3-13-881/54

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene

1. november 2013, Tartu Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks seoses alusetult viie ööpäeva kartseris viibimisega Tartu Halduskohtu
2. septembri
3. a määrus Nikolai Lilitškini määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-13-881 RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. septembri
5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Nikolai Lilitškin esitas
7. veebruaril 2013 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles palus hüvitada viie ööpäeva jooksul ebaseaduslikult kartseris hoidmisega tekitatud kahju. Tartu Vangla jättis taotluse käiguta, kuna vanglale ei olnud selge, millise viie ööpäeva pikkuse kartserikaristuse õigusvastasusele N. Lilitškin viitas. N. Lilitškin ei kõrvaldanud tähtaegselt taotluses esinenud puudusi, mistõttu jättis Tartu Vangla
8. mail 2013 taotluse läbi vaatamata.
9. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks, kuna kaebajat hoiti viis ööpäeva alusetult kartserikambris nr
10. Kahju hüvitamise taotluse esitas kaebaja vanglale
11. detsembril
13. Tartu Halduskohus jättis
14. aprilli
15. a määrusega N. Lilitškini kaebuse käiguta, kuna kohtule ei olnud selge, millal kaebaja viibis alusetult viis ööpäeva kartserikambris. Kaebajal paluti välja tuua taotletava hüvitise suurus ning asjaolu, milles seisneb kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. 1
16. Puuduste kõrvaldamise avalduses märkis kaebaja, et viibis kartseris õigusliku aluseta. Kaebaja palus vanglalt välja nõuda videosalvestised, mis tõendavad seda, et kaebaja viibis
17. a jaanuaris kartserikambris nr 1031 alusetult 21 ööpäeva.
18. Tartu Halduskohtu
19. juuni
20. a määrusega jäeti kaebus teistkordselt käiguta, kuna kohtule oli ebaselge, mitme kartseris viibitud päeva eest kaebaja hüvitist nõuab. Ebaselgeks jäi ka nõutava hüvitise suurus.
21. Tartu Halduskohus esitas
22. juunil 2013 N. Lilitškinile kohtunõude, kus soovis, et kaebaja täpsustaks vanglale kahjunõude esitamisega seonduvaid asjaolusid.
23. N. Lilitškini täiendavates avaldustes juhiti kohtu tähelepanu sellele, et kohus rikub kaebaja põhiõigusi, kuna ei nõua välja videosalvestist, kust on näha, millal kaebaja kartseris viibis. Kohus ei ole välja nõudnud ka dokumente, kust nähtub, et kaebaja paigutati kartserisse. Kaebaja lisas, et esitas kahju hüvitamise taotluse vanglale
24. detsembril 2012 ja nõudis kahju hüvitamist summas 8156,28 eurot. Kaebaja koostas ka uue kahju hüvitamise taotluse summas 1025 eurot, vastav taotlus registreeriti
25. jaanuaril
26. Lisaks esitas kaebaja vanglale taotluse kahju hüvitamiseks summas 1900 eurot 16 ööpäeva eest. Taotluse ja vaide edastas kaebaja kirjaga. N. Lilitškin leidis, et ka kartserikambri tingimused ei vastanud õigusaktidega kehtestatud nõudmistele.
27. Tartu Halduskohtu
28. septembri
29. a määrusega tagastati N. Lilitškini kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole N. Lilitškin järginud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 tulenevat korda, mille kohaselt tuleb kahju hüvitamise nõude osas enne kohtusse pöördumist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja esitas Tartu Vanglale küll kahju hüvitamise taotluse alusetult viie ööpäeva jooksul kartseris hoidmise eest, kuid taotlus tuli jätta läbi vaatamata, kuna N. Lilitškin ei kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi. VangS § 11 lg 81 järgi taotluse tagastamine põhjusel, et taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks taotluses puudusi kõrvaldanud, toob kaasa selle, et kinnipeetaval ei ole õigust pöörduda kaebusega sama kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Halduskohus leidis, et kahju hüvitamise taotlus jäeti õiguspäraselt puuduste kõrvaldamiseks käiguta ning seejärel läbi vaatamata. Kahjunõue oli äärmiselt lakooniline, mistõttu oli selle sisuline lahendamine võimatu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
30. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
31. septembri
32. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus jätnud kontrollimata alusetult kartseris hoidmise fakti. Kohus on kohustatud kontrollima, millise haldusakti või toimingu alusel kaebaja kartserisse paigutati. Kohus rikkus uurimispõhimõtet. Kaebaja teavitas kohut ka hüvitise suurusest, milleks oli 2500 krooni viie ööpäeva eest.
33. Tartu Vangla vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on kaebaja väited alusetud. Kohus ei saa enne asja menetlusse võtmist anda õiguslikku hinnangut distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjale. Kohus on õigesti leidnud, et kaebust ei saa menetlusse võtta, kuna kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata. Kohtu antud hinnang kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmisele on samuti õiguspärane. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
34. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 2
35. N. Lilitškin on korduvalt väitnud, et jättes välja uurimata kartserisse paigutamise asjaolud, rikkus halduskohus uurimispõhimõtet. Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga. Halduskohus pöördus täiendava informatsiooni saamiseks nii vastustaja (tl 29, 67) kui ka kaebaja (tl 33) poole. Kaebuse mitmekordne käiguta jätminegi viitab sellele, et halduskohus astus kohaseid samme saamaks selgust vaidlusaluse küsimuse osas. Seega on halduskohus järginud HKMS §-st 58 ja § 59 lg-st 3 tulenevaid nõudeid tõendite kogumisele.
36. Ringkonnakohus peab vajalikuks mainida, et kaebaja enda tegevus on käesoleval juhul asetanud haldusorgani ja kohtu situatsiooni, kus asjaolude väljaselgitamine on praktiliselt võimatu. Nimelt esitab kaebaja järjepidevalt seoses erinevate haldusasjadega nii vanglale kui ka halduskohtule mitmesuguseid pöördumisi, taotlusi, avaldusi ja kaebusi. Kaebaja esitatud teabes esineb tihtipeale faktivigu ja vastuolusid. Sellises olukorras on nii haldusorgan kui ka halduskohus teinud piisavalt, et kõrvaldada kaebuses esinevaid puudujääke. Asjaolusid, millele kaebaja tugineb, peab ta eelkõige ise tõendama (HKMS § 59 lg 1). Kuigi nii haldusorgan kui ka kohus peavad järgima uurimispõhimõtet, ei saa nimetatud kohustust tõlgendada sedasi, et see vabastab kaebaja täielikult asjaolude tõendamisest, seda eriti veel olukorras, kus esitatud pöördumiste suur maht pärsib nende sisulist kontrolli, selgitamaks välja, milliseid asjaolusid kaebaja ikkagi vaidlustab. Sel juhul on hädavajalik, et ka kaebaja esitaks täpsustavaid andmeid, mis võimaldavad kaebaja väidete õigsust kontrollida. N. Lilitškini segaste ja vastuoluliste väidete kontrollimise tulemina on halduskohus õigesti järeldanud, et kaebaja väidetavad asjaolud ei võimalda jaatada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist.
38. mail 2013 jättis vastustaja N. Lilitškini kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata (tl 75). Ringkonnakohtu hinnangul on vangla õiguspäraselt taotluse haldusmenetluse seaduse § 15 lg 3 alusel jätnud läbi vaatamata, kuna puudustega taotlust ei ole võimalik sisuliselt menetleda. Halduskohtumenetluses kehtib põhimõte, et kaebaja määrab vaidluse eseme ise (HKMS § 2 lg 3). Kui vaidluse esemeid võiks potentsiaalselt olla enam kui üks, peab kaebaja kohut teavitama, millist toimingut või haldusakti ta vaidlustab. Kohtu ülesanne on siinkohal suunata ja aidata kaebajat efektiivse õiguskaitse valikul ning kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamisel. Kui kaebaja ei kõrvalda kaebuses esinevaid puudujääke ja vastuolusid, ei saa ka kohus asuda kaebust lahendama. Sama kehtib ka siis, kui haldusorgan vaatab läbi isiku taotlusi või muid avaldusi, mis on esitatud vaidlustamaks haldusorgani tegevust.
39. Kuna N. Lilitškini kahju hüvitamise taotlus jäeti õiguspäraselt läbi vaatamata, ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kuna vangistusseaduse regulatsioonist tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata. Seega on ringkonnakohtu hinnangul N. Lilitškini kahju hüvitamise kaebus õiguspäraselt HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastatud. Madis Ernits Tiina Pappel 3 Einar Vene