Obsah (5)

§ 444§ 405§ 163§ 177§ 178

2-13-6876 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2013. a, Tallinn Tsiviilasja number 2

) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui 1 2-13-6876 maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, tõendid ja kohaldatav seadus 1. XXXOÜ (hageja) esitas 12.02.2013. a Harju Maakohtule hagi XXX (kostja) vastu võlgnevuse 312 euro nõudes. Hageja on 19.04.2013. a menetlusdokumendis nõuet vähendanud 202 euroni. Hagiavalduse kohaselt on pooled 19.05.2012. a sõlminud tarbijakrediidilepingu XXX, mille alusel sai kostja hagejalt laenu 200 eurot. Kostja allkirjastas 09.01.2013. a võlatunnistuse, milles kostja tunnistab laenulepingust tulenevat võlgnevust hageja ees summas 312 eurot. 2. Kohus menetleb käesoleva tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§-le 405.

§ 444

lg-st 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Samas peab kohus vajalikuks käsitleda järgimisi tsiviilasjas tõusetunud olulisi küsimusi.

1. Hageja nõuab kostjalt võlatunnistusega tunnistatud kohustuse täitmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kostja poolt koostatud võlatunnistuse puhul (tl 13) on tegemist olemasolevat kohustust tunnistava dokumendiga. Riigikohus on leidnud (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 06.09.
2. a lahend asjas nr 3-2-1-69-06, p 13), et taolise võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormise muutmine, st võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Poolte vahel on vaidlus võlatunnistuse kehtivuse kohta. Antud juhul on kostja 27.03.
3. a menetlusdokumendis leidnud, et võlatunnistus on hageja poolt saadud hagejapoolse ähvarduse mõju tulemusena, kasutades elatunud isiku petmist ja eksitamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 94 lg 1 kohaselt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Kostja väidete kohaselt andis kostja allkirja paberile, mille sisu hageja esindaja talle ei selgitanud ega vastanud temapoolsetele küsimustele. Hageja esindaja tuli kostja koju ühes kinnisvaramaakleriga ning kostjale tehti ettepanek kostjale kuuluva korteri müügi kohta, eesmärgiga tasuda laenulepingust tulenev võlgnevus. Kostja tunnetas sellist tegevust kliendi pahatahtliku mõjutamisena ja ähvardusena, mille tulemusena andis kostja allkirja paberile, mille tähendusest ta aru ei saanud (tl 27). Kohus märgib, et tõendamiskoormis pettuse mõjul tehtud tehingu tühistamiseks lasub kostjal. Kostja ei ole tsiviilasjas esitanud tõendeid selle kohta, millised olulised avaldamisele kuuluvad asjaolud, mida kostjale ei avaldatud, olid hagejale võlatunnistuse tegemisel teada. Pettus eeldab, et tehingupool, kes teisele poolele asjaolusid või andmeid avaldab, on teadlik 2 2-13-6876 nende ebaõigsusest. Antud juhul ei ole kohtul tsiviilasja materjalide puhul kahtlust selles, et kostja oli teadlik laenulepingust tulenevast võlgnevusest hageja ees. Hinnates kostja väiteid kostja pahatahtliku mõjutamise kohta, asub kohus seisukohale, et sellekohased väited on tõendamata. Kohtu hinnangul ei ole võlatunnistus tühistatav ka TsÜS § 96 lg 1 alusel. Nimetatud säte näeb ette, et isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Käesolevas tsiviilasjas esitatud seisukohad ei anna kohtule alust arvata, et võlatunnistus oleks kostja poolt allkirjastatud olukorras, kus kostjale ei jäetud mingit muud mõistlikku valikut. Kohtu hinnangul võib aru saada kostja kõrgest east ja raskest majanduslikust olukorrast, kuid antud tsiviilasjas hageja esindaja poolt tehtud ettepanekud kostjale kuuluva elukoha müügi kohta, ei ole esitatud väidete põhjal käsitletavad vahetu ja tõsise ähvardusena. Kohus peab vajalikuks siiski lisada, et kohus ei nõustu hageja seisukohaga selles, et võlatunnistuse puhul ei ole tegemist tehinguga, vaid on ühepoolne tahteavaldus, mistõttu võlatunnistus on kehtiv (tl 35). Kohus juhib hageja tähelepanu TsÜS § 67 lg-le 2, mille kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Seega on võlatunnistuse näol tegemist tehinguga, mille tegemisele on iseenesest kohalduvad eelnimetatud TsÜS §-d 94 ja
4. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostja poolt 09.01.
5. a kinnitatud võlatunnistus tühistamisele ei kuulu ning seega on kehtiv.
6. Hageja palub 09.01.
7. a võlatunnistuse alusel kostjalt välja mõista 202 eurot. Kostja on 18.06.
8. a menetlusdokumendis märkinud, et ta on
9. a mais ja juunis tasunud hagejale võla katteks 20 eurot. Kohus on kostja 18.06.
10. a seisukoha kostjale edastanud 08.07.
11. a. Samal kuupäeval on hageja esindaja nimetatud kostja seisukoha ka kätte saanud (tl 43). Kuivõrd hageja esindaja ei ole nimetatud summade laekumisele vastuväiteid esitanud, kuulub hageja nõue rahuldamisele 182 euro ulatuses. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt 09.01.
12. a võlatunnistuse alusel hageja kasuks välja mõista 182 eurot. 5.

§ 405

lg 1 p 3 kohaselt näeb kohus menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Kuivõrd kohus rahuldab hagi umbes 90 % ulatuses, peab kohus

§ 163

lg 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 10 % ulatuses hageja ja 90 % ulatuses kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 60 eurot. Ühtlasi taotleb hageja, et kostja tasuks kuni menetluskulude nõude rahuldamiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras. Tsiviilasja toimiku põhjal eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagiavalduselt tasutud riigilõiv 54 euro ulatuses. Vastavalt

§ 177

lg 2 ja arvestades hageja taotlust, märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab 3 2-13-6876 hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel Kohtunik 4