Obsah (8)

§ 396§ 399§ 101§ 113§ 158§ 159§ 142§ 145

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Meeli Kaur Otsuse avalikult teatavaks 12. oktoober 2012.a, Tallinn tegemise aeg ja koht Tsiviilasja nu

) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Sama sätte lg 2 järgi isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. 7. Esmalt annab kohus hinnangu põhivõlgniku (kostja I) vastu suunatud nõudele. Hageja on selgitanud, et pooltevaheline võlasuhe on fikseeritud 21.12.2008 võlatunnistuses (I kd tl 185). Nimetatud võlatunnistuse andmise ajal oli kostja I kohustus hageja ees 145 000 krooni. Hageja soovis pooltevahelist võlasuhet reguleerida ning pöördus selleks inkassoteenuseid osutava XXXOÜ poole. Hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmiti laenu tagastamise kokkulepe. Kokkuleppe p 1 järgi võtab laenusaaja omaks, et on saanud erinevatel aegadel 3 pangaülekannetega ja sularahas laenu 106 250 krooni. Selle kokkuleppega on poolte tõendamiskoormis ümber pööratud ning võlgniku kohustuseks on tõendada, et nimetatud summas võlgnevus puudus. Tunnistaja XXX on ütlustega selgitanud kokkuleppe sõlmimise asjaolusid (II kd tl 28-29). Tunnistaja ütluste kohaselt oli kostja I hagejale võlgu umbes 70 000 krooni ning kokkuleppes fikseeritud 106 250 krooni sisaldas endas ka sissenõude tasu. Sissenõude tasu pidi inkassofirmale tasuma hageja (II kd tl 29). Kohtu hinnangul on kostja I võlgnevuseks hageja ees 23.02.2010 kokkuleppe sõlmimise ajal 106 250 krooni. See sisaldas endas ka hageja poolt tasutavat sissenõude tasu, mille sai fikseerida kokkuleppes laenuna

§ 396lg 2 alusel.

1. Kostja I asus võlga tagastama, mille kohta on kohtule esitatud maksekorraldused (I kd tl 161-164). Kohus loeb põhjendatuks hageja väite, et laenusumma tagastamisena ei saa arvesse võtta 28.11.2008 tasutud 22 000 krooni (I kd 161), sest see oli tasutud enne 21.12.2008 võlatunnistuse välja andmist ning kohustuse suuruse fikseerimisel oli seda arvestatud. Kuna võlgnvus 23.02.2010 oli 106 250 krooni, siis põhivõla suuruse arvestamisel tuleb arvesse võtta tagasimaksed, mis on tehtud pärast 23.02.
2. Selle tõendamiseks on hageja esitanud konto väljavõtte (I kd tl 16-20). Seega on hageja andmed, et põhivõlast on tasutud 2166.16 eurot, õiged.
3. Hageja nõuab kogu võlgnevuse tasumist, kuna leiab, et on kokkuleppe kehtivalt üles öelnud. Kostjad ei ole kokkuleppe ülesütlemise kehtivust vaidlustanud ning kohtu hinnangul on see kehtiv.

§ 399

lg 1 p 1 alusel laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Viimane makse tehti hagiavalduse kohaselt kostja II poolt 04.04.2011 summas 70 eurot (I kd tl 3). Enne seda oli kostja I teinud ebapiisavaid osamakseid. Ülesütlemise avaldus on tehtud 13.06.2011 kuupäevaga ning kostjad ei ole vastu vaielnud selle kättesaamisele. Hageja selgituste kohaselt tegi hageja korduvalt hoiatusi (II kd tl 28). Hageja on selgitanud, et tal oli huvi kokkuleppe nõuetekohase täitmise vastu, sest oli kostjale I laenu andmiseks võtnud ise pangast laenu. Nimetatud asjaolu on hageja tõendanud laenulepinguga (I kd tl 12-15). Seega on kokkuleppe ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused täidetud ja võlg muutus sissenõutavaks kokkuleppe ülesütlemise tagajärjel. 10. Kostja II on vastuses välja toonud, et kostjal I võib olla tasaarvestatav nõue hageja nõudega. Käesolevas asjas ei ole kohtule esitatud tasaarvestuse avaldust ega teisi asjaolusid, mistõttu ei ole kohus tuvastanud kehtivat tasaarvestust. Eeltoodust tulenevalt on kostja I võlgnevus hageja ees 4624.45 eurot. 11.

§ 101

lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 4

1. Hageja viivisearvestuse kohaselt on seisuga 20.02.2012 viivisevõlgnevus 246.58 eurot (I kd tl 5-6). Hageja on teinud viivisearvestuse intressimääraga 1 % aastas ning seega arvestanud seadusest tuleneva väiksema viivisemääraga. Kostjad ei ole arvestusele vastuväiteid esitanud ning kohtu hinnangul on viivisenõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2. Hageja nõuab leppetrahvi 703.01 eurot. Kokkuleppe p 4 järgi kohustub laenusaaja tasuma ühekordset leppetrahvi summas 1000 krooni iga p-s 3 toodud kohustuse rikkumise korral. Kuigi kokkuleppe p-s 4 on viide p-le 3, mis annab laenusaajale õiguse tagastada summa ennetähtaegselt, nõustub kohus hagejaga, et sätte mõttest ja tingimusi koos tõlgendades on arusaadav, et leppetrahv on sätestatud lepingu p-s 2 toodud kohustuse rikkumise korral.

§ 158

lg 1 järgi leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Sama sätte lg 3 järgi käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse vastavalt juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool. Lisaks leppetrahvile võib kahjustatud lepingupool nõuda ka kohustuse täitmist (

§ 159lg 1).

Käesoleval juhul ei ole leppetrahv kokku lepitud kohustuse täitmise asendamiseks. Asjas on tuvastamist leidnud, et kostja I rikkus kokku lepitud laenu tagasimaksmise kohustust vähemalt 11 korral ja seega on hageja leppetrahvinõue 703.01 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 14. Hageja on esitanud nõude käendaja (kostja II) vastu. Hageja ja kostja II vahel on 23.02.2010 sõlmitud käendusleping, mille p 1 järgi vastutab käendaja kostja I kohustuse 106 250 krooni täitmise eest.

§ 142

lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Lepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas, milleks on 106 250 krooni.

§ 145

lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

1. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et põhivõlgniku kohustus on muutunud sissenõutavaks. Samuti on kohus tuvastanud võlgnevuse suuruse, milleks on põhivõlg 4624.45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 246.58 eurot ja leppetrahv 703.01 eurot. Kohus pole tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid nende summade osas käendaja vastutuse. Seega kuulub hageja nõue kostja II vastu täies ulatuses rahuldamisele.
2. Hageja nõuab viivist alates hagiavalduse esitamisest, so 02.03.
3. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni 5 otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõue viivise väljamõistmiseks alates 02.03.2012 on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud
4. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud solidaarselt kostjate kanda TsMS § 165 lg 3 tulenevalt. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Meeli Kaur kohtunik 6