lg 1 järgi nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest ning hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Tulenevalt
ÜS) § 135 lg 1; § 136 lg 6, 8, sätetest hakkas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaeg kulgema alates 02.05.2013 ning lõppes 31.05.2013 (k.a; kell 24.00). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitati kohtule 02.08.2013, seega tähtaega rikkudes.
kohaselt, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
lg 1 esimese lause järgi 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Seega on menetluskulude väljamõistmine seotud n-ö põhilahendi jõustumisega ja menetluskulude väljamõistmist ei saa taotleda lahendi 2 alusel, mis ei ole veel jõustunud, olgu see ka viivitamata täidetav. Lahendi jõustumine tähendab, et selle korralise vaidlustamise võimalused on ammendunud, eelkõige kui edasikaebetähtaeg on möödunud või kaebus jäetud rahuldamata (vt
Seega ei saa menetluskulusid enne kohtumääruse jõustumist kindlaks määrata ka määruste alusel, millega on kindlaks määratud menetluskulude jaotus, olgugi et määrused on
lg 5 ja § 478 lg 4 esimese lause järgi üldjuhul viivitamata täidetavad.“ Praeguses olukorras tuleb rakendada analoogiat. Olgugi, et põhilahendiks on Viru Maakohtu 15.02.2013 määrus ja ringkonnakohus jättis maakohtu 15.02.2013 määruse muutmata, ei saa asuda seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuli esitada 30 päeva jooksul ringkonnakohtu lahendi jõustumisest s.o hiljemalt 31.05.2013, kuna tsiviilasja menetlus jätkus ning lahendamata oli menetluse taastamise taotlus, seega ei olnud ammendunud maakohtu 15.02.2013 kohtulahendi edasikaebamise võimalused.
lg 3 kohaselt, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Hageja sai hagi läbivaatamata jätmise määruse kätte 18.02.2013 ja esitas menetluse taastamise taotluse seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Kohus pidi lahendama menetluse taastamise avalduse, mis võinuks tähendada ka menetluse taastamist, ning seejärel oleks alles hilisemas menetluses selgunud, kas kohus oleks hagi rahuldanud või jätnud rahuldamata ja milliseks oleks kujunenud menetluskulude jaotus; 3) oleks kaevatavast määrusest tulenevalt võimalik olukord, kus vaatamata asjaolule, et hagi menetlemine jätkub (juhul kui menetlus oleks taastatud), toimub samaaegselt ka kostja avalduse alusel menetlus menetluskulude suuruse kindaksmääramiseks. Menetluse taastamisel ja hagimenetluse jätkumisel ning menetluskulude teistsuguse jaotuse korral oleks kohus asunud hiljem teistkordselt lahendama menetluskulude kindaksmääramise avaldust. Selline olukord ei vasta
põhimõtetele ega ole seadusandja tahteks. Menetluskulud kujutavad endast kogu hagimenetluse jooksul tekkinud kulusid ja olukorras, kus ei ole selge menetluse jätkumine, ei saa kohus menetluskulude kindlaksmääramise avaldust lahendada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 3 teise lause kohaselt kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, muu hulgas kui Riigikohus rahuldab teistmisavalduse, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Käesoleva juhul on tegemist analoogilise olukorraga. Asja materjalidest nähtuvalt jättis maakohus OÜ Vent System Project taotluse menetluse taastamiseks 11.07.2013 määrusega rahuldamata. Seega lõppes antud tsiviilasja menetlus maakohtu 11.07.2013 määrusega ning
lg-s 1 sätestatud tähtaega tuleb arvestada alates maakohtu 11.07.2013 määruse jõustumisest. Maakohtu seisukoht, et
lg-s 1 sätestatud tähtaja algust tuleb arvestada alates Tartu Ringkonnakohtu 15.04.2013 jõustumisest ei ole õige. 3 Eeltoodud põhjendustel tuleb OÜ Reljans avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 rahaliseks /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.