lg 1 sätestab, et kui kinnistusraamat on muutunud valeks asjaõiguse kinnistusraamatuvälise ülemineku tõttu, parandab kinnistusosakond kande asjaõiguse uue omaja kinnistamisavalduse alusel. Kinnistamisavaldusele tuleb lisada asjaõiguse üleminekut tõendav dokument. Vastavalt
lg-le 6 võib kinnistusosakond juhul, kui kinnistusraamat on muutunud valeks asjaõiguse kinnistusraamatuvälise ülemineku tõttu ja asjaõiguse uus omaja ei ole esitanud
1. lõikes nimetatud kinnistamisavaldust, kohustada asjaõiguse omajat trahvi ähvardusel esitama kinnistusraamatu kande parandamiseks kinnistamisavalduse ja kande tegemiseks vajalikud dokumendid. Kostja pole seda teinud. Käesolevas asjas Tallinna Ringkonnakohtu tehtud 24.05.2010.a. määruse kohaselt ei takista see aga hagejate õigust nõuda kaasomandi lõpetamist. Kuivõrd kinnistusraamat on muutunud valeks asjaõiguse kinnistusraamatuvälise ülemineku tõttu, parandab kinnistusosakond kande asjaõiguse uue omaja kinnistamisavalduse alusel. 5 2-10-4453 Kande muutmiseks on
lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 2 p 2 järgi on puudutatud isikuks asjaõiguse kustutamisel või selle sisu muutmisel kustutatava või muudetava asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab asjaõigust kustutatavale või muudetavale asjaõigusele. Kuivõrd nagu eelpool välja toodud, on asjaõiguse uus omaja XXX, on kinnistusraamatu kande muutmiseks vajalik XXXnõusolek.
lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-61-12 on leidnud, et see, milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab, peab selguma kohtuotsuse resolutsioonist. Kohus leiab, et XXXon kohustus teha tahteavaldus - anda nõusolek Tallinnas XXXasuva korteriomandi XXXkuuluva ¼ suuruses mõttelise osa kande muutmise kohta, asendades omaniku XXXuue omaniku XXX. XXXtahteavaldust asendab käesolev kohtuotsus. Kaasomandi lõpetamiseks vajalik kanne XXXon taotlenud korteriomandi kaasomandi lõpetamist viisil, et korteriomand jääb tema ainuomandisse. Selleks, et hageja taotletud ja kostja poolt aktsepteeritud asja jagamise viis saaks ka kinnistusraamatus kajastatud, on vajalik asendada kostja tahteavaldus käesoleva kohtuotsusega. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg-e 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine, leiab Riigikohus oma lahendis 3-2-1-65-10. Seega asendab kohtuotsus, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta. Kaasomandi lõpetamise kande tegemiseks on
lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaasomandi lõpetamisel on
lg 2 p 2 järgi puudutatud isikuks teine kaasomanik.
lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-61-12 on leidnud, et see, milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab, peab selguma kohtuotsuse resolutsioonist. Kohus leiab, et XXXon kohustus teha tahteavaldus - anda nõusolek XXXkandmiseks Harju Maakohtu Tallinna jaoskonna registriossa nr.XXX kantud korteriomandi ainuomanikuna. XXXtahteavaldust asendab käesolev kohtuotsus. Kostja vastuhagi Hageja XXXon oma hagis taotlenud korteriomandi jagamist viisil, et jätta korteriomand XXXning mõista temal kostja kasuks välja hüvitis omandi kaotuse eest. Kostja oma vastuhagis on taotlenud müüa korteriomand avalikul enampakkumisel ja jagada müügist saadav raha kaasomanike vahel proportsionaalselt nende osade suurusega. Kostja on hilisema menetluse käigus oma seisukohta muutnud ning avaldanud nõustumust hageja nõudega korteriomand 6 2-10-4453 hagejale jätta, paludes kohtul kohustada hagejat maksma kostjale temale kuulunud ¼ suuruse osa välja rahas, lähtudes eksperdi poolt määratud väärtusest. Seega ei ole poolte vahel käesolevaks hetkeks enam vaidlust küsimuses, kuidas lõpetada korteriomandi, asukohaga XXX Tallinn, kaasomand. Kostja on oma vastuhagis palunud müüa osamaks Hooneühistus X asukohaga XXX, Tallinn (osamaksule vastab garaažiboksi nr.169 valdamise ja kasutamise õigus) avalikul enampakkumisel ja jagada müügist saadav raha kaasomanike vahel proportsionaalselt nende osade suurusega. Hagejad on jäänud oma esialgses hagis toodud alternatiivnõude juurde, lõpetada osamaksu kaasomand asja müügiga avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamisega kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Seega ei ole poolte vahel käesolevaks hetkeks enam vaidlust küsimuses, kuidas lõpetada osamaksu Hooneühistus X asukohaga XXX, Tallinn (osamaksule vastab garaažiboksi nr.169 valdamise ja kasutamise õigus), kaasomand. Kokkuvõte Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb: 1. lõpetada XXX ja XXX kaasomand Tallinnas XXX asuvale korteriomandile, milline on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr.XXX, andes XXX kuuluva omandiosa üle XXX ja mõista XXX XXX kasuks välja hüvitis omandi kaotuse eest summas 11 500 eurot; 2. tuvastada, et XXX on kohustus teha tahteavaldus - anda nõusolek XXX kandmiseks Harju Maakohtu Tallinna jaoskonna registriossa nr.XXX kantud korteriomandi ainuomanikuna; 3. lõpetada XXX, XXX ja XXX kaasomand Tallinnas XXX asuvale kinnistule, milline on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr.XXX, asja müümisega avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadud raha XXX, XXX ja XXX vahel vastavalt nende omandiosa suurusele; 4. lõpetada XXX ja XXX kaasomand osamaksule Hooneühistus X, registrikood XXX, asukohaga XXX, Tallinn, millele vastab garaažiboksi nr.169 valdamise ja kasutamise õigus, selle müümisega avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadud raha XXX ja XXX vahel vastavalt nende omandiosa suurusele. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. /Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik 7 2-10-4453 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.