) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.
lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.
lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. XXX sündis XXX.a. Tema vanemad on XXX ja XXX. Vanemad elavad lahus alates 2010.a. Peale lahkukolimist jäi laps ema kasvatada ja on kogu aeg regulaarselt suhelnud ka isaga. Lapse isa on soovinud ühine hooldusõigus lõpetada ja hooldusõiguse ainult isale üle anda seoses väidetega, et ema tarbib alkoholi, laps on hooldamata ja laps soovib elada koos isaga. Menetluse käigus ei ole tõendamist leidnud ükski isa väide. Eestkosteasutus ja lapse esindaja on andnud arvamuse, et lapse ema ei tarvita alkoholi. Samuti ei ole tõendamist leidnud ema poolt lapse hooldamata jätmine. Vastupidi, eestkosteasutuse ja lapse esindaja arvamusest nähtub, et lapse ema on lapse eest väga hästi hoolitsenud. Laps on rõõmus, hooldatud ja puhas, tema arenguks on kodus olemas kõik tingimused. Laps ise on avaldanud soovi elada koos emaga. Menetluse käigus on ilmnenud, et lapse isa on sageli tööl ja isa tööl olles tegeleb lapse isa juures viibimise ajal lapsega tema isapoolne vanaema. Samuti puudub isal isiklik elukoht, ta elab oma ema juures. Eeltoodust tulenevalt tuleb esitatud avaldus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Tavapäraselt jätab kohus lapse esindamise kulud riigi kanda. Kuna ükski avaldaja esitatuid väide ei leidnud kohtus tõendamist, on tegemist olukorraga, kus menetlusosaline esitas põhjendamatud väited. Seega jätab kohus menetluskulud, kaasa arvatud lapse esindamise kulud, avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.