← Eesti

2-13-41198/11

Obsah (9)§ 33§ 1§ 31§ 2§ 171§ 23§ 150§ 108§ 65

2-13-41198 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2013, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-1

) § 102 lg 2). Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul võlgniku vara kohta pankrotihaldurile teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara.

  1. Kohustada võlgnikku XXX kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 06.12.2013 kell 09.
  2. Määrata Raivo Piirlale ajutise pankrotihalduri tasu 720 (seitsesada kakskümmend) eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja kulude katteks 34 (kolmkümmend neli) eurot (sisaldab käibemaksu) pankrotivara arvelt.
  3. Rahuldada menetlusabi taotlus ja anda võlgnikule XXX menetlusabi pankrotimenetluse kulude kandmiseks.
  4. Hüvitada riigi vahenditest määruse resolutsiooni
  5. punktis määratud ajutise halduri tasu 397 (kolmesaja üheksakümne seitsme) euro ulatuses (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Summa tuleb tasuda ja välja maksta Õigusbüroo Edikte OÜ-le (registrikood 10523526, arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXX), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
  6. Teha käesolev määrus

§ 33

lg 1 alusel teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saata Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. PANKROTIAVALDUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK XXX (võlgnik) esitas Harju Maakohtule 29.08.2013 pankrotiavalduse ja kohustusest vabastamise avalduse. Võlgnik viibib vangistuses. Pankrotiavalduse kohaselt puudub võlgnikul vara ja sissetulek, ta ei osale ka vanglas tööhõives. Võlanimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku summas 22 643,20 eurot. 01.10.2013 määrusega võttis pankrotihalduriks Raivo Piirla. kohus avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XXX pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Raivo Piirla.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus 2 2-13-41198 leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg-st 4 tuleneb, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub ja teadaolevate kohustuste maht on vähemalt 24 511,31 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks toime pandud kuriteod, millega võlgnik tekitas kannatanutele õigusvastaselt kahju (tekkisid nõuded). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutise pankrotihalduri arvates on võlgnik maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Üheks pankrotimenetluse eesmärgiks

§ 2

järgi on see, et füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse.

§ 171

lg-st 1¹ tuleneb, et kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine

§ 171lg-s 2 sätestatud aluseid.

Võlgnik on kohustustest vabastamise avalduses kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada

§ 171lg-st 2 tulenevalt.

Samuti ei ole kohus seni üheselt tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust lähtudes kuulutab kohus võlgniku pankroti välja. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasunõude 8 tunni eest kokku 720 eurot ning taotleb määrata kulude (büroo-, transpordi- ja sidekulud) katteks kokku 34 eurot (sisaldab käibemaksu). Võlgnik ei ole nimetatud tasu suurusele vastu vaielnud.

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 esimese lause järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Kohus, hinnates ajutise pankrotihalduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust, leiab, et on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 720 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Põhjendatud on ka kulude 34 euro hüvitamise nõue. Ajutise halduri tasu kuulub

§ 150

normidest lähtuvalt pankrotiavalduse rahuldamise korral tasumisele pankrotivarast. Seni tuvastatu põhjal võlgnikul vara pankroti väljakuulutamise hetkel puudub ning pankrotivara täiendava moodustamise võimalused on ebaselged (

§ 108

lg 2).

§ 65

lg-st 11 tuleneb, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja sama seaduse § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu ülalosundatud

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud 3 2-13-41198 menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Seega on pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks praegusel juhul põhjendatud TsMS § 183 lg 2 alusel määrata menetlusabi andmine, sest pankroti väljakuulutamist ei saa teha sõltuvaks sellest, kas võlausaldajad tasuvad kulude katteks deposiiti. Pankrotivara seni teadaolevalt puudub. Ajutine haldur on taotlenud 30.10.2013 võlgnikule menetlusabi andmist ning menetlusabi arvel ajutise halduri tasu maksmist. Kohus rahuldab taotluse ning riigi vahenditest kuulub ajutisele haldurile hüvitamisele ajutise halduri tasu summas 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 4 ja § 9 lg 1 p 2 järgi). /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.