1-09-4625/48

1-09-4625 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.10.2013.a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Kriminaalasja number 1-09-4625 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär X Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine Kinnipeetav Aare Tupits Elukoht: X; isikukood: 36002284919; kodakondsus: X Prokurör Kirjaliku arvamusega prokuröri abi X RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, § 432 kohus määras jätta vabastamata Aare Tupits (isikukood 36002284919) Pärnu Maakohtu 10.09.

1. a otsusega mõistetud ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.
2. a otsusega muudetud karistusest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisele järgnevast päevast arvates. Põhjendused Aare Tupits tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 10.09.
3. a otsusega KarS § 113, § 414 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi ning teda karistati vangistusega 9 aastat 4 kuud alates 19.10.
4. a. Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.
5. a otsusega muudeti maakohtu otsust ning Aare Tupitsat karistati KarS § 113 ja § 64 lg 1 järgi vangistusega 7 aastat 4 kuud. 1 Karistuse kandmise algus 19.10.2008 a ja lõpp 19.10.
6. a. Tartu Maakohtu 27.07.2012.a määrusega jäeti Aare Tupits tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Õigus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 09.09.
7. a. Aare Tupitsat on enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud 1-l korral:
8. 20.05.
9. a Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 88 lg 3 alusel 3 aasta pikkuse vabaduskaotusega. Tartu Vangla 31.07.
10. a iseloomustuse kohaselt kannab Aare Tupits esimest korda reaalset vangistust. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine. Varasemalt on karistatud varguse eest, kuriteod on varieeruvad, dünaamika on muutunud raskemaks. Individuaalses täitmiskavas on ette nähtud vestlus kinnistamaks sotsiaalprogrammis saadud teadmisi, osalemine tööhõives ja keevitaja kutseõppes. Distsiplinaarkaristused vangistuses puuduvad. Vabaduses elas aadressil X kuhu soovib ka vabanedes elama asuda. Vangistuses läbinud puidupingitöölise kutse
11. a ja väikeettevõtluse kursuse
12. a. Käesolevalt omandab keevitaja kutset ja on väga motiveeritud õppija. Enne vangistust tegi juhutöid, oli X tõttu. Vabanemisfondis on 960 eurot ning vabanemisel garanteerib töökoha X. Kinnipeetava vanemad on surnud ja vendi-õdesid ei ole. Enne vangistust elas X, kellega on suhted head, suheldakse peamiselt telefoni teel. X on alkoholi liigtarvitamisega probleeme, esinenud on peretülisid peamiselt armukadeduse ja alkoholi liigtarvitamise tõttu. Suhtlusringkonda kuulub väidetavalt erineva taustaga isikuid. Enda sõnul ei tarvitanud vabaduses palju alkoholi, kuna rahalised võimalused olid kehvad, peamiselt tarvitas õlut paar korda nädalas. Enda arvates alkoholi tarvitamisest sõltuvust ei ole. Kuritegu on pandud toime aga alkoholi joobes. On vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi X Toimepandud kuriteost rääkides märgata tugevat sisemist ärritust, mida ise probleemse agressiivsusena ei tunneta. Alkoholi tarvitades muutub agressiivseks, raskusi probleemide äratundmisega ja lahendamisoskustega. Kuritegelikke hoiakuid ei ilmne. Seoses kuriteoga võib järeldada erinevat suhtumist ühiskonna reeglite ja normide osas, kogukonda suhtub hästi, i ole täheldatud tõrjutust. Motiveeritud enda probleemidega tegelema. Tartu Vangla on hinnanud mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 7% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 16%. Vangla toetab Aare Tupitsa tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku 22.07.
13. a ettekande kohaselt kuulub kinnipeetava lähivõrgustikku tema X. X kes elab eraldi. Kinnipeetava X sõnul on Aare Tupits hea ja lahke mees, lisaks ka veel tasakaalukas ja tubli tööinimene. X sõnul on olnud nende kooselu Aare Tupitsaga harmooniline. Allikate sõnul on paari põhiliseks probleemiks alkoholi tarbimine, eriti alkoholilembene olevat kinnipeetava X. Kinnipeetavale on määratud X. Kinnipeetav on motiveeritud enda probleemidega tegelema, läbinud vangistuses sotsiaalprogrammi X ja omandanud väikeettevõtluse kutse ja omandab keevitaja eriala. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Riskihindamise andmetel on kinnipeetav hinnatud kõrgohtlikuks. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas oma elamine aadressil X, mis on X kuuluv elamu. Praegu elab majas kinnipeetava X üksinda. Elamispind on räämas ja hooldamata. Vesi ja pesemisvõimalus puuduvad. Kinnipeetava X väitis, et vett saab keldrist ja pesemas saab käia kohalikus tervisekeskuses. Antud elukoht vajaks täielikku sanitar- ja kapitaalremonti, aga elamine selles on võimalik. Vabanedes garanteerib X kinnipeetavale töökoha, seda kinnitas kriminaalhooldusametnikule suusõnaliselt aktsiaseltsi juhatuse liige X. TÄITIS andmetel puuduvad kinnipeetaval 11.07.
14. a seisuga riiklikud rahalised kohustused. Kriminaalhooldusametnik palub juhul, kui Aare Tupits tingimisi ennetähtaegselt vabastada, panna talle järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; mitte omama, kandma ja kasutama relva; otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega. 2 Aare Tupits avaldas istungil, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör oma kirjalikus arvamuses ei toeta Aare Tupitsa tingimisi ennetähtaegset vabastamist järgmistel asjaoludel. Kuritegu, mille eest vangistus on mõistetud, on väga raske ja taunitav, mistõttu sellise isiku vabastamine karistuse kandmiselt isegi enam kui kahe aastase katseajaga ei ole ühiskonna ootustele vastav. Arvestades isiku alkoholi kuritarvitamisest ning adekvaatse toetava sotsiaalse võrgu puudumisest tulenevaid riske ei ole võimalik tema vabastamist toetada. Positiivsena ja vabastamise kasuks otsustada võimaldavana tuleb esile tuua osalemist tööhõives, sotsiaalprogrammide läbimist, kutse omandamist ja korrektset käitumist vangistuses. Lisaks on prokurör edastanud kohtule riiklikku süüdistust esindanud ringkonnaprokuröri X arvamuse, mis on järgmine: „A.Tupitsa iseloomustusest jääb kõlama probleem alkoholiga. Mina leian, et kui isik ärritub, rääkides toimepandud kuriteost, mille eest karistust kannab, siis ei ole vast õige teda vabastada. Iseloomustusest nähtuvalt on A. Tupitsal enesehinnang põhjendamatult kõrge, mis minu arvates on ohutegur. Karistust kannab ikkagi raske kuriteo sooritamise eest ja nö tugivõrgustik vabaduses on ka alkoholi liigtarvitamisega seotud“. Kohtunik, läbi vaadanud esitatud materjalid, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja vaadanud läbi prokuröri arvamuse leiab, et Aare Tupits tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja vaadates on kuritegu, mille eest Aare Tupits karistust kannab, väga raske ja kandmata karistuse osa on veel suur - 2 ja pool aastat. Peale selle on teada, et vabaduses kuritarvitas Aare Tupits alkoholi ja alkoholijoobes pani toime teise inimese tapmise. Aare Tupits on vanglas läbinud küll eluviisi programmi, kuid selle tegelikku mõju käitumisele vabaduses ei ole tänase päevaga võimalik hinnata. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et kinnipeetava X on väga X ja elamispind on räämas ja hooldamata. Seega jääb puudu veel Aare Tupitsat positiivselt toetav ja hästi toimiv, lähedane sotsiaalvõrgustik, mis aga omandab otsustava tähtsuse kinnipeetava aastaid kestnud alkoholiprobleemi juures käesoleva asja järgi. Eeltoodu taustal jääb väheks Aare Tupitsa headest lubadustest ja seni ilmnenud positiivsetest momentidest tema ennetähtaegseks vabastamiseks nii raske kuriteo toimepanemise järel. Seega tuleb Aare Tupits jätta vanglast ennetähtaegselt vabastamata. Kohtunik 3