu, et kaevatavast kohtumäärusest ei selgu, milliseid pingutusi ja millal on tehtud maksuvõlgade sissenõudmiseks. Maksuhalduri poolt sooritatud täitetoimingud on välja toodud kohtumääruse p-s 3, seega on kohus määruse tegemisel kontrollinud ning võtnud arvesse ka maksuhalduri poolt tehtud täitetoimingut maksuvõla sissenõudmiseks OÜ-lt Meietransport. Keelumärke ja hüpoteegi seadmine isiku varale ei too endaga tingimata kaasa vara sundvõõrandamist ega võta isikult tema omandiõigust. Olukorras, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et äriühingu seaduslik esindaja võib asuda talle kuuluvat vara pärast tema suhtes alustatud menetlusest teadasaamist võõrandama, ei saa pidada maksuhalduri poolt esitatud taotlust ennatlikuks või ebamõistlikult koormavaks. Keelumärke ja hüpoteegi seadmine isiku varale küll piirab teatud määral tema õigusi, kuid selline piiramine on vajalik, proportsionaalne ning eesmärgipärane. Maksuhaldur ei nõustu väitega, nagu oleks maksuhaldur taotlenud halduskohtult luba enne menetluse alustamist. Määruskaebuse esitaja väide, nagu oleks täitmist tagavad toimingud suunatud abielu jooksul soetatud ühisvarale, on paljasõnaline ja tõendamata. Kinnisturaamatust ei nähtu, et xxxxxxxxxxx asuva kinnistu ja xxxxxxxxxxxx kinnistu näol oleks tegemist J. P ja A. P ühisvaraga. Kinnisturaamatu andmete kohaselt on J. P (endise nimega J. R) Sauga vallas asuva kinnisasja ainuomanik ja xxxxxxxxxxx asuva kinnisasja kaasomanik ½ osa ulatuses. Kuna kinnisturaamatu kohaselt on kinnisasjade omanikuna märgitud määruskaebuse esitaja endise nimega, siis võib eeldada, et nimetatud kinnistud on soetatud enne abielu ja on J. P lahusvara. 5. J. P esitas 06.09.2013 vastuväited vastustaja vastusele. J. P leiab, et revisjoni käigus tuvastatud asjaolude pinnalt ei tegelenud tema äriühingus ehitustööde akteerimisega ja raamatupidamisele dokumentide komplekteerimisega ega omanud seega ka juhtimiskontrolli selles valdkonnas. Vastutusotsuse tagamise taotlemine peab olema seostatav vahetult määruskaebuse isikuga ja tema käitumisega, mitte aga formaalse juhatuse liikmeks olemisega. Revisjoniga ei tuvastatud J. P süülisust ning maksuhalduri sellekohased viited on ebaõiged. Õige ei ole kahtlustus, et J. P võiks oma vara kõrvaldada. Maksuhaldur süüdistab J. Pd ka abikaasa tegude eest. Maksuotsus pole J. P suhtes kehtiv. Tõendamata on J. P tegevus maksudest kõrvale hoidumisel, samuti pole J. P andnud nõusolekut äriühingu vara võõrandamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7

(10)3-13-1524 6. Tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmise ennetavaks tagamiseks

§ 1361

rakendamise tingimusi on põhjalikult selgitatud Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määruses nr 3-3-115-12 (p 50): a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (

§ 1361

lg 1); b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine (

§ 1361

lg 1) ning halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus (

§ 1361

lg 2 p 2); c) kontrollimisel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus selle suhtes, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (

§ 1361

lg 1 ja lg 2 p 1) ning kohus annab loa, kui ta peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks; d) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest (

§ 1361

lg 1); e) vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks saab olla vaid kehtiv maksuvõlg (s.o puuduvad

§ 96

lg-s 6 nimetatud alused);

  1. f)isik, kellele vastutusotsust tahetakse teha, vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest;
  2. g)maksusumma määramise aegumistähtaeg (

§ 98

) ei ole möödunud; h)

§-des 38-40 nimetatud isikutele vastutusotsuse tegemise puhul on eelnevalt alustatud sissenõudmist maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes ning selle tulemusel ei ole kolme kuu jooksul õnnestunud võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot (

§ 96

lg 5); i) vastutusotsus

§ 40

lg-st 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha; j) halduskohtule esitatavas taotluses on

§ 1361

lg 2 p 3 kohaselt märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (sealhulgas saab täitetoimingute lõpetamiseks vajaliku tagatise suuruse arvestamisel lähtuda võimalike täitekulude suurusest kohtutäituri korraldatavas täitemenetluses). 7. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et

§ 1361

eesmärk on tagada maksuvõla sissenõudmise võimalus pärast maksukohustuslasele rahalise nõude või kohustuse määramist ning vältida olukorda, kus isik hakkab tõenäoliselt tekkiva maksuvõla tasumise kohustuse vältimiseks oma vara võõrandama. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või selle tasumisest kõrvalehoidumine aset leiab, piisav on ratsionaalne kahtlus, et täitmist tagavaid toiminguid kohaldamata võib maks jääda tasumata. Taotlus esitatakse enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist ja rahalise nõude või kohustuse määramist, mistõttu ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohtu ülesandeks on kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on maksukohustuse määramine käimasoleva kontrolli raames võimalik ja tõenäoline.

§-st 1361 tuleneb seega kõige üldisemalt nõue, et maksuhaldur peab oma taotlust põhistama vastavalt HKMS §-le 63 ja sooritatavad täitmist tagavad toimingud peavad olema eesmärki (tulevase tõenäolise maksukohustuse sissenõudmise võimalikkuse tagamine) arvestades maksukohustuslase suhtes proportsionaalsed (s.o sobivad, vajalikud ja mõõdukad). Senises kohtupraktikas on lisaks rõhutatud, et olukorras, kus ennetavate täitetoimingute teostamata jätmise korral pole välistatud, et maksud jäävad lõpptu8

(10)3-13-1524 lemusena riigile üldse laekumata, on maksude laekumine vaadeldav kaaluka avaliku huvina (vt ka Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). 8. Käesoleval juhul on kõik Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-15-12 p-s 50 sätestatud kriteeriumid täidetud: a) MTA on juulis 2013 (ilmselt pole halduskohtu poolt viidatud 16.07.2013 maksumenetluse alguse kuupäev, sest maksuhaldur on

§ 59alusel alustanud tõendite kogumist varem) alustanud J.

P suhtes maksumenetlust, mille eesmärk on temale

§ 40

lg 1 ja § 96 lg 1 alusel vastutusotsuse koostamine OÜ Meietransport maksuvõla sissenõudmiseks määruskaebuse esitajalt kui äriühingu endiselt juhatuse liikmelt; b, f) MTA 15.07.2013 taotluses on võimaliku rahalise nõude suurusena selgelt märgitud OÜle Meietransport 19.09.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/8598-19 (tl 17-32) määratud seni tasumata maksusumma 79 385,41 eurot, mille aluseks on äriühingu poolt perioodil juuni kuni september 2010 raamatupidamis- ja maksuarvestuses alusetult kajastatud ehitus- ja remonditeenuse soetamine ja masinate R Storex Invest OÜ-lt, mida OÜ Meietransport tegelikult ei soetanud ning on riigieelarvesse tasunud vähem nii käibe- kui ka tulumaksu. J. P oli OÜ Meietransport ainus juhatuse liige perioodil 21.03.2003-03.10.2011.

§ 8

, § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 kohaselt ei ole äriühingu maksuvõla endiselt juhatuse liikmelt sissenõudmine kuidagi välistatud, kuivõrd ta oli seaduse kohaselt vastutav maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks halduskohtult loa taotlemise kontekstis ei ole nõutav vastutusotsuse tegemise aluseks olevate asjaolude lõplik tuvastamine, vaid vajalik on kontrollida üksnes vastutusotsuse tegemist ilmselgelt välistavate asjaolude puudumist; c,

  1. d)maksuhaldur on taotluses põhistanud oma põhjendatud kahtlust, et tulevase vastutusotsuse sundtäitmine võib J. P tegevuse tõttu tõenäoliselt osutuda oluliselt raskendatuks või koguni võimatuks. MTA taotluses on viidatud äriühingu raamatupidamises fiktiivsete arvete kajastamisele, äriühingu vara võõrandamisele kohe peale maksuotsuse tegemist ning äriühingu tegevuse lõpetamist ning osakute müümist Läti Vabariigi äriühingule. J. P vastuväide, et ehitusvaldkond ei olnud äriühingus tema juhtimise all, ei ole asjakohane. Kuna äriühingu juhatusse kuulus ainult üks liige, olid kõik valdkonnad tema vastutusalas ning ettevõttest raha väljaviimiseks fiktiivsete arvete kasutamine võib anda alust kahtluseks, et isik soovib ka vastutusotsuse täitmisest kõrvale hoida. J. P usaldusväärsust ja valmidust vastutusotsusega võimalikult määratava summa tasumiseks ei kinnita ka asjaolu, et J. P ei olnud juhatuse liige sel ajal, kui äriühing võõrandas sõidukid. Maksuhaldur on põhjendatult viidanud sellele, et J. P järel sai juhatuse liikmeks tema abikaasa, samuti kuulusid äriühingu osakud endiselt J. Ple, kes pidi andma juhatusele nõusoleku äriühingu igapäevase majandustegevuse raamest väljuva tehingu tegemiseks. Seega on piisav alus arvamuseks, et J. P pidi olema teadlik tehingutest ning võinuks neid takistada; e,
  2. g)OÜ Meietransport maksuvõlg tekkis 2010. a juunist kuni septembrini deklareeritud tehingute alusel ning puudub vaidlus selles, et maksuotsusega määratud maksuvõlg on kehtiv ja maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud;
  3. h)maksuhaldur on taotluse kohaselt teinud 07.12.2011 korraldused kolmeteistkümnesse panka arvete arestimiseks. Taotlusele on lisatud AS-le SEB Pank, Swedbank AS-le ja Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalile tehtud korraldused (tl 48-53), kus äriühingul olid arved, millel kokku oli rahalisi vahendeid 105,45 eurot. Täitmisavalduse maksuvõla sissenõudmiseks on maksuhaldur teinud 21.12.2011, kuid see pole tulemusi andnud, samuti puudub äriühingul registervara (välja arvatud üks sõiduk, millel puudub kindlustus ja ilmselt ka väärtus) ja majandustegevus. Maksuhaldur on veenvalt näidanud, et äriühingult pole võimalik maksuvõlga sisse nõuda;
  4. i)OÜ Meietransport õigusvõime ei ole lõppenud; 9

(10)3-13-1524 j) MTA 15.07.2013 taotluses on üheselt arusaadavalt märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui J. P esitab

§ 120

lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise summas 79 385,41 eurot + 15% täitekulude katteks.

  1. Maksuhaldur on taotluses selgitanud, kuidas ta on leidnud hüpoteegiga koormatavate asjade turuväärtuse ja täitekulude osa. Riigikohus on 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 punktis 59 märkinud: „Kinnisvara, sõiduki ja muu vara hinna kindlaksmääramisel tuleb lähtuda selle tavalisest turuväärtusest lahendi tegemise ajal. Muu info puudumisel võib arestitava vara väärtuse suurusjärgu hindamisel lähtuda ka arvutivõrgu tuntumates avalikes müügikeskkondades (nt kinnisvara või mootorsõidukite müügipakkumiste portaalis) olevate müügipakkumiste keskmistest turuhindadest. Kinnisvara hindamise akti koostamine, samuti muude aega või eriteadmisi nõudvate ja kulukate menetluste korraldamine pole üldjuhul nõutav. Samuti pole vajalik teha kindlaks asja või õiguse täpset hinda.“ Maksuhaldur on turuväärtuse näidanud portaalide tehingud.ee ja auto24 andmeid kasutades, seega kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Selgelt on näidatud ka täituritasu kujunemine. Määruskaebusest ega sellele lisatud dokumentidest ei selgu, et hüpoteegiga koormatud kinnisvara näol oleks tegemist abikaasade ühisvaraga.
  2. Määruse tühistamist ei too kaasa see, et J. Ple hüpoteegi seadmise taotlusest eelnevalt ei teatatud. Kohus on õigesti selgitanud vaidlustatud määruse p-s 11, et taotlus lahendatakse ilma maksukohustuslast ära kuulamata. Hüpoteegi seadmisest tuleb maksukohustuslast teavitada küll kiiresti pärast toimingu tegemist, et tagada maksukohustuslasele edasikaebeõigus, kuid viivitus teatamistoimingu tegemisel ei mõjuta määruse õiguspärasust ega saa kaasa tuua määruse tühistamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.