KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene 30. oktoober 2013, Tartu 3-11-1920 Haldusasi Tanel Irvali kaebus Viru Vangla kohustamiseks lubada kambrisse silmaklapid Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu 28. detsembri 2011. a otsus Tanel Irvali apellatsioonkaebsus Kirjalik menetlus Kaebaja Tanel Irval Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Rahuldada apellatsioonkaebus. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 28. detsembri 2011. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 29. november 2013). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kinnipeetav Tanel Irval taotles Viru Vanglal silmaklappide kambrisse lubamist. Viru Vangla 27. mai 2011. a otsusega jäeti taotlus rahuldamata põhjendusel, et silmaklappide kinnituse moodustasid paelad, kuid paelad on Viru Vanglas julgeolekukaalutlustel keelatud. T. Irvali vaie selle otsuse peale jäeti rahuldamata. 2. T. Irval esitas kaebuse, milles palus kohustada Viru Vanglat kambrisse silmaklappide väljastamiseks. Kaebuse kohaselt on silmaklapid vajalikud seetõttu, et hommikuti segab kaebaja und kambrisse paistev päike ja öösel põlev kambrituli. 3. Tartu Halduskohtu otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendused:
- a)Justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kinnitatud vangla sisekorraeeskiri (VSE) § 641 p 1 kohaselt on kinnipeetavatele keelatud esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke- lõike- ja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid. Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 4 kohaselt võib vanglateenistus keelata täiendavaid aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg 2 tunnustele (ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut). Viru Vangla 5. märtsi 2010. a käskkirjaga nr 1.1-1/51 ongi kehtestatud Viru Vangla kinni peetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu, mille p 1.1 järgi on keelatud ka juhtmed ja paelad, välja arvatud vangla vahendusel soetatud või vanglateenistuse loal väljastatud elektriseadme toitejuhtmed ja antennikaabel, paelad jalanõude sidumiseks, pael usulise sümboolika kandmiseks ja pael nimesildi kandmiseks.
- b)Vangla on põhjendatult kaalutlusõigust teostades leidnud, et 34 cm pikkuse kummipaelaga silmaklappide küljes on võimalik tekitada endale ja teistele isikutele vigastusi. Vangla ohutuse tagamiseks tuleb paela sisaldavate esemete kambrisse andmine minimeerida, kuna neid on võimalik kasutada poomisvahendina, isikute kinni sidumiseks ja vigastuste tekitamiseks.
- c)Väide, et kaebajale paistab päike silma ja öölamp häirib, ei õigusta ohtlike esemete andmist kambrisse. Kinnipeetav viibib vanglas ja kõikide mugavuste võimaldamine ei ole julgeolekukaalutluste tõttu võimalik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. T. Irval esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt:
- a)VSE § 641 p-s 1 toodud loetelu ei ole näitlik, vaid konkreetne. Vastasel juhul puuduks mõte keelata nt VSE § 641 p-s 10 eraldi elektroonilisi seadmeid, kuna on niigi selge, et need on keelatud, sest need seadmed sisaldavad juhtmeid ja traate.
- b)Silmaklapid on eraldiseisvad esemed. On meelevaldne lahutada silmaklappe osadeks ja seejärel vaadata, kas need osad on eraldiseisvalt keelatud.
- c)Euroopa Nõukogu ministrite komitee 11. jaanuari 2006. a soovituse nr 2 "Euroopa vanglareeglistik" p-s 3 märgitakse, et kinnipeetavatele kehtestatud piirangud peavad olema minimaalsed ja proportsionaalsed ning p 5 järgi peab vanglaelu olema viidud võimalikult lähedale ühiskonna positiivsele elumudelile. Vanglareeglistiku p 18.1 järgi peavad vangide magamistingimused austama inimväärikust. 5. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel:
- a)Silmaklappe võib lugeda esemeteks, millega on võimalik tekitada vigastusi VSE § 641 p 1 mõttes, sest need sisaldavad kummipaelu.
- b)Vangla on püüdnud 5. märtsi 2010. a käskkirjaga kehtestatud keelatud esemete nimekirjas välja tuua lisaks abstraktsemale keelule (keelatud on juhtmed, nöörid, paelad jne) ka konkreetseid esemeid, mida kinnipeetavad enim taotlevad, et vältida vaidlusmomenti. Kuna käesoleval juhul puudub konkreetne erisäte, et silmaklapid on keelatud, siis tuleb paigutada silmaklapid üldisema sätte alla, mille kohaselt on keelatud paelad.
- c)Kaebajal on võimalik valida voodis seesugune asend ning sättida tekk selliselt, et päike ja öölamp häiriksid teda võimalikult vähe. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 7. Vaidlustatud Viru Vangla 27. mai 2011. a otsuses, millega keelduti T. Irvalile isiklike asjade laost silmaklappide väljastamisest, viidatakse Viru Vangla 5. märtsi 2010. a käskkirja "Viru Vangla kinni peetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu" p-le 1.1. Selle normi kohaselt on Viru Vanglas kinni peetavatele isikutele keelatud omada juhtmeid ja paelu, välja 2 arvatud vangla vahendusel soetatud või vanglateenistuse loal väljastatud elektriseadme toitejuhtmed ja antennikaabel, paelad jalanõude sidumiseks, pael usulise sümboolika kandmiseks, pael nimesildi kandmiseks. T. Irval on vaidlustanud üksnes 27. mai 2011. a otsust, millega tema taotlus rahuldamata jäeti. T. Irval ei ole vaidlustanud viidatud 5. märtsi 2010. a käskkirjaga kehtestatud keelatud esemete nimekirja p-i 1.1. Samas tuleneb ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul keeld silmaklappide väljastamiseks just sellest normist, kuna sisuliselt keelab see norm kõik paelaga esemed peale nende, mis on samas normis nimetatud. Kuna silmaklappe selles normis lubatuna nimetatud ei ole, tuleneb sellest otsene keeld silmaklappide kui paelaga eseme kambrisse lubamisele. Ka vaidlustatud keelduvas otsuses on tuginetud just varasemale keelatud esemete loetelule (tl 5). 8. Vanglasiseselt kehtestatud keelatud esemete loetelu on üldkorraldus, ning juhul, kui kinnipeetav soovib saavutada selles keelatud esemete andmist kambrisse, tuleb tal seda üldkorraldust vaidlustada (vrdl RKHKo 3-3-1-28-12). Üksnes 27. mai 2011. a taotluse rahuldamata jätmise otsuse vaidlustamine ei viiks T. Irvalit käesoleval juhul sihile, sest isegi selle otsuse tühistamisel (eeldades, et tegemist on haldusaktiga) jääks endiselt kehtima keelatud esemete loetelu sätestav üldkorraldus ja haldusakti siduvuse põhimõttest tulenevalt tuleks Viru Vanglal lähtuda sellest üldkorraldusest ning T. Irvali taotluse rahuldamisest jällegi keelduda. Seega oleks T. Irvalil oma õiguste efektiivseks kaitseks vajalik vaidlustada ka 5. märtsi 2010. a käskkirjaga kehtestatud keelatud esemete nimekirja p-i 1.1. osas, milles see keelab kambrisse silmaklappide väljastamise. 9. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest tuleneb kohtu kohustust selgitada välja kaebuse esitaja eesmärk ja tegelik tahe, tõlgendada esitatud kaebust ja taotlusi sellest lähtuvalt ning juhtida tähelepanu isiku õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele (vt nt RKHKm 3-3-1-77-10, p 11 koos sealsete viidetega). Käesolevas asjas ei ole halduskohus selgitanud kaebajale vajadust vaidlustada Viru Vangla 5. märtsi 2010. a käskkirja, millega kehtestati keelatud esemete loetelu. Halduskohus ei ole ka selgitanud, miks ta seda vajalikuks ei pea. Tegemist on olulise menetluspõhimõtte rikkumisega, mis tingib halduskohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise halduskohtule. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks selle menetlusvea kõrvaldamist apellatsioonimenetluses, kuna siis ei toimiks selle üldkorralduse suhtes kohtulik kontroll kolmeastmelisena. Lisaks võib selle käskkirja vaidlustamine tähendada vajadust lahendada ka küsimusi, mida peab halduskohus lahendama eelmenetluses (vt allpool). 10. Keelatud esemete loetelu kinnitanud üldkorralduse vaidlustamise juurde tagasipöördumist raskendab käesolevas asjas VangS § § 11 lg-s 5 sätestatud nõue läbida enne vangla haldusakti peale kaebuse esitamist kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus. Ringkonnakohtule ei ole teada, kas kaebaja on kohtueelses korras 5. märtsi 2010. a üldkorralduse vaidlustanud. Samas ei tohi kohustusliku kohtueelse menetluse nõue takistada isiku võimalusi efektiivseks õiguste kaitseks. Kui kaebaja ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud, kuid soovib siiski 5. märtsi 2010. a üldkorraldust vaidlustada, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul välistatud, et kaebaja esitab kohustuslikus kohtueelses menetluses üldkorralduse kehtetuks tunnistamise nõude kohe, paralleelselt käimasoleva kohtumenetlusega. Kui kaebaja selle kohtueelse menetluse tulemusega rahul ei ole, võib ta esitada kaebuse halduskohtule ning taotleda selle asja liitmist käesoleva asjaga. Ringkonnakohtu arvates on sellises olukorras halduskohtul võimalik vajaduse korral HKMS § 95 lg 1 alusel ka käesolev kohtumenetlus peatada kuni haldusmenetluses tehtava 3 lahenduse selgumiseni. Samasugust lahendust on sarnases situatsioonis pidanud ringkonnakohus võimalikuks 16. detsembri 2011. a otsuses haldusasjas nr 3-10-149 (p 11). Samuti märgib ringkonnakohus, et kui kaebaja esitab 5. märtsi 2010. a üldkorralduse suhtes kehtetuks tunnistamise taotluse või tühistamiskaebuse, osutub vajalikuks hinnata selle nõude tähtaegsust. Üldkorralduse vaidlustamise tähtajaga seonduvat on Riigikohus selgitanud asjas nr 3-3-1-95-07 (p 13-14). 11. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse. Halduskohtu otsus tühistatakse ja saadetakse halduskohtule uueks lahendamiseks. Kuna asja menetlus jätkub, ei võta ringkonnakohus seisukohta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulude osas (riigilõiv 15,97 eurot). Madis Ernits Agu Timmi 4 Einar Vene