lg-le 2 kuulub avaldus täitemenetluse peatamiseks läbivaatamisele hagita menetluses.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohtule esitatavas menetlusdokumendis märgitakse tulenevalt
lg 1 p-st 1 menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. Käesoleva paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb füüsilise isiku kohta märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg; avalikku registrisse kantud juriidilise isiku kohta tuleb märkida tema registrikood, selle puudumisel tegutsemise õiguslik alus. Maakohtusse pöördumisel esitatakse hagita menetluses kohtule avaldus, kusjuures
lg 1 p 2 kohaselt on avalduse esitanud isik avaldaja ja ülejäänud menetlusosalised on asjast puudutatud isikud. Avalduse kohaselt on avaldajaks P. K. . Avaldusest nähtuvalt taotleb avaldaja peatada täitemenetlus täiteasjas nr 185/2012/1707, kus peamiseks sissenõudjaks on OÜ Julianus Inkasso. Kuna tulenevalt TMS §-st 45 peab kohus täitemenetluse peatamisel arvestama sissenõudja huvidega, on käesolevas asjas üheks puudutatud isikuks OÜ Julianus Inkasso kohtutäituri kõrval. Kuivõrd avaldaja ei ole avalduses märkinud menetlusosaliste nimesid, isiku- või registrikoode, aadresse ja sidevahendite andmeid, tuleb avaldajal täpsustada menetlusosaliste ring ning märkida kõigi menetlusosaliste, puudutatud isikute, andmed.
lg 3 sätestab, et kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud. 2.2
lg 1 p 3, 6 sätestab, et menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, vastuväites ja kaebuses, märgitakse asja põhisisu ja taotlust põhjendavad asjaolud. TMS § 45 kohaselt võib kohus täitemenetluse peatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane – kõnealuse paragrahvi kohaldamiseks annavad kohtupraktika kohaselt alust üksnes erandlikud asjaolud. P. K. on avalduses märkinud vaid, et vabanes hiljuti vanglast ja on esitanud selle kohta tõendi (tl 4). Eelnevast nähtuvalt tuleb P. K. välja tuua asjaolude kirjeldus, miks menetluse jätkamine on tema suhtes ebaõiglane, kirjeldus ja selgitada, milles seisneb nende erandlikkus. 2.3
lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 4 kohaselt tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud avaldus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Avaldaja P. K. ei ole kohtule esitanud maksekorraldust riigilõivu tasumise kohta ega andmeid, mis võimaldaksid kontrollida riigilõivu tasumist. Kuna avaldaja on esitanud avalduse kohtule posti teel, mitte veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, siis tuleb avalduselt tasuda riigilõivu 50 eurot. 3. Avaldajale on 16.10.2013 määrus puuduste kõrvaldamise kohta kätte toimetatud
Hageja ei ole määratud tähtajaks kohtule esitanud oma nõuet ja põhjendanud seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. 4.
lg 1, 2 näeb ette, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus 2
lg-s 1 sätestatut, kuid hageja ei ole määratud tähtajaks kohtu nõudmist täitnud, tuleb keelduda
K. avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 185/2012/1707 menetlusse võtmisest ja tagastada hagiavaldus selle esitajale. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.