Obsah (9)

§ 172§ 174§ 138§ 144§ 139§ 175§ 382§ 177§ 178

2-12-39781 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 01.10.2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-12-39781 Menetlustoiming Menetlu

-i alusel hüvitatavad (st neid kulusid ei saa käsitleda menetluskuluna

-i mõttes). Puudutatud isiku seisukoht Xxx vastuväidetele

1. XxxOÜ ei nõustu hageja käsitlusega, et praeguses asjas on tegemist hagita menetlusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähenduses. XxxOÜ leiab seetõttu, et tema õigusabikulud on 2 2-12-39781 võimalik välja mõista tavapärastel alustel taotletud ulatuses. Vaidlust ei saa olla selles, et avaldaja taotles hagi tagamist Eesti kohtult Leedus toimuva põhimenetluse tarbeks, kus oli esitatud varaline nõue. Seega käesoleva asja eripäraks võibki pidada asjaolu, et põhimenetlus toimub välisriigis (Leedus), kuid hagi tagamisega ning sellega seotud määruskaebemenetlus leidis aset Eestis. Eeltoodu ei tähenda aga mingil juhul seda, et hagi tagamise menetlus Eestis oleks iseseisev ja sõltumatu menetlus.
2. 24.04.2013.a seisukohas jääb puudutatud isik oma arvamuse juurde, et oma olemuselt ei ole hagi tagamisega seonduv menetlus iseseisev hagita menetlus, kuivõrd see ei vasta hagita menetluse tunnustele. Juhul, kui kohus siiski leiab, et kehtiv menetlusseadus ei võimalda praegusel juhul kulude väljamõistmist suuremas määras kui tunnistajale makstav tasu, taotleb XxxOÜ alternatiivselt

§ 172lg 8 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist.

Kohtu põhjendused 8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Käesolevas tsiviilasjas 28.11.2012 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus 19.12.2012.a. XxxOÜ esitas 17.01.2013.a avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avaldus on esitatud tähtaegselt ning see vastab

§ 174lg 3 nõuetele.

9.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud; sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. Vastavalt

§ 144p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Seega on puudutatud isiku tasutud riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud menetluskulud.

1. Puudutatud isik taotleb menetluskulude väljamõistmist summas 2 540 eurot (käibemaksuta), millest 50 eurot on riigilõiv, 263,90 eurot on tõlgete ja panga teenustasu katteks ning 2 226,10 eurot seega lepingulise esindaja tasu. Esindaja on taotluse kohaselt käesolevas tsiviilasjas osutanud õigusabi 14,1 tunni ulatuses. Puudutatud isik on riigilõivu tasunud 50 eurot määruskaebuse esitamisel Tallinna Ringkonnakohtusse. Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus asub tsiviilasja toimikus tl
2. Vastavalt

§ 139

lg 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Seega on riigilõivu väljamõistmine Xxx puudutatud isiku kasuks põhjendatud. 11. Vastavalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuivõrd puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude kohta on esitatud vastuväide, kontrollib kohus puudutatud isiku esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. 12. Xxx vaidleb menetluskulude mahu osas vastu advokaadibüroo SORAINEN õigustöörühma assistentide Aive X ja Kaja X tööga kaasnenud kulu väljamõistmisele 0,5 tunni ulatuses. Samuti leiab Xxx, XXX, et tõlkekulu ja panga teenustasu ei ole

-i alusel hüvitatavad, sest neid kulusid ei saa käsitleda menetluskuluna

-i mõttes. Xxx on nõustunud sellega, et vandeadvokaat Veikko Puolakainenil võis kuluda õigusabi osutamiseks käesolevas tsiviilasjas 13,6 tundi. Veel on Xxx leidnud, et käesoleva tsiviilasja näol on tegemist hagita menetlusega, mistõttu kohaldub lepingulise esindaja kulu väljamõistmisel

§ 172

lg 8 ja Xxx OÜ-le tuleb lepingulise esindaja kulu hüvitada samadel alustel tunnistajale makstava 3 2-12-39781 hüvitisega, mistõttu õigusabile kulutatud 13,6 tunni eest saab Xxx, Xxx maksimaalselt välja mõista 244,80 eurot.

1. Kohus, juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetluskulude kindlaksmääramise kohta sätestatust ja hinnanud puudutatud isiku esindaja tehtud toiminguid ning kohtutoimikus sisalduvate dokumentide sisu ja mahtu (esindaja koostatud dokumendid: määruskaebus tl 121 – 127 ja selle lisad tl 228 – 168; tutvumist vajanud materjalid: maakohtu määrus tl 113 – 114, ringkonnakohtu määrus tl 215 – 222, vastus määruskaebusele tl 190 - 192, Leedu Vabariigis esitatud hagiavalduse tõlge tl 31 – 47 jm) leiab, et puudutatud isiku lepingulise esindaja toimingud ja ajakulu on osaliselt põhjendatud, mõistlik ja vajalik ning kuulub osaliselt Xxx poolt hüvitamisele. Kuigi kohus ei ole hagita menetluses kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel seotud poolte seisukohtadega, ei ole kohtu arvates mõistlikku põhjust, miks ei võiks kohus arvestada sellega, et menetlusosaline tunnistab teise menetlusosalise ajakulu põhjendatust ja vajalikkust ning seda eriti juhul, kui menetlusosalist, kes kulude põhjendatust ja vajalikkust tunnistab, esindab advokaat. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et puudutatud isiku esindaja ajakulu tuleb hinnata põhjendatuks ja vajalikuks avaldaja poolt aktsepteeritud ulatuseni. Puudutatud isiku menetluskuludest tuleb maha arvata advokaadibüroo SORAINEN õigustöörühma assistentide tööga kaasnenud kulu 0,5 tundi, kuna taotleja loobus Xxx vastuväite tõttu sellest nõudest. Põhjendatud on hüvitada Xxx OÜ-le lepingulise esindaja kulud seega 13,6 töötunni eest (14,1h – 0,5h). Esindaja tunnitasu suuruseks on märgitud 161 eurot.
2. Kohtu hinnangul tuleb taotletavaid menetluskulusid vähendada ka tõlkekulu ja panga teenustasu võrra summas 263,90 eurot, kuivõrd need kulud, nagu on õigesti märkinud ka Xxx, XXX, ei ole käsitletavad menetluskuluna

-i mõttes. 15. Käesolevas menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei ole vaidluse all mitte õigusabikulude vajalikkus ja põhjendatus, vaid üksnes nende suurus tulenevalt põhimõttelisest küsimusest, kas tegu on hagita menetlusega ja kas kohus peab arvestama õigusabikulude hüvitamise summaliste piirangutega, mis on ette nähtud kohtukulude hüvitamiseks hagita menetluse asjas. Kohus märgib siinkohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei sõltu käesolevalt sellest, kas tegemist on hagimenetlusega või hagita asjaga. Nimelt muutis Riigikohus 19.06.2013.a määruse nr 3-2-1-58-13 punktis 14 oma varasemat seisukohta ja leidis, et üldnormina on võimalik ja tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel kohaldada

§ 175lg-d 1– 31.

Põhiliseks kriteeriumiks on

§ 175lg 1 järgi lähtuda esindajakulude korral nende vajalikkusest ja põhjendatusest.

Kolleegium märkis, et Vabariigi Valitsusel oleks õigusselguse huvides otstarbekas määrata ka hagita menetluses kindlaks piirmäärad, mida ületavalt ei ole võimalik esindajakulusid välja mõista. 16. Tulenevalt Riigikohtu uuest seisukohast hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmise osas ei pea kohus siinkohal otstarbekaks pikemalt analüüsida antud menetluses tõstatatud küsimust, kas tegemist on hagita menetlusega või mitte. Riigikohus on selgitanud, et „hagejal on võimalik

§ 382

lg 3 alusel esitada Eestis hagi tagamise taotlus, isegi kui hagi on esitatud või tuleb esitada mõnele välisriigi kohtule. Seejuures märgib kolleegium, et sellise hagi tagamise rakendamine on Eestis iseseisev menetlus.“ (RKTKm 3-2-1-130-08, p 28). Kohus märgib üksnes seda, et antud tsiviilasjal on iseseisva hagita asja tunnused. Maakohus on antud tsiviilasjas hagi tagamist menetlenud hagita asjana. Samuti on Tallinna Ringkonnakohus oma 28.11.2012. a määruse viimases lõigus märkinud, et: „Maakohus on taotluse läbivaatamise kulud jätnud avaldaja kanda ja kolleegium leiab, et tulenevalt

§ 172

lg-st 1 ei ole alust seda muuta.“.

§ 172

1. lause sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Menetluskulude kindlaksmääramist aga, nagu eespool märgitud, see ei mõjuta.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Xxx OÜ avaldus tuleb rahuldada osaliselt ning hüvitada talle riigilõiv summas 50 eurot ja õigusabikulud 2 189,60 eurot (13,6 h x 161 eurot), kokku 4 2-12-39781 2 239,60 eurot. Taotlus jääb rahuldamata 300,40 euro ulatuses (taotletud summa 2 540 eurot – rahuldatud osa 2 239,60 eurot).
3. Arvestades asjaolu, et kohus on käesoleva määrusega menetluskulude väljamõistmisel kohaldanud

§ 175lg-t 1, mitte § 172 lg-t 8, langeb ära Xxx

OÜ alternatiivselt taotletud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise vajadus

§ 172lg 8 osas.

19.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 5