1-13-1681 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.10.2013.a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Kriminaalasja number 1-13-1681 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär X Kriminaalasi

§ 140lg 2 p 1 järgi rahalise karistusega 660 krooni; 2.

17.09.1997.

§ 140

lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta 3 kuu pikkuse tingimisi vabaduskaotusega 3 aasta pikkuse katseajaga; 3. 27.11.1998.

§ 141lg 1 alusel 3 aasta pikkuse vabaduskaotusega; 4. 07.04.2000 Tartu Maakohtu poolt Kr

K § 141 lg 2 p 2, 3 järgi 6 aasta pikkuse vabaduskaotusega. Tartu Vangla 06.09.

1. a iseloomustuse kohaselt kannab Andres Peltser teist korda reaalset vangistust. Kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks, kuna varasemad vägivallakomponendiga teod on asendunud rahvatervisevastase kuriteoga. Vägivallakuritegude soodusteguriks on olnud alkohol. Käesolevat vangistust kannab narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ning keelatud ja eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo eest. Iseloomustuse kohaselt puudub Andres Peltseril täitmiskava ning taasühiskonnastavaid tegevusi toimunud ei ole. Käesoleval ajal puuduvad kinnipeetaval distsiplinaarkaristused. Vabanemisel soovib kinnipeetav asuda elama aadressile X, mis on Andres Peltseri X kuuluv korter, kes on andnud nõusoleku antud elukohas elektroonilise järelevalve rakendamiseks. Korter vastab elektroonilise järelevalve jaoks sätestatud tingimustele. Andres Peltser hakkaks korteris elama üksinda, hetkel korteris elanikud puuduvad. Kinnipeetav on enda sõnul omandanud Soomes vanglas olles maalri eriala. On haridusele vastuvõtlik ja näeb haridusel positiivseid külgi. Varasemalt on pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, kuid käesoleval hetkel ütleb, et ei ole kuritegu majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pannud. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas garanteeritud töökoht, mille kohta on esitanud ka garantiikirja. Kinnipeetaval on säilinud head suhted X. Suhtlusringkonnas oli erineva käitumismustriga isikuid, oli ka kriminaalse taustaga inimesi. Elustiil on varasemalt olnud riskiv ja hoolimatu. Nii X on avaldanud soovi ja kavatsust Andres Peltserile vabanedes toeks olla, kui rõhutasid, et kinnipeetava edasine elukäik oleneb suuresti sellest, kas ta on teinud vajalikud järeldused ja suudab muutuda. Kinnipeetav on saanud aru, et alkohol võib talle halvasti mõjuda ja on nüüdseks õppinud alkoholist hoiduma. Narkootiliste ainetega tegi esmakordselt tutvust Murru vanglas karistust kandes. On enda sõnul proovinud X. Peamiselt on pruukinud nädalavahetustel seltskondlikel üritustel viibides X. Viimati tarvitas enda sõnul X 1,5 aastat tagasi, kui kandis Soome vanglas karistust. Käesolevalt ei tunne enda sõnul X, kuigi praegu kannab karistust X ja X suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Probleemide teadvustamine ja nendega tegelemine on pinnapealne, alkoholijoobes ei pruugi oma emotsioone kontrollida. Ei väljenda otseselt kuritegelikke hoiakuid, ametnikesse suhtub lugupidavalt ning suhtlemisel probleeme ei ole. Vangla on hinnanud mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 25% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 42%. Vangla toetab Andres Peltseri vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. 2 Kriminaalhooldusametniku 09.08.
2. a ettekande kohaselt on kinnipeetavat vangistuse ajal külastanud X ning X on kontakt säilinud telefoni teel. Lähivõrgustikku kuulub ka X, kes töötab Soomes. Kriminaalhooldusametnik on teostanud kodukülastuse aadressile X, mis on kinnipeetava X elukoht. Elukoht on väga hea korras ning on elektroonilise valve kohaldamiseks sobilik. X andis nõusoleku, et X võib antud aadressile vabanemisel elektroonilise valve kohaldamisega elama asuda, kuid hiljem teatas, et tema X ei ole nõus, et Andres Peltser vabanemisel nende juurde elektroonilise valve täitmise kohustusega elama asub. X avaldas ametnikule hiljem telefonivestluses, et ei soovi kodurahu huvides olla kogu perega järelevalve all. Seega ei ole X elukoha puhul täidetud elektroonilise valve kohaldamise eeldus, mille järgi peavad kõik elukohas elavad täisealised isikud olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirjad. X sõnul on kinnipeetaval võimalik vabanemisel elama asuda ka X, aga antud elukohta ei olnud kriminaalhooldusametnikul põhjust kontrollida. Tartu Maakohtu 07.04.
3. a otsuses on märgitud, et Andres Peltseril esineb X, mis avaldub X. X vastusest järelpäringule nähtub, et isik on pöördunud nii X kui viibinud X ning tal on X. Vangla riskihindamise kohaselt tegeles narkootikumide käitlemisega omakasu eesmärgil, et saada nii rahalist kasu kui omada narkootikume enda tarbeks, samas on huvitatud sõltuvusprobleemidega isikutele mõeldud grupitöös osalemisest. X teadaolevalt ei ole Andres Peltseril X. Kriminaalhooldusametniku hinnangul viitab pärast esmakordset vangistust õigusrikkumiste jätkumine kriminaalsete hoiakute pooldamisele. Kriminaalhooldusametnik palub Andres Peltserile tema vabastamisel tingimisi enne tähtaega panna järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks; alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega. Kinnipeetava isikliku toimiku II osas on lk 15 arvamus elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kohta aadressil X Arvamuse kohaselt vastab elukoht elektroonilise järelevalve jaoks sätestatud tingimustele. Elukoha omanikuks on Andres Peltseri X, kes on andnud oma nõusoleku elektroonilise järelevalve rakendamiseks talle kuuluvas ühetoalises keskküttega korteris aadressil X. Andres Peltser hakkaks korteris elama üksinda. Andres Peltseri X on kriminaalhooldusametnikule esitanud ka dokumendid, mis tõendavad korteri kuulumist talle. Andres Peltser avaldas istungil, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör oma kirjalikus arvamuses ei toeta Andres Peltseri tingimisi ennetähtaegset vabastamist järgmistel asjaoludel. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud s.h vangistusega. Need asjaolud näitavad, et süüdimõistetule ei ole eelnevad karistused avaldanud soovitud positiivset mõju ja ei ole hoidnud teda edaspidi süütegude toimepanemisest. Kuritegu, mille eest vangistus on mõistetud, on väga raske ja taunitav, mistõttu sellise isiku vabastamine karistuse kandmiselt isegi enam kui nelja aastase katseajaga ei ole ühiskonna ootustele vastav. Eestis karistuse kandmise ajal ei ole iseloomustusest nähtuvalt taasühiskonnastavaid tegevusi toimunud, kuid kuna hoiakutest, mõtlemisest ja käitumisest tulenevalt on vangla hinnangul risk uuteks kuritegudeks olemas, peaks isik vanglas viibimise ajal neid riske minimeerivaid programme läbima. Kaitsja arvamuse kohaselt tuleks Andres Peltser vabastada vanglast ennetähtaegselt elektroonilise valve alla, kuna vajalikud tingimused on selleks täidetud ja seetõttu tuleks kõrvale jätta tähelepanuta uue vägivaldse kuriteo toimepanemise kõrge riski näitaja 42%. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja tema kaitsja arvamuse, vaadanud läbi esitatud materjalid ja prokuröri arvamuse leiab, et Andres Peltseri tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. 3 Süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest, võimalik tulevane elukoht sobib elektrooniliseks valveks ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Samas vaadates asja sisuliselt on kuritegu, mille eest Andres Peltser vangistust kannab väga raske ja kandmata karistuse osa on veel oluliselt suur: üle 3 aasta. Vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise riski vägivalla kuritegude osas silmapaistvalt kõrgeks 42%. Andres Peltser on suure osa karistusest kandnud Soome vanglas ja Eestis on ta suhteliselt lühikest aega. Tartu vangla peab vajalikuks, et Andres Peltser läbib siin taasühiskonnastumist soodustavaid programme. Võttes eeltoodu kõrval veel arvesse, et Andres Peltserit on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud s.h. ka vangistusega ja ta on ikka jätkanud kuritegelikku eluviisi, tuleb käesoleva aja seisuga tema ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valvega tunnistada põhjendamatuks, enneaegseks. Seega tuleb Andres Peltser jätta vabastamata vanglast ennetähtaegselt ja elektroonilise valvega. Kohtunik 4