Obsah (6)

§ 637§ 405§ 163§ 175§ 178§ 442

2-12-40582 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27. september 2013. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja

) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud

§ 637lg 21 sätestatud alustel.

Vastavalt

§ 637

lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba 1 2-12-40582 edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK 1. ITM Inkasso OÜ esitas 08.10.2012. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX vastu võlgnevuse summas 600 eurot väljamõistmiseks. Kohus tegi 22.10.2012. a võlgnikule XXX makseettepaneku, mis on kätte toimetatud XXX abikaasale XXX25.02.2013. a. Võlgniku esindaja XXX esitas võlgniku nimel 27.02.2013. a posti teel makseettepanekule vastuväite. 26.03.2013. a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti võla nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (tl 2-13). Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud 2. ITM Inkasso OÜ (edaspidi hageja) esitas 10.04.2013. a Harju Maakohtusse hagi XXX(edaspidi kostja) vastu põhivõlgnevuse 300 eurot, intresside 22,33 eurot ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 11.04.2012. a Placet Group OÜ-ga SMS kiirlaenulepingu 300 eurot saamiseks (laenuperiood 25 päeva). Laenutaotluse esitamine toimus Placet Group OÜ internetikeskkonnas www.smsraha.ee ning enne laenutaotluse esitamist oli kostja kohustatud põhjalikult tutvuma sellel hetkel kehtinud laenu üldtingimustega. 11.04.2012. a rahuldas Placet Group OÜ laenutaotluse ning laenusumma kanti kostjale üle pangakontole nr XXXXXXXXXXXX. Laenu tagastamise tähtpäevaks oli 06.05.2012. a. Kostja on võtnud laenu ühe korra. Laenu saamiseks pidi kostja tegema internetikeskkonnas www.smsraha.ee laenutaotluse, logides sisse oma kasutaja ID nr XXX . Enne laenu saamist pidi kostja käima postkontoris isikusamasust tuvastamas. Kostja isikusamasus on tuvastatud 11.04.2012. a Tallinna Lasnamäe postkontoris (nn isikusamasuse tuvastamise ankeet). Kostja ei tagastanud laenu koos intressidega nõuetekohaselt, jättes saadud laenu täies ulatuses tagastamata. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles Placet Group OÜ laenulepingu 21.06.2012. a üles. Laenuandja Placet Group OÜ oma nõude kostja vastu loovutanud OÜ-le ITM Inkasso ja kostja on teadlik, et uus võlausaldaja on OÜ ITM Inkasso. Hageja nõuab kostjalt laenu 300 eurot tagastamist, intressi 22,33 eurot ja viivise 20,34 eurot tasumist ja alates 11.04.2013. a viivist 0,02% päevas tasumisele kuuluvast summast kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni (tl 20-23). 3. Hageja vaidleb oma 03.07.2013. a vastuses kostja vastusele vastu ja on seisukohal, et kostja eestkostja on esitanud üksnes faktiväiteid, mis põhinevad tema oletustel (temale teadmata isikud on kuritarvitanud XXX isikuandmeid, viinud ta isiku tuvastamiseks postiasutusse ning on omastanud raha, mis oli laenuna XXX nimele vormistatud) ja pole kohtule esitatud tõenditega leidnud kinnitust. Hageja leiab, et käesolevas asjas ei ole ka leidnud tuvastamist asjaolu, et kostja teovõimet on kohtu poolt piiratud, ei ole leidnud tuvastamist, mis ulatuses on kostja teovõimet piiratud. Samuti ei ole kostja poolt kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et XXX on määratud kohtu poolt XXX eestkostjaks. 2 2-12-40582 Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et XXX ei saa ka otsustada selle üle, kas 11.04.2012. a tehing kiita heaks või mitte. Veelgi enam, arvestades laenulepingu sõlmimist 11.04.2012. a ja asjaolu, et Lasnamäe Linnaosa Valitsus on esitanud kohtusse avalduse täisealisele isikule (XXX ) eestkostja määramiseks pärast laenulepingu sõlmimist, s.o 29.11.2012. a, siis ei saa mingil määral asuda seisukohale, et XXX oli teovõimetu juba laenulepingu sõlmimise ajal. Hageja on seisukohal, et kuna ei ole leidnud tuvastamist asjaolu, et kostja oli laenulepingu sõlmimise ajal, s.o 11.04.2012. a piiratud teovõimega, siis ei ole 11.04.2012. a sõlmitud laenuleping nr SR211372 tühine TsÜS § 11 lg 1 alusel ja seega ei pea kostja 11.04.2012. a saadud 300 eurot tagastama TsÜS § 85 lg 1 tulenevalt vastavalt alusetu rikastumise sätetele, vaid lähtudes 11.04.2012. a sõlmitud laenulepingus sätestatule. Seega on 11.04.2012. a sõlmitud laenuleping kehtiv ja kostja peab seda täitma vastavalt VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1. (tl 77-79). Kostja vastuväited 4. Kostja oma 03.06.2013. a vastuses hagi ei tunnista ja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja esindaja märgib oma esindusõiguse alusena Harju Maakohtu 12.02.2013. a määrust tsiviilasjas nr 2-12-50890, millega ta määrati kostja eestkostjaks. Kostja vastuse kohaselt tsiviilasja nr 2-12-50890 raames 22.01.2013. a läbiviidud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tulemusena on märgitud, et XXX on sedastav raskest peaaju traumast (leidis aset 05.05.2007.

1. a)tingitud traumajärgne ajukahjustuse sündroom dementsusega ja epileptiliste hoogudega, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. XXX psüühiline seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt tehinguid. Samuti tuleneb ekspertiisist, et XXX on lihtsakoeline, usaldav, teda on lihtne mõjustada ja petta. Tal puudub vastutustunne, ei suuda korraldada oma tavaeluga seonduvaid protseduure ja asjaajamisi, ei saa aru nende sisust. Kostja esindaja leiab, et XXX ei olnud võimeline kiirlaenu saamiseks vajalikke toiminguid iseseisvalt sooritada. XXX ei osanud ei siis ega praegu üldse arvutit kasutada ning ta ei valda ei eesti ega inglise keelt. XXX ei töötanud 11.04.2012. a ehitusfirmas XXX ehitajana ning ei omanud kinnisvara. Kostja esindaja on arvamusel, et talle teadmata isikud on kuritarvitanud XXX isikuandmeid, viinud ta isiku tuvastamiseks postiasutusse ning omastanud raha, mis oli laenuna XXX nimele vormistatud. XXX teovõimetus on alanud ajutrauma toimumise järel 05.05.2007. a, seega oli XXX juba 11.04.2012. a teovõimetu ega olnud võimeline saama aru oma toimingute tagajärgedest, ja mitte talle eestkostja määramisest, nagu hageja tõlgendab. Kostja esindaja leiab, et piiratud teovõimega isiku poolt ilma seadusliku esindaja nõusolekuta tehtud tehing on tühine ja sellel tehingul ei ole seetõttu algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kostja esindaja ei kiida XXX tehingut heaks ning ei anna selleks oma nõusolekut (tl 54-55, 82-83). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 6. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja oli teovõimeline laenulepingu sõlmimisel ja seega kas laenuleping on kehtiv. Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: − 11.04.2012. a esitas XXX Placet Group OÜ internetikeskkonnas www.smsraha.ee laenutaotluse laenusumma 300 eurot saamiseks, logides sisse oma kasutaja ID nr XXX . Kostjale kanti laenusumma 300 eurot üle pangakontole nr XXXXXXXXXXXX. Kostjal tuli laen tagastada koos intressidega 22,33 eurot hiljemalt 06.05.2012. a. Enne laenu saamist pidi kostja käima postkontoris isikusamasust tuvastamas, kuna kostja isikusamasus on tuvastatud 11.04.2012. a Tallinna Lasnamäe postkontoris (tl 24-28, 32-33); 3 2-12-40582 − Kostja ei ole laenu tähtaegselt tagastanud, hageja on laenulepingu 21.06.2012 üle öelnud (tl 31); − 22.01.2013. a on läbi viidud ambulatoorse kohtupsühhiaatriline ekspertiis (koostatud akt nr 23), milles on märgitud, et XXX on sedastav raskest peaaju traumast (leidis aset 05.05.2007.
2. a)tingitud traumajärgne ajukahjustuse sündroom dementsusega ja epileptiliste hoogudega, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. XXX psüühiline seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt tehinguid (tl 56-59); − 29.11.2012. a esitas Lasnamäe Linnaosa Valitsus kohtule avalduse XXX suhtes eestkostja määramiseks. Harju Maakohtu määrusega 12.02.2013. a tsiviilasjas 2-12-50890 on määratud XXX eestkostjaks kuni 12.02.2018. a XXX (tl 60-62). 7. Hageja põhinõue kostja vastu on 300 eurot, millele lisandub intressi 22,33 eurot ja viivise 20,34 eurot nõue. Kostja jättis kokkulepitud kuupäevaks laenu tagastamise kohustuse täitmata. Seega on hageja nõue suunatud kostja poolt raha maksmise kohustuse täitmisele (võlaõigusseaduse, VÕS § 108). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Pooled ei vaidle, et pooltevaheline võlasuhe tuleneb laenulepingust (VÕS § 396). 8. Laenuleping on tasuline leping. VÕS § 391 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenuleping on konsensuaalne leping, s.t leping jõustub alates kokkuleppele jõudmisest, mitte vara üleandmisest. Lepingu kohaselt sai hageja kostjalt ülekandega 300 eurot, mistõttu hageja võla suuruseks ja tagastamata laenusummaks on 300 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et tegelikult ei ole kostja hagejale raha üle andnud. Poolte vahel on vaidlus, kas kostjal XXX oli laenulepingu sõlmimise ajal selle sõlmimiseks vajalik teovõime. Kostja väitel on XXX juba alates tal peatrauma toimumisest 05.05.2007. a tegelikult teovõimetu, mistõttu teadmata isikud kuritarvitanud XXX isikuandmeid, viinud ta isiku tuvastamiseks postiasutusse ning on omastanud raha, mis oli laenuna vormistatud XXX nimele. Kostja leiab, et seetõttu on laenuleping tühine. 9. Kohus nõustub kostja seadusliku esindajaga, et kostja suhtes läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiaktist nr 30 tulenevalt võib järeldada, et kuigi kostjale on määratud kohtu poolt eestkoste alates 12.02.2013. a, oli kostja oli juba laenulepingu sõlmimise ajal piiratud teovõimega (TsÜS § 8 lg 3). Nimetatud sättest tulenevalt on isik piiratud teovõimega objektiivselt oma seisundi tõttu. Ekspertiisiaktist nähtub, et XXX on sedastav raskest peaaju traumast (leidis aset 05.05.2007.
3. a)tingitud traumajärgne ajukahjustuse sündroom dementsusega ja epileptiliste hoogudega, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest (sh abielu sõlmimine jm perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest) aru saada või neid juhtida. XXX psüühiline seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt tehinguid, teostada valimisõigust, osa võtta kohtuistungist. Samuti tuleneb ekspertiisist, et XXX mälu funktsioon varasemate sündmuste osas on piiripealne, alanenud on selgelt tema üldistamiseja analüüsivõime, ta on lihtsakoeline, usaldav, teda on lihtne mõjustada ja petta, tal puudub vastutustunne, ei suuda korraldada oma tavaeluga seonduvaid protseduure ja asjaajamisi, ei saa aru nende sisust. 10. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsÜS § 11 on kostja poolt sõlmitud laenuleping tühine. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätete kohaselt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega tekkis 11.04.2012. a lepingu tühisuse korral lepingupooltel TsÜS § 84 alusel võlasuhe, mille sisuks oli ühelt poolt kostja kohustus tagastada hagejale raha ja teisalt, et tühise tehingu alusel ei saa esitada nõudeid tulenevalt tehingu täitmisest või täitmata jätmisest. Sellest järeldub, et kui laenuleping on tühine 4 2-12-40582 seetõttu, et tehingu tegi piiratud teovõimega isik, siis ei teki tal kohustust, mille täitmisega viivitamise eest peaks maksma intressi ja viivist. Samas kohus leiab, et hagejal õigus VÕS § 1028 lg 1 alusel tagasi saada tühise tehingu alusel kostjale makstud raha 300 eurot. Kostja väidet, et kostja ei ole selle summa võrra rikastunud ja tundmatud isikud on omastanud selle raha, loeb kohus paljasõnaliseks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi summas 300 eurot, so osaliselt. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE 11.

§ 405

lg 1 p 3 tulenevalt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (300 / 300+22,33+20,34) , so 88/100 hageja menetluskuludest jäävad kostja kanda. Hageja on palunud hagiavalduses välja mõista kostjalt kohtukulud kokku summas 240 eurot, so hageja poolt tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabi kulud 140 eurot. Kostja on esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista hagejalt õigusabikulud 60,01 eurot.

§ 175

lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 140 eurot on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hageja kasuks kostjalt menetluskulud summas 211,20 eurot (240 x 0,88).

§ 178

lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Kooskõlas

§ 442

lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

§ 637

lg 2¹ kohaselt

§ 405

lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik 5 2-12-40582 6