← Eesti

2-13-27060/10

Obsah (8)§ 475§ 477§ 371§ 132§ 663§ 3401§ 4891§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number 2-13-27060 Määruse tegemise aeg ja koht 5. september 2013. a., Tallinn Kohtukoosseis Kohtunikud Malle Seppik, Gaida Kivinu

) § 338 lg. 1 p. 1 kohaselt tuleb avaldajal teatada oma isikukood ning puudutatud isiku(te) andmed.

  1. juunil
  2. a. esitas avaldaja puuduste kõrvaldamise avalduse, milles kordas esialgselt kohtule esitatud avalduse seisukohti. Maakohtu määrus
  3. juuli
  4. a. määrusega keeldus Harju Maakohus P P avalduse menetlusse võtmisest

§ 475lg.

1 p. 15, § 477 lg. 1 ja § 371 lg. 2 p. 2 alusel.

§ 475lg.

1 p. 15 kohaselt on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad.

§ 477lg.

1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 371lg.

2 p. 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuivõrd avaldaja ei ole kõrvaldanud

  1. juuni
  2. a. kohtumääruses märgitud puudusi. Avaldaja ei ole täpsustanud oma nõuet, s. o., kas tegemist on kaebusega kohtutäituri otsuse peale või sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Samuti on välja toomata avalduse aluseks olevad asjaolud, menetlusosalised ja nende kontaktandmed ning riigilõivu on tasutud ettenähtust vähem. Kui avaldaja vaidlustab kohtutäituri otsust, tuleb avalduses märkida, milles seisneb kohtutäituri otsuse ebaseaduslikkus, esitada kohtutäituri otsus ning esialgne kaebus, mille pinnalt on kohtutäitur teinud oma otsuse. TMS § 218 lg. 1 teise lause kohaselt ei saa kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata. Kui avaldaja soovib esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 alusel, siis tuleb see esitada sissenõudja vastu ning tasuda tuleb riigilõiv kooskõlas

§ 132lõikega 5.

Juhul, kui avaldaja aga soovib esitada vastuväiteid tsiviilasjas 2-12-32859, siis tuleb seda teha nimetatud tsiviilasjas, mitte aga esitades uusi avaldusi kohtule iseseisva menetluse alustamiseks. Kohus selgitas, et avaldajal on õigus pöörduda uue avaldusega kohtusse seejärel, kui

  1. juuni
  2. a. kohtumääruses osundatud puudused on kõrvaldatud. Määruskaebus Avaldaja palub määruskaebuses vaadata läbi kohtumenetluse algdokumendid, mille alusel on teinud Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond otsuse võla sissenõudes. Harju Maakohus keeldus võlanõude asjaolusid menetlemast. Avaldaja ei ole näinud ühtegi algdokumenti, mille alusel on tehtud võlanõude otsus. Senini on selgusetu, millest on 2

(3)tekkinud võlg ja millised on lähtedokumendid, mis kinnitavad võla olemasolu. Avaldaja on mitmel korral palunud Harju Maakohtult selgitavaid ja tõendavaid dokumente võla olemasolu kinnituseks. Asjaolude selgituseks on ta saanud Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnalt vastuse
  1. juunil
  2. a. Avaldaja saatis vastuse maksekäsule
  3. juunil
  4. a. ja palus saata lähtedokumendid, mis kinnitaksid võla olemasolu. Seni ei ole ta saanud võla olemasolu kinnitavat algdokumenti – arvet nr.
  5. Avaldaja sai Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnast Heli Nöörilt vastuse: ”Maksekäsumenetluses ei toimu kohtuistungit ning kohus teeb lahendi üksnes maksekäsu kiirmenetluse avalduse põhjal. Kohus ei kontrolli põhjalikult, kas avaldaja võib nõude esitada. Kohtul puuduvad nõude alusdokumendid.” On alust arvata, et maksekäsuosakond on teinud otsuse tõendusmaterjale läbi vaatamata, kuna maksekäsuosakonnal puudusid vastavad dokumendid. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis

§ 663lg.

5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused Määruskaebus ei anna alust maakohtu määrust tühistada. Maakohtule esitatud avalduse põhjal ei olnud võimalik selgelt mõista, kas avaldaja on soovinud hagiga vaidlustada sundtäitmise toimumist, esitada kaebuse kohtutäituri otsuse peale või on tal olnud muu eesmärk. Et avaldaja ei täpsustanud avaldust nõutaval määral vaatamata maakohtu poolt avaldajale

§ 3401

antud selgitustele ja avalduse puuduste kõrvaldamise võimalusele, siis jättis maakohus põhjendatult avalduse

§ 371lg.

2 p. 2 alusel iseseisva asjana menetlemiseks menetlusse võtmata. Määruskaebuse põhjal võib mõista, et avaldaja eesmärgiks on avaldust esitades olnud hoopis vaidlustada maksekäsku, mida täitemenetluses tema suhtes täidetakse, mitte esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks või kaebust kohtutäituri otsuse peale. Kooskõlas

§ 4891

lõikega 1 on maksekäsku võimalik vaidlustada selle peale määruskaebuse esitamise teel. Kolleegium leiab, et olenemata avaldaja poolt avaldusele pandud pealkirjast tuleb tema avaldust käsitleda määruskaebusena maksekäsu peale. Seda ei välista asjaolu, et maksekäsu vaidlustamiseks pöördus avaldaja Harju Maakohtusse, mitte Pärnu Maakohtusse, kelle kaudu määruskaebus vastavalt

§ 661lõikele 2 tuli esitada.

Avaldaja poolt 28. mail k. a. esitatud avaldus, mida tuleb käsitleda määruskaebusena, tuleb saata Pärnu Maakohtule

§ 663sätestatud toimingute tegemiseks, sealhulgas menetlusse võtmise otsutamiseks. Gaida Kivinurm Kaupo Paal Malle Seppik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.