lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Brüsseli I määruse art 2 lg 1 kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtusse ning art 3 lg 1 järgi saab isikuid, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, teise liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes määruse II peatüki 2.-
) § 372 lg-le 3, kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks. Nimetatud kirjas palus kohus kostjal teatada, kus on tema alaline elukoht ja selgitas, et kui kostja elukoht on teises Euroopa Liidu liikmesriigis (käesoleval juhul Soomes) ja kostja vaidleb kohtualluvusele vastu või ei vasta kohtule, keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest. Sel juhul on hagejal õigus esitada hagi kostja elukohajärgsele Soome Vabariigi kohtule (tl 27). Kohus kohustas kostjat kirjale vastama 14 päeva jooksul kirja saamisest arvates. Kiri on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 27.09.2013 aadressil Talvitie 4 A 2, Urjala, Soome Vabariik, kuid kostja ei ole kirjale vastanud. Kohus on seisukohal, et asjaolust, et kostja võtab menetlusposti vastu Soomes ja tema elukoha aadress on rahvastikuregistris juba 18.12.2009.a. muudetud Soomes asuvaks aadressiks, saab järeldada tema tahet TsÜS § 14 lg 3 kohaselt muuta juba ligi neli aastat tagasi oma elukohaks Soome Vabariik. Kostja ei ole kohtu nõudmisele vastanud, mis kinnitab kostja tahet hagi mittemenetlemiseks Eesti kohtus. Seega tuleb vastavalt Brüssel I määruse art 16 lg-le 2 hagi kostja kui tarbija vastu esitada kostja alalise elukoha järgi Soome Vabariigi kohtule. 3. Brüssel I määruse art 17 kohaselt võib art 15 ja art 16 sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või mis võimaldab tarbijal algatada menetluse neljandas jaos nimetamata kohtutes või mis on sõlmitud tarbija ja teise lepinguosalise vahel, kui mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal ühes liikmesriigis, ning millega on määratud pädevus selle liikmesriigi kohtutele, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi seadustega. Käesoleva tsiviilasja puhul ei esine määruse art-s 17 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda art 15 ja art 16 regulatsioonist. 4. Vastavalt
lg 1 p-le 2 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Eelnevast nähtuvalt tuleb kostja alalist elukohta arvestades Placet Group OÜ hagi A. M. vastu põhivõlgnevuse, intresside ja viivise nõudes Tartu Maakohtu menetlusse võtmisest keelduda. 5.
lg 4 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, siis ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.