lg-ga 4 kokku leppinud kompromissi kinnitava ja tsiviilasja nr 2-13-28908 menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises null
Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule 13.11.2013. a esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-13-28908 lõpetatakse. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja 2 2-13-28908 vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 alusel.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on hageja ja kostja kokku leppinud, et tsiviilasjaga nr 2-13-28908 seotud poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda (kohtumäärus p 1.5). Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku summas 300 (kolmsada) eurot. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel 10.06.2013. a tasunud riigilõivu summas 121,93 eurot, viitenumbriga 2900072369). Täiendavalt tasus hageja 29.08.2013. a riigilõivu summas 178,07 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole viitenumbriga 2900072123 (selgitus: „Riigilõiv tsiviilasjas nr 2-13-28908 (AS XXXvs XXX)“). Vastavalt
lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on esitanud taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks (
Seega tagastab kohus hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda AKTSIASELTS XXXarveldusarvele XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s. /allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.