Obsah (5)
§ 155§ 252§ 121§ 45§ 47KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-2125 Haldusasi E-N Ki
§ 155lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
Määruse resolutsiooni p 2 osas on määrus lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (
§ 252lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- E-N K esitas 08.10.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada, et Tallinna linn on õigusvastaselt Eestis televisiooniteenuste osutajate kaudu telereklaamidega Tallinna linna tegevusega seotud teavituste edastamise kaudu reklaaminud Eesti Keskerakonda ja vastava erakonna liikmeid, ning keelata Tallinna linna vastav tegevus. Kaebuses leiti, et tegemist on poliitilise reklaamiga. Kaebaja osaleb Tallinna linna volikogu valimistel ning vastustaja poolne tegevus loob olukorra, kus üks valimistel osalev erakond saab reklaami tegemiseks rahalisi vahendeid avalik-õigusliku isiku eelarvest. Tekib ebavõrdse poliitilise konkurentsi situatsioon. Tallinna linn rikub head valimistava. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebaja palus keelata Tallinna linnal kuni 20.10.2013 kõigi Eesti televisiooniteenuste osutajate kaudu telereklaamidega Tallinna linna tegevusega seotud teavituste edastamine, AS-l Kanal 2 kuni 20.10.2013 3-13-2125 telereklaamidega Tallinna linna tegevusega seotud teavituste edastamine ja AS-l TV 3 kuni 20.10.2013 telereklaamidega Tallinna linna tegevusega seotud teavituste edastamine. Kaebuse selgitustest nähtub, et valimistele vahetult eelneval perioodil riivavad Tallinna linna poolsed reaaltoimingud seoses Eesti Keskerakonna reklaamimisega intensiivselt kaebaja passiivsete subjektiivsete valimisõiguste realiseerimist.
- Tallinna Halduskohus tagastas 10.10.2013 määruse resolutsiooni p-ga 1 E-N Ki kaebuse
§ 121
lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, kuna kaebusega ei saavuta kaebaja soovitud eesmärke ja kaebajal puudub kaebeõigus. Resolutsiooni p-ga 2 jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused on järgmised.
§ 45
lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebajal on võimalus alustada rikkumismenetlus vastavalt eriseadustele. Kuna kaebaja on märkinud, et viidatud videoklipid on rahastatud kohaliku omavalitsuse rahadest, siis iseenesest ei viita see veel ühelegi rikkumisele. Kaebaja ei väida, et selle tellis konkreetselt mingi erakond ja kaebaja ei ole esitanud ei selget väidet ega tõendeid. Loogiliselt on eeldatav, et erakonna tellitud või tema huvides levitatud reklaam on nii poliitiline kui ka valimisreklaam. Seega, kui ei ole neid reklaame võimalik selgelt eristada kindlate tunnuste või seadusenormide alusel ja ka kaebaja ei ole ise väitnud, et reklaam on tellitud erakonna poolt ja erakonna rahadega, siis on kaebaja kardetav lõpptulemus sõltuv juhtumi põhistest asjaoludest. Kaebaja väidab üldistatult, et klipid on tasutud maksumaksja rahadest, kuid ka selle kohta ei ole kaebaja esitanud lähemaid andmeid, ent seaduse mõttes omavalitsuse finantsvahenditest klippide/reklaami tellimine viitab eelkõige sotsiaalreklaami tunnustele. Ka ei nähtu, et reklaami iseloomust tulenevalt saaks kaebaja kindlalt väita, et see ei peegeldaks Tallinna linnas teostatud töid või ei edastaks sotsiaalse sisuga sõnumeid. Välistada ei saa, et poliitilise jõuna on esindatud kohalikus omavalitsuses Eesti Keskerakond, kuid kohtule ei ole esitatud andmeid, mis täpsemalt nendes klippides sisaldub, mida on reklaamitud, sh ka neid fakte, et reklaamis on esindatud vaid Eesti Keskerakonna liikmed. Kui kaebajal on olemas selged teadmised ja andmed, mis mõjutavad valmistulemusi, siis saab kaebaja algatada vaidluse tulenevalt valimisseadusest. Kohus nõustub, et poliitiline ja valimisreklaam on kandidaatide ja valijate vaheliseks oluliseks suhtlemiskeeleks, kuid kaebaja ei saa veel väita, et tema enda valitud vahendid ei tagaks talle vajaliku reklaami tegemist. Poliitiline ja valimisreklaam võivad küll mõjutada hääletamise tulemusi, kuid kaebajal ei ole andmeid, mis viitaksid usutavalt, et hääleõiguslikel kodanikel puuduks antud tingimustes võimalus saada valimisotsuste kujundamiseks vajalikku teavet. Kaebaja ei väida, et ta valijana ei omaks piisavat informatsiooni, et realiseerida valimisõigust või et teda võiks eksitada ühe või teise poliitilise jõu tegevus oma vaadete kujundamisel, et valida või olla valitud. Seadustega on tagatud vaba ja teadliku valimisotsuse tegemine ja see on riigi põhiülesanne, samas kui valimiste perioodil rikutakse valijate hääletamisõigust, siis on seaduses tagatised, et ei saabuks kaebaja kardetud lõppeesmärki. Kaebajat saaks isiklikult puudutada tegevus, mis seonduks kandideerimisõigustega, hääletamisõigusega, kandidaatide seadmise õigusega, ta on saanud valijate häälte püüdmiseks valida vahendeid, ise valida reklaami tegemise viise ja mooduseid. Kohtule ei ole teada ja kaebusest ei nähtu andmeid, et eraõiguslikud telekanalid rikuks mingit seadusenormi või et kaebaja on taotlenud rikkumismenetluse alustamist. Viimased on juriidilised isikud, kes on saadete, meediateenuste osutamisel sõltumatud ja tegutsevad seaduste piires, kaebaja nende osas rikkumisi ei ole väitnud. Kohtul ei ole andmeid sellest, kas kaebaja ise soovib kasutada alternatiivseid kanaleid lisaks Eesti Rahvusringhäälingule, kuid asjaolu, et viidatud klippe levitatakse erakanaleid pidi ja eeldatult tasu eest, ei vii 2
(6)3-13-2125 järelduseni, et tegemist oleks keelatud tegevusega, mida saaks ja tuleks vaidlustada vaid halduskohtus. Isegi juhul, kui varjatult on tegemist Eesti Keskerakonna valimisreklaamiga, saab kaebaja oma õigusi kaitsta, kui rikutakse valimisseaduse sätteid, kuna väidetult valimistulemused saavutatakse õigusvastaste vahenditega. Kui kaebajal on kahtlus rahalise ressursi õigusvastases kasutamises, tuleb algatada rikkumismenetlus vastavalt sellele, missugust väärvõi kuriteo koosseisu kaebaja arvab linna tegevuses olevat. Kaebajale ei tulene halduskohtus kaebeõigust ka asjaolust, et kõnealuste telereklaamidega võidakse rikkuda head valimistava. Kaebaja on sisuliselt esitanud kaebuse eesmärgiga ennetada olukorda, kus võidakse mõjutada valimistulemusi. Valimistulemuste kaitseks ei saa sellisel moel ennetavat kaebust esitada, sest kui valimistel on seadust rikutud, siis tuleb esitada kaebus valimiskomisjonile, kes kontrollib, kas nn poliitiline reklaam ületab agitatsiooni, poliitilise reklaamile seatud eeskirju, ja kui on tegemist rikkumisega, siis kontrollitakse valimise korralduse aluste rikkumist, kas see võis mõjutada või mõjutas valimiste kulgu ja hilisemaid valimistulemusi. Õige ei ole kaebaja väide, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (KOVVS) ei anna õigusi vaidlustada valimistulemusi. Valimiskomisjonide pädevuses on justnimelt tuvastada kaebuste alusel, kas esitatud andmetel on tegemist keelatud agitatsiooni ja reklaamiga, võtta seisukoht, kas rikkumine esineb ja kas see mõjutab või võis mõjutada hääletustulemusi. Valimiskaebuste menetlus valimiskomisjonides annab vastuse, kas valimistel osalenud isikute õigused on kaitstud ja kaebaja kaebeõigust ei piira selliselt ei tegutsemine kandidaadina ega valijana. Valimistega seotult on seadusega tagatud isikute tõhus kaitse, see tagab valimiste ja selle tulemuste seaduslikkuse kontrolli. Kohtule ei nähtu, et valimiskomisjonide tegevus ei pea aitama välja selgitada asjakohases menetluses olulise tähtsusega asjaolusid. Kui keelatud tegu puudutab valimisi ja nende korraldust, läbiviimise tulemusi, siis ei ole vajalik eelnev halduskohtu tuvastus, kas Tallinna linn on tegutsenud õigusvastaselt valimisreklaamide tellimisel või edastamisel. Kuna kaebaja ise siiski märgib, et tema subjektiivseid õigusi rikkuvaks toiminguks on Tallinna linna valimisreklaamist lähtuv õigusvastane mõju kaebaja tulevasele valimistulemusele ja passiivsele valimisõigusele, siis ei vaja kaebaja eelnevat kohtulikku hinnangut Tallinna linna teavituskampaaniale. Kui Tallinna linna õigusvastane tegevus on valimistulemusi mõjutanud, on võimalik pöörduda selleks pädeva asutuse poole ja seadus näebki ette tagatisena, et hääletustulemused, mis on saadud rikkumisega, ei jää kehtima, see ei ole pöördumatu tagajärg ja asjaolu, et kaebaja peaks hiljem valimiskomisjoni pöörduma, ei tingi halduskohtulikku menetlust. Volikokku kandideerival isikul on võimalik vaidlustada valimistulemusi, kui ta leiab, et keegi mõjutas valimistulemusi õigusvastaselt, näiteks rikkus poliitilise valimisreklaami keeldu (KOVVS § 61). Sellisel juhul kannab selgelt riski valimistulemusi seadust rikkudes mõjutada püüdnud isik või isikute ühendus, kuna valimistulemused võidakse tühistada. Isegi juhul, kui kohus tuvastaks, et Tallinna linna telereklaamid on suunatud Eesti Keskerakonna valimistulemuste parandamisele, ei ole alust asuda ennetavalt seisukohale, et need valimisreklaamid võiksid olulisel määral negatiivselt mõjutada kaebajale antavate häälte arvu, selle ette ennustamine ei viiks ühelegi mõistlikule ja seaduslikule tulemusele. Kohus ei nõustu seega, et kaebajal puuduvad võimalused teha pöördumisi oma õiguste kaitseks. Kohus tagastab kaebuse ja jätab rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse. Esialgse õiguskaitse eesmärk on välistada olukord, kus kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei saa kohus sisuliselt kaebust rahuldada. Käesoleval juhul aga tekiks just niisugune olukord, kuna kohtule arusaadavalt on kaebaja eesmärk kõnealuste telereklaamide näitamise keelamine enne 3
(6)3-13-2125 valimisi. Kui kohus rahuldaks kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, saavutaks kaebaja sisuliselt juba oma keelamiskaebuse eesmärgi. Pärast valimisi oleks asjakohane menetleda eelkõige tuvastamiskaebust. Tuvastamiskaebuse puhul aga on esialgse õiguskaitse kohaldamine üldjuhul välistatud, kuna kaebaja õiguste edasist rikkumist kohtumenetluse ajal ei toimu. Kaebaja ei ole ära näidanud ning ka kohtule ei nähtu, et kaebaja olukord võiks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kohtumenetluse ajal halveneda, võrreldes praeguse olukorraga. Igasugune rikkumine häälte saamiseks toob kaasa tulemuste kehtetuks tunnistamise, sellele on viidanud ka kaebaja ise, seega ei esine sellest aspektist lähtudes tagasipöördumatut olukorda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. E-N K esitas 10.10.2013 Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtu kaudu) määruskaebuse I halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks ja palub saata kaebus halduskohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse kohaselt ei ole halduskohus eristanud asjaolu, et vaidlus käib Tallinna linnaga, kes ei ole valimiskaebemenetluse subjektiks ja linnale ei saa valimiskomisjonid pädevuse puudumise tõttu kohustusi panna (keelata linnal toimingute tegemist). Kaebaja selgitas kaebuses, et halduskohtusse pöördumise on tinginud Tallinna linna reaaltoimingud (reklaami tellimine ja edastamine telekanalite kaudu). Tallinna linna reaaltoimingute õiguspärasust puudutavad vaidlused ei allu valimiskaebuste menetluskorrale. Kaebus on otseselt suunatud Tallinna linna vastu, kuna linn rikub toimingutega (ühe erakonna reklaamimisega) valimisel osaleva kaebaja subjektiivseid õigusi. Kuna antud juhul on kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuvaks toiminguks Tallinna linna valimisreklaamidest lähtuv õigusvastane mõju kaebaja tulevasele valimistulemusele ja passiivsele valimisõigusele, kuulub vastav vaidlus lahendamisele halduskohtus. KOVVS §-d 17, 18 ja 20 ei anna komisjonidele pädevust sekkuda Tallinna linna toimingutesse. Komisjoni otsused saavad puudutada üksnes valimistel osalevate kandidaatide ja erakondade subjektiivseid õigusi. Samas on vastav pädevus antud selgelt halduskohtule. Kohtumäärusest ei selgu, mis puutumust omavad kaebeõiguse seisukohalt reklaami-, meediateenuste- ja erakonnaseaduse täitmise tagamiseks loodud karistusõiguslikud menetlusvõimalused või järelevalvepädevust omavad organid, millele kohus kaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel on viiteid teinud. Ükski halduskohtu poolt määruses viidatud menetlus ei ole seadusandja poolt sätestatud kohustusliku kohtueelse menetlusena
§ 47
lg 1 mõttes ja ei piira kaebaja õigust oma isiklike õiguste rikkumiseks halduskohtusse pöörduda. Kindlasti ei saa efektiivseks õiguskaitseks nimetada üksnes valimistulemuste vaidlustamist, kuna avalik-õigusliku isiku poolt valimisreklaami tegemine erakonnale võib olla õigusvastane ka valimistevahelisel perioodil. 4. E-N K esitas 10.10.2013 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse II halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 tühistamiseks ja palub teha uue määruse, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuse kohaselt on kaebajal raskendatud oma õiguste kaitse, kui ta saab kaebuse oma õiguste kaitseks esitada alles pärast valimisi. Sellise järelduse kohaselt puudub kaebajal üldse hetkel oma õiguste rikkumise puhul õiguskaitsevahend, kuigi seadus näeb ette võimaluse halduskohtusse pöördumiseks. Samuti võib kaasneda kaebuse rahuldamisega kogu valimisringkonnas uute valimiste korraldamine. See on väga kulukas, aeganõudev ja ebaproportsionaalne, võrreldes sellega, kui Tallinna linn lükkab oma teavituskampaaniad vähem kui kaks nädalat edasi. Esialgne õiguskaitse selliste rikkumiste suhtes, mis võivad reaalselt mõjutada valimistulemusi, on kohane meede. Telereklaam jõuab väga suure auditooriumini, mistõttu ei ole välistatud, et rikkumine võib avaldada reaalset mõju valimistulemustele. Valimistulemuste vaidlustamine valimiskomisjonile kaebuse 4
(6)3-13-2125 esitamise kaudu võib omakorda viia kuni vajaduseni korraldada Tallinna valimisringkondades uued hääletused. Kohus ei ole kaebaja neid argumente analüüsinud. Halduskohtu poolt toodud seisukoht, et vaidlustatud toimingut ei saa keelata, kuna see on muuhulgas kaebuse eesmärk, on arusaamatu. Kaebaja ei saavuta oma eesmärki üksnes esialgse õigussuhte reguleerimisega, kuna ka valimistevahelisel perioodil ei tohi Tallinna linn võimuerakonda reklaamida. Selline rikkumine võib näiteks riivata kaebaja passiivset valimisõigust juba järgmistel valimistel. Seega ei ole kohtu arutlus, et keelamiskaebuse osas ei jõuaks asi lõpliku lahendini, asjakohane. Halduskohus pole tähelepanu pööranud asjaolule, et Tallinna linnal on võimalik koheselt pärast valimisi teavituskampaaniaga jätkata, mistõttu pole esialgse õiguskaitse piirang ebaproportsionaalne. Halduskohus ei ole hinnanud kaebaja selgitusi, et esialgse õiguskaitse rakendamine ja võimul oleva erakonna Tallinna linna eelarvest reklaamimise peatamine hoiab ära võimaliku suurema kahju tekkimise ja on muuhulgas kooskõlas ka avaliku huviga. Halduskohus ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamisel arvestanud kaebaja poolt esitatud Saksamaa Konstitutsioonikohtu praktikat. Saksamaa Konstitutsioonikohtu poolt esitatud põhimõtted on kohaldatavad ka Eesti õigusruumis. Tallinna linn on end teadlikult samastanud valimisi silmas pidades Eesti Keskerakonnaga ja selle kandidaatidega, teinud reklaami selgelt eesmärgiga, et erakond tagasi valitakse ja eiranud hea usu põhimõtet, mille kohaselt tuleks kohalikul omavalitsusel valimiseelsel ajal olla tagasihoidlik ja mitte teha linna eelarvevahenditega suhtekorraldustööd töö-, tulemus- ja eduaruannete vormis.
- Tallinna linn palub vastustes jätta määruskaebused rahuldamata. Laste mänguväljakute rekonstrueerimiskava tutvustamine ning eakatele suunatud avalike teenuste kirjeldamine ja üleskutse juba pakutavatele teenustele täiendust pakkuvate ettevõtjate leidmiseks ei oma kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärki, mistõttu ei ole kaebaja poolt esiletõstetud ning vaidlustatud videoklipid käsitatavad reklaamina. Vaidlustatud klippides ei ole ühtegi linnavalitsuse liiget nimeliselt välja toodud ning neis pole viidatud isikute ametipositsioonile, kandideerimisnumbrile või valimisringkonnale. Seega ei saa neis klippides esitatav teave olla käsitatav valimisreklaamina. Tallinna linn tellis aktsiaseltsidelt Kanal 2 ja TV3 laste mänguväljakuid puudutava teavituskampaania läbiviimiseks eetriaega perioodiks 16.09.201329.09.
- Seega oli juba enne kaebuse esitamist lasteaedu puudutava videoteavituse edastamine lõppenud. Tallinna linn tellis aktsiaseltsilt Kanal 2 eakatele suunatud täiendavate teenuste pakkujate leidmiseks eetriaega 30.09.2013 kuni 13.10.2013 ning aktsiaseltsilt TV3 eetriaega 01.10.2013 kuni 01.10.
- Kõnealune reklaamklipp oli viimati eetris ööl vastu 14.10.2013, ehk täpsemalt 00.15 ning seega on ka selle videoteavituse edastamine lõppenud. Kuna teavituskampaania on läbi, puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebus on perspektiivitu, sest sellest ei nähtu kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist ehk kaebeõigust ning kohus on neil põhjustel kaebuse tagastanud. Kaebeõiguse puudumise tõttu ei ole võimalik rahuldada ka esialgse õiguskaitse taotlust, sest puudub õigus, mille kaitse selline vahend peab tagama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotluse osas puudub vajadus sisulist seisukohta võtta, kuna esialgse õiguskaitse vajadus on käesolevaks ajaks ära langenud. Nimelt on Tallinna linn kinnitanud, et vaidlusaluste videoklippide edastamine lõpetati 14.10.
- Seega pole teavituskampaania jätkamise keelamine esialgse õiguskaitse korras kaebaja 5
(6)3-13-2125 õiguste kaitseks vajalik. Halduskohtu 10.10.2013 määruse p-le 2 esitatud määruskaebus jääb rahuldamata.
- Samuti jääb rahuldamata halduskohtu 10.10.2013 määruse p-le 1 esitatud määruskaebus. Keelamiskaebuse sisuline rahuldamine kohtuotsusega ei ole võimalik juba põhjusel, et kohtuotsuse tegemise ajaks oleksid kohaliku omavalitsuse volikogu valimised lõppenud ning puuduks tegevus, mille läbiviimist keelata. Kaebaja on kohtusse pöördunud oma passiivse subjektiivse valimisõiguse kaitseks ning vajadus nimetatud õigust kaitsta lõppeb valimistega. Kaebajal puudub määratlemata subjektiivne õigus keelata Tallinna linnal valimiste järgsel perioodil nn teavitusreklaamide edastamist.
- Tallinna linna vaidlusaluse tegevuse õigusvastasust saab kohus kindlaks teha ka pärast valimiste toimumist, kui kaebajal ei leidu oma õiguste kaitseks tõhusamaid vahendeid (
§ 45lg 2).
Kaebusest ei nähtu, et kaebajal oleks keelamiskaebusest isoleeritult eraldiseisev huvi tuvastamiskaebuse menetlemiseks. Kohtu poolt tehtaval tuvastamisotsusel ei ole vahetuid õiguslikke tagajärgi ning kaebaja ei ole selgitanud, mis moodi aitab tehtav otsus teda „seoses võimalike hilisemate valimistulemusi puudutavate vaidlustega“. Kui kaebaja soovib valimistulemusi vaidlustada KOVVS-s sätestatud korras, ei ole selleks vaja halduskohtu poolt Tallinna linna teavituskampaaniale antavat hinnangut. 9. Ringkonnakohus märgib veel, et isegi kaebeõiguse tunnustamise korral ning eeldusel, et Tallinna linna teavituskampaania oli Eesti Keskerakonna valimisreklaam, ei aitaks tuvastamiskaebuse rahuldamine kaebajat tema õiguste kaitsel. Õige on määruskaebuses esitatu, mille kohaselt on halduskohus põhjendamatult viidanud võimalusele kasutada õiguste kaitseks KOVVS-s reguleeritud menetlust. Käesoleval juhul on kaebus esitatud Tallinna linna vastu. Tallinna linn ei osale valimistel ega konkureeri kaebajaga. Seega ei saa Tallinna linna tegevust valimiskomisjonides vaidlustada. Samas ei selgu kaebusest, millist õigusnormi on Tallinna linn oma tegevusega rikkunud. Kohalik omavalitsus ei ole erakonnaseaduse (ErS) adressaadiks, mistõttu ei saa linna tegevus rikkuda nt ErS § 121 lg-t 2, mis loetleb ammendavalt erakonna tuluallikad ning milles ei ole nimetatud kohaliku omavalitsuse finantseerimist. Pole põhjust rääkida ka KOVVS või reklaamiseaduse (RekS) rikkumisest, sest reklaami ei tehtud keelatud ajal ning reklaami sisu poolest pole tegemist lubamatu reklaamiga RekS tähenduses. RekS reklaami rahastamist ei reguleeri. Kui tegemist oli Eesti Keskerakonna huvides tehtud poliitilise reklaamiga, siis eksis Tallinna linn kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 2 lg-s 1 sätestatud kohustuse vastu lähtuda oma tegevuses linnaelanike huvidest ning küsimus on selles, kas linn on kasutanud eelarvevahendeid eesmärgipäraselt. Üksikisikutel, sh kaebajal puudub subjektiivne õigus vaidlustada linna tegevust raha kasutamisel. Avalikes huvides võib kaebusega halduskohtusse pöörduda vaid seaduses ettenähtud juhtudel. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 6
(6)