) § 12 lg 3 p 5 alusel tagastamata (kd I, lk 30-32). Taotlust põhjendati eeskätt järgmiste asjaoludega (kd I, lk 30-32): 1) XVI sajandist pärinev hoonetekompleks on suure kultuuriajaloolise tähtsusega riiklik arhitektuurimälestis, kus toimub aastas ligikaudu 300 mitmesugust üritust ja hoone esinduslikud ruumid on järjepidevalt aktiivses avalikus kultuurisihtotstarbelises kasutuses; 2) hoone on vajalik kohaliku omavalitsuse ning tema asutuste (eelkõige Tallinna Filharmoonia) vajadusteks ja ülesannete täitmiseks; 3) Tallinna linn soovib jätkata hoonetekompleksi omanikuna hoonetekompleksiga seotud kultuurialaste traditsioonide hoidmist ja neid tulevikus aktiivselt iseseisvalt edasi arendada; 4) Mustpeade maja tagastamata jätmine ei oleks käsitatav Mustpeade Vennaskonna omandiõiguse puutumatuse õigusvastase riivena, kuna isiku tunnistamine omandireformi õigustatud subjektiks ei loo õiguslikku alust ja kohustust vara tagastamisele. 6. Vabariigi Valitsuse 11.07.2008 korraldusega nr 319 jäeti Tallinna Linnavolikogu ettepanek rahuldamata. Tallinna linn esitas nimetatud otsuse peale kaebuse halduskohtule. Tallinna Ringkonnakohus otsustas 28.05.2010 otsusega Tallinna linna kaebuse rahuldada, ringkonnakohtu otsus jõustus. 7. Tallinna Linnavalitsus saatis 08.07.2011 Rahandusministeeriumile kirja nr LV-1/2454, teavitades viimast sellest, et Tallinna Linnavolikogu ei ole muutnud oma 05.10.2006 otsuses nr 300 tehtud ettepanekut jätta Mustpeade maja tagastamata (kd I, lk 176 pöördel - 177). 2
lg 3 p 5 alusel on õigustatud vaid juhul, kui ühelgi teisel viisil ei ole võimalik sättega taotletavat eesmärki saavutada. Seetõttu tuleb kaaluda, kas hoone jätkuvat kasutamist avalikes huvides on võimalik saavutada Mustpeade Vennaskonna õigusi vähem riivates, kahjustamata samas ebaproportsionaalselt Tallinna linna huve. Avalikuks huviks on väärtusliku arhitektuurimälestise säilimine ja pikaajaline jätkusuutlik avalik kasutus kultuuriobjektina; 2) õigusaktidest ei tulene, et kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmiseks vajalik vara peab tingimata olema linna omandis. Kui Mustpeade maja senisel sihtotstarbel kasutamise jätkamine on saavutatav ka omandireformi õigustatud subjekti jaoks vähem koormavate vahenditega, ei ole vaja jätta seda tagastamata; 3) Mustpeade Vennaskond on kinnitanud 27.09.2011 kirjas Rahandusministeeriumile, et hoone tagastamine ei takista selle kasutamist avalikes huvides ja kultuuriobjektina, ning esitanud ühepoolselt allkirjastatud kokkuleppe Tallinna linnaga, mis näeb ette Mustpeade maja senisel sihtotstarbel kasutamise jätkumise tähtajatult; 4) Tallinna Linnavalitsuse väited kaasomandist tulenevate kitsenduste kohta hoonetekompleksi valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel ei ole piisavad põhjused hoonete tagastamata jätmiseks. Kaasomanike koostöös on võimalik jätkata hoonete kasutamist avalikes huvides viimaseid kahjustamata, sest asjaõigusseadusel (AÕS) põhinev kaasomanike kokkulepe pakub täiendava tagatise seniste kasutusfunktsioonide jätkumiseks; 5) Mustpeade Vennaskond on ainus keskaegses Tallinnas sündinud ja püsima jäänud ühendus. Unikaalse kodanikuühenduse materiaalse sideme taastamine Tallinna linnaga aitab säilitada ja tugevdada Tallinna kui ajaloolise hansalinna kultuuriidentiteeti, tõstes samaaegselt ka Mustpeade maja kui ajaloolise hoone väärtust. Ajaloolise hoonetekompleksi tagastamine soodustab vennaskonna tegevuse taastumist Tallinnas, mis omakorda on kooskõlas avaliku huviga; 3
Põhikirjade kohaselt on mõlemad organisatsioonid ühingu liikmete kesksed ning esiplaanil on ühingu liikmete kaubanduslike huvide edendamine. Põhikirjadest ei nähtu, et Vennaskonna või Bruderschafti tegevus oleks olnud suunatud ühiskondlikult kasulike mittemajanduslike eesmärkide saavutamisele. Ka see, et Vennaskonna põhikirjas oli ette nähtud, et likvideerimise korral langeb Vennaskonna vara Mustapeade Klubile, mitte ühiskondlike eesmärkide täitmise hüvanguks, kinnitab kaebaja väidet, et Vennaskonna tegevuses prevaleerisid tema liikmete majanduslikud huvid. 3) Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et Vennaskonna põhikirjaline tegevus on jätkunud järjepidevalt kuni 1991. aastani. Kuna Vennaskonna põhikirja § 37 kohaselt tuli vähemalt kord aastas pidada peakoosolekuid, siis saaks
lg 1 nõuetele vastavust jaatada vaid juhul, kui oleks tõendatud, et kord aastas Vennaskonna liikmed ka reaalselt põhikirjaliste eesmärkide realiseerimiseks kogunesid. Sellised tõendid puuduvad. Seda, et III Reichis kehtinud seaduste tõttu oli kuni 1945. aastani kõikide ühiskondlike organisatsioonide tegevus keelatud, ei saa pidada järjepideva tegevuse tõendamisest vabastamise aluseks. Pigem peab eeldama, et sel ajal ei saanud Vennaskonna põhikirjaline tegevus olude sunnil jätkuda. 4) Kuna ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise küsimus puudutab kaasomandisse tagastamise küsimust, ei ole korralduse kaalutlused, mis lähtuvad Mustpeade maja osalisest tagastamisest ja kaasomandina kasutamisest, asjakohased. Kokkuleppega ei ole võimalik välistada seda, et Mustpeade maja võõrandatakse kolmandale isikule, kellel puudub igasugune soov varasemat kokkulepet täita. Ka ei laiene igasugused võlaõiguslikud kokkulepped tulevastele omanikele isegi juhul, kui vastavasisuline märkus kantakse tulevikus kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatusse kantava märkusega saab tagada vaid kaasomanike 4
näeb ette küll võimaluse sõlmida tagastatava vara sihtotstarbelise kasutuse säilimise tagamiseks kuni viieks aastaks
Korralduses puudub viide sellele sättele ja ka faktiliselt ei oleks antud juhul vaid viieks aastaks kultuurifunktsiooni säilitamine avalike huvidega kooskõlas. Korralduses ei ole tagastamise tingimuseks seatud
Sihtotstarbelise kasutamise kokkuleppe sõlmimise kohustuse või eelduse seadmine riivab põhiseaduse (PS) §-st 154 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-st 2 Tallinna linnale tulenevat enesekorraldusõigust. 5) Mustpeade maja on aja jooksul kohandatud just avaliku kultuurifunktsiooni täitmiseks ning linn on vara omanikuna sellesse investeerinud ligikaudu 200 000 eurot. Korralduse vastuvõtmisel on eeltoodud asjaolud jäetud põhjendamatult tähelepanuta. Korralduses ei ole analüüsitud olukorda, kui kokkulepet ei sõlmita, seda ei täideta või kui see lõpetatakse. Hetkel on Mustpeade maja Tallinna Filharmoonia kasutuses, kes on esitanud eeltaotluse Mustpeade maja kui pealinna ühe olulisima kultuuri- ja turismiobjekti lülitamiseks 2014-2020 EL-i programmifondidesse. MuKS-st tulenevad kaitseabinõud ei aita tagada avaliku huvi kaitset, eeskätt ei aita need abinõud kuidagi tagada kultuurifunktsiooni säilimist ning need saavad puudutada vaid Mustpeade maja arhitektuurimälestisena säilimise küsimust. 6) Brudesrshafti rahalise suutlikkuse väljaselgitamine on oluline, hindamaks, kas Mustpeade maja on otstarbekas jätta tagastamata või mitte. Puuduvad igasugused garantiid selles osas, et Brudesrshaft kui välisriigi ühing oleks üldse võimeline oma kohustusi Mustpeade maja senise funktsiooni säilitamiseks täitma ning seda ka pikemas perspektiivis, arvestades, et Mustpeade maja kui arhitektuuriline kultuurimälestis vajab koheselt märkimisväärseid investeeringuid renoveerimiseks ning senise funktsiooni tagamisel ei saa olla eesmärgiks tulu teenimine Mustpeade maja kaudu. Korralduses märgitud asjaolule, et MuKS-st tulenevalt on riigil kinnismälestise müügi korral ostu-eesõigus, on antud vaidluses asjakohatu viidata, kuna riigi ja linna huvid on Mustpeade majaga seotud küsimuses arusaadavalt vastandlikud. Kui kinnistu võõrandatakse hinnaga, mille väljaostmiseks puuduvad riigil või linnal rahalised vahendid, ei ole võimalik ostueesõigust teostada. 7) Korralduse vastuvõtmisel on eiratud varasemat haldus- ja kohtupraktikat analoogsetes asjades ning võrdse kohtlemise põhimõtet. Nii on Vabariigi Valitsus andnud nõusoleku järgmiste hoonete tagastamata jätmiseks (on jätnud linna ettepanekul tagastamata): Nõmme Noortemaja (Nurme 40), Lastesõim Mõmmik (Metsa 38), Nõmme Kultuurimaja (Turu plats 2), Nõmme Polikliinik (Jaama tn 11), Linnamuuseum (Vene tn 17), Tammsaare muuseum (Koidula tn 12a), Linnateater (Aida tn 8), Pelgulinna Rahvamaja (Telliskivi 56), Tallinna Ülikool (Narva mnt 27). Ka nimetatud objektide puhul olid õigustatud subjektid valmis sõlmima kokkuleppeid vara senise kasutuse säilimise osas, ent seda ei pidanud Vabariigi Valitsus toona piisavaks. Lisaks taotles linn riigilt luba Raekoja plats 12 kinnistu võõrandamiseks, ent keskkonnaminister leidis 13.12.2011 käskkirjas nr 1776, et Raekoja plats 12 hoonel on avalik funktsioon, mistõttu tuleb see jätta Tallinna linna omandisse. Riik ei pidanud seejuures piisavaks MuKS-st tulenevaid abinõusid (sh ostueesõigust). 8) Vabariigi Valitsus on korralduse vastuvõtmisel ebaõigesti kohaldanud ja tõlgendanud
lg 3 p 5 ja lg-t 6 koosmõjus
lg-ga 2, §-ga 9 ja § 12 lg-ga 1, samuti Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr 36 kehtestatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra“ (edaspidi vara tagastamise kord) punkte 29 ja 31. Korralduse vastuvõtmisel ei ole arvestatud diskretsiooninormi eesmärgiga, kuna see ei taga alusnormi –
lg 3 p 5 - eesmärgi saavutamist.
lg 3 p 5 sätte mõttega ei ole kooskõlas korralduses sisalduv käsitlus, et hoone tagastamata jätmine on õigustatud vaid juhul, kui ühelgi teisel viisil ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada.
lg 3 p 5 kohaldamisel ka
Kuna
lg 6 annab ka kohaliku omavalitsuse volikogule õiguse sellise lepingu sõlmimise nõudmiseks enne vara tagastamist subjektile, siis arvestades kolmanda isiku ettepanekut tähtajatu kokkuleppe sõlmimiseks, ei oleks olnud otstarbekas hakata Vabariigi Valitsusel seadma tingimust 5-aastase tähtajaga kokkulepe sõlmimiseks enne tagastamist. Korralduses märgitud kokkuleppe sõlmimise kohustuse või eelduse seadmine ei riiva Tallinna linnale PS §-st 154 ja KOKS §-st 2 tulenevat enesekorraldusõigust. Kohalik omavalitsus saab realiseerida enesekorralduse õigust ainult 6
lg 3 p 5 rakendamisel on Vabariigi Valitsusel lai diskretsiooniruum, siis ei ole ka põhjendatud selle piiramine üksikute varasemate otsustega, sest iga küsimuse otsustamisel on erinevad faktilised asjaolud ja kaalutlused. 6) Õigusvastaselt võõrandatud vara mittetagastamise otsus oleks vara tagastamise õigustatud subjekti õiguste kõige intensiivsem võimalik riive, mille teostamiseks peavad olema väga kaalukad põhjused. Puudub vastuolu
§-ga 9, kuna kohtuotsus on tõendiks, millest tuleb lähtuda
Kuna vara tagastamise korra p 29 asub peatükis „Vara tagastamise otsustamine“ ning p 23 kohaselt subjektile vara tagastamise otsustab vara asukoha järgne valla- või linnavalitsus, siis ei ole p 29 üldse kohaldatav Vabariigi Valitsusele
Vara tagastamise korra punkt 31 ei sisalda juhiseid Vabariigi Valitsusele vara tagastamise küsimuse otsustamiseks
P 31 märgib küll seda, et kui kohaliku omavalitsuse täitevorgan loeb vastava vara tagastamise ebaotstarbekaks, saab ta pöörduda volikogu poole seisukoha võtmiseks vara mittetagastamise osas. Otstarbekuse küsimust on korralduse punktis 2
lg 3 p 5 pani Vabariigi Valitsusele kohustuse kaaluda õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes õigustatud subjektiks tunnistatud isiku subjektiivset huvi vara tagastamiseks ning kohaliku omavalitsuse huvi vara tagastamata jätmiseks. Seejuures pidi Vabariigi Valitsus lähtuma ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 14.05.2001 otsusest. Vabariigi Valitsus pidas korralduses Tallinna Mustpeade Vennaskonna, Mustpeade Vennaskonna või Vennaskonna all silmas faktiliselt silmas Bruderschaft der Schwarzenhäupter aus Reval e.V-d. 2) Ebaõige on vastustaja seisukoht, mille järgi annab vara tagastamise korra p 31 küll ettepaneku tegemise kriteeriumid kohalikule omavalitsusele, kuid sellest ei tulene kaalutlusõiguse piire Vabariigi Valitsusele. Vara tagastamise korra p 31 selline tõlgendus moonutaks
Vara tagastamise korra p 31 järgi on vara tagastamata jätmisel olulised vara funktsioon ning tagastamise otstarbekus. Kuna Mustpeade maja funktsiooni olulise kultuuri- ning riikliku kaitse all oleva objektina ei ole vaidlustatud korralduses kahtluse alla seatud, pidi Vabariigi Valitsus korralduse andmisel kontrollima 8
lg 3 p 5 loob erandi
lg-s 2 toodud üldreeglist, mille kohaselt on omandireformi eesmärgiks vara tagastamine endistele omanikele või nende õigusjärglastele.
lg 3 p 5 tõlgendamise lähtepunktiks saab seega olla vaid seisukoht, mille järgi õigustavad
lg 3 p-s 5 toodud funktsioonile vastava ning kohaliku omavalitsuse seisukohast tagastamiseks mitteotstarbeka hoone õigustatud subjektile tagastamist üksnes sellised mõjuvad asjaolud, millest selgelt ilmneb, et hoone tagastamine ei saa halvendada kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmist. Eeltoodust tulenevalt ei saa
lg 3 p 5 kohase kaalutlusotsuse tegemisel asjakohaseks pidada küsimust sellest, kas Tallinna linn saaks oma kultuurilist tegevust korraldada ja teostada ka muudes hoonetes kui seda on Mustpeade maja. Ainuüksi
lg 3 p 5 koosmõjus vara tagastamise korra p-ga 31 väär tõlgendamine ning sellest tulenevalt ebaõige kaalumise lähtepunkt toob kaasa vaidlustatud korralduse tühistamise. 3) Kuigi osapoolte kokkulepped tagastamisele kuuluva vara jätkuva kasutamise kohta senisel sihtotstarbel võivad reeglina olla oluline indikatsioon selle kohta, kas hoone tagastamise korral võiks kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmine senisel kujul jätkuda, siis käesoleval juhul sellised kokkulepped puuduvad. Vabariigi Valitsusel puudus õiguslik alus arvestada poolte huvide kaalumisel kokkulepet, mida Tallinna Kesklinna Valitsus ei olnud kaalutlusotsuse tegemise ajaks allkirjastanud ning mille sõlmimine kokkuleppes väljendatud tingimustel ei olnud ilmselge. Kui linnaosavalitsus ei ole lepingut allkirjastanud hiljemalt 30 päeva jooksul alates Vabariigi Valitsuse poolt otsuse tegemisest Tallinna Linnavolikogu ettepaneku kohta, on Mustpeade Vennaskonna pakkumus lepingu sõlmimiseks lõppenud ja lepingust Mustpeade Vennaskonnale tulenevad mistahes kohustused ei ole kehtivad ega Mustpeade Vennaskonnale siduvad. Kuna Tallinna Kesklinna Valitsus kokkulepet ei allkirjastanud, kaotas kolmanda isiku pakkumus TsÜS § 136 lg-st 8 tulenevalt 30.07.2012 kehtivuse. Kokkulepe jätab lahtiseks ka Mustpeade maja kultuurialase kasutamise täpsemad tingimused (vt kokkuleppe p 4), mis tähendab, et isegi kui lugeda kokkulepe poolte vahel sõlmituks, on selle tingimused sedavõrd üldised, et ei võimalda hinnata hoone tagastamise või tagastamata jätmise otstarbekust. Eeltoodu põhjal ei ole võimalik järeldada, et hoone tagastamise korral oleks kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmise jätkumine senisel kujul võimalik. 4) Vabariigi Valitsus ei saanud mistahes kaasomanike kokkulepet puudutavaid argumente ning kaasomandit puudutavat õiguslikku regulatsiooni kaalumisel arvesse võtta. Nimelt asus Riigikohus 27.01.2011 otsuses nr 3-3-1-81-10 seisukohale, et Mustpeade maja mittetagastamise ettepaneku esitamine ja selle ettepaneku lahendamine Vabariigi Valitsuse poolt ei sõltu selle maja säilimisest endisel individualiseeritaval kujul, mistõttu ei saa Vabariigi Valitsus oma korralduses põhjendada linnavolikogu ettepaneku rahuldamata jätmist AS Ristart eksperthinnanguga. Eeltoodu tähendab ühtlasi, et asjaosaliste huvide kaalumisel ei saanud Vabariigi Valitsus lähtuda võimalusest, et Mustpeade maja kuuluks Bruderschaftile tagastamise korral Tallinna linna ja Bruderschafti kaasomandisse. Vabariigi Valitsusel oleks tulnud jätta Tallinna Linnavolikogu ettepaneku vastav põhjendus kui mitteasjakohane tähelepanuta ning sisuliselt analüüsimata. 5) Vaidlustatud haldusaktist ei nähtu, et vastustaja oleks kaalunud, millised on
lgst 6 lähtudes vara senisel otstarbel kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmise huvides kasutamise võimalused viie aasta möödudes lepingu sõlmimisest ning kas ja millistel tingimustel oleksid pooled valmis taolist lepingut seaduses sätestatust pikemaks perioodiks sõlmima. Vabariigi Valitsuse seisukoht, nagu aitaks Mustpeade maja suhtes täpsustamata tingimustega pooltevahelise kokkuleppe tulevikku suunatud sõlmimine tagada Mustpeade maja kasutusega seotud avalikke huve, on põhjalikuma analüüsi puudumise tõttu ebaveenev ja samuti teisejärguline hoone tagastamise küsimuse otsustamisel. 9
lg 3 p 5 kohase kaalutlusotsuse tegemisel on vara tagastamist taotleva organisatsiooni tegevuse jätkusuutlikkus või elujõulisus vara tagastamise või mittetagastamise korral teisejärguline küsimus. Asjaolu, et hoone tagastamine soodustab ühiskondliku organisatsiooni tegevust või selle taastamist, ei saa üles kaaluda kohaliku omavalitsuse huvi selle vastu, et kultuuriobjektina avalikus kasutuses olev hoone säilitaks varasemaga võrdväärselt oma senise funktsiooni.
lg 3 p-s 5 toodud funktsioonile vastava ning kohaliku omavalitsuse seisukohast tagastamiseks mitteotstarbeka hoone õigustatud subjektile tagastamist õigustavad vaid sellised mõjuvad asjaolud, millest selgelt ilmneb, et hoone tagastamine ei saa halvendada kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmist. 7) Väide, et ühiskondliku organisatsiooni huvi hoone enda omandisse saamise vastu on iseäranis kaalukas, saaks tugineda selle organisatsiooni olemuse ja senise tegevuse põhjalikule analüüsile, millest peaks nähtuma, et konkreetne hoone on organisatsiooni eksisteerimise ja põhikirjaliste eesmärkide täitmise seisukohast oluline. Sellist analüüsi valitsuse korraldus ei sisalda. Mustpeade Vennaskond oli korporatiivne organisatsioon, mille tegevus ja eesmärgid olid seotud eeskätt liikmete ühiste huvide edendamise ja kaitsmisega. Asjaolu, et organisatsioon on aastasadu koos käinud ühes konkreetses hoones, olles selle hoone omanik, ei anna siiski alust väita, et hoone omandiõigus olekski sellise organisatsiooni eksisteerimise ainsaks õigustuseks või et ilma hoone omandiõiguseta ei oleks organisatsiooni tegevus võimalik. Tõendid organisatsiooni aktiivsest tegevusest Tallinnas alates tagastamise avalduse esitamisest praktiliselt puuduvad. Tuleb nõustuda, et okupatsiooniperioodil ei olnuks Mustpeade Vennaskonna tegevus Tallinnas võimalik, kuid okupatsiooni lõppemisest on käesolevaks ajaks möödunud enam kui 20 aastat, ent selle aja jooksul ei ole Mustpeade Vennaskond viljelenud Tallinnas tegevust, mille põhjal saaks väita, et sellise tegevuse jätkamiseks ja soovitud suunas edasi arendamiseks on organisatsioonil ülekaalukas vajadus Mustpeade maja tagastamise järele. Nimetatud asjaolu võib tekitada kahtluse hoone tagastamise korral Mustpeade maja senise kultuuriotstarbelise kasutuse jätkuvuses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 14. Vabariigi Valitsus esitas 14.01.2013 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks. 1)
lg 3 p 5 kohaselt on vastustajal kohaliku omavalitsuse ettepaneku saamisel sisuline otsustuspädevus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamiseks ja halduskohus on liiga laialt tõlgendanud vara tagastamise korra p 31 ning andnud sellele sisu, mis muudab oluliselt
lg 3 p 5 eesmärki.
lg 3 p 5 eesmärgiks ei ole see, et tagastamata jääks iga kõnealuses sättes loetletud liiki objekt või haldushoone, mille osas on kohalik omavalitsus teinud ettepaneku jätta see tagastamata. Õigusvastaselt võõrandatud vara mittetagastamiseks peaks esinema oluline avalik huvi ja asjakohane on ka kaaluda, kas kohaliku omavalitsuse poolt ettepanekus käsitletud ülesandeid oleks võimalik saavutada ka muul, õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist võimaldaval viisil. 2) Võrreldes õigusvastaselt võõrandatud vara mittetagastamisega, võib objekti tagastamine alati kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmist halvendada, mistõttu ei saa see olla otsustuse tegemise aluseks, sest puuduks kaalutlusruum.
lg 3 p 5 kohase ettepaneku tegemisel peab kohalik omavalitus olema arvestanud, et õigusvastaselt võõrandatud vara kuulub tagastamisele. Seetõttu on oluline arvestada, kas kaebaja saaks kultuurilist tegevust teostada muudes hoonetes peale Mustpeade maja. 3) Hoone kasutamise jätkamist võimaldav kokkulepe omab kaalutlusotsuse tegemisel tähtsust ka juhul, kui hoone kasutamine jätkuks täpselt samasugustel tingimustel, kui enne tagastamist. Kokkuleppega arvestamine korralduse koostamisel oli oluline tagastamise järgselt kohaliku 10
Kaasomandi küsimuse käsitlemine korralduses ei saa tingida selle õigusvastasust. Vastustaja on esitanud argumentatsiooni taotluse lahendamisel, mitte hilisemalt kohtuvaidluse käigus. 5)
lg 6 kohase lepingu sõlmimise võimaluse on seadusandja sätestanud vahendina kohaliku omavalitsuse huvide tagamiseks. Kuna tegemist on omandireformi objektiks oleva varaga, ei tule kaaluda, kas mittetagastamise korral oleks olukord omavalitsuse jaoks soodsam. Kolmanda isiku ettepanekus üldiste tingimuste esitamine on tingitud kaebaja huvi puudumisest. 6)
lg 3 p-st 5 ei tulene, et vara peab jääma tagastamata, kui kohalikul omavalitsusel on võimalik oma ülesandeid täita ka kõnealuse varata. Kaebaja võimalus hoone kasutamise jätkamiseks oleks ka tagamise korral tagatud. Isegi kui tagastamise õigustatud subjekti tegevuse jätkusuutlikkusest, eesmärkidest ja ajaloolisest järjepidevusest tulenev huvi hoone tagastamise suhtes ei omaks tähtsust, siis kindlasti on oluline omandireformi eesmärgi täitmine ja tehtud ebaõigluse likvideerimine. Hoone tagastataks kaasomandisse ja kaebajal oleks võimalik jätkata senist tegevust. 7) Õigusabikulud kaebaja kasuks tulnuks jätta tervikuna välja mõistmata. Käesoleva vaidluse lahendamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse ja kaebajal ei ole vajadust kasutada välist õigusabi. Mustpeade maja mittetagastamisega seonduvalt on kaebaja kohtuvaidluse juba läbinud.
Mustpeade maja tagastamine ei kahjusta Tallinna linna huve, sest elanikkonna kultuurilist tegevust saab samas mahus hoones jätkata ja arendada, sest vennaskond on pakkunud linnale maja sihtotstarbelise kasutamise kokkulepet. Omavalitsus ei pruugi kulutuuritegevust hoones jätkata, vaid kasutada seda muudel eesmärkidel - nii on linn lõpetanud lepingu Vabaduse väljakul ruume kasutava AHHAA teaduskeskusega, sooviga rajada ruumidesse Rahvarinde muuseumi, samuti on linn lõpetanud üürilepingu Toompuiestee 20 hoones tegutsenud kooliga. Vennaskonna poolt pakutav tähtajatu sihtotstarbelise kasutamise kokkulepe tagab hoones kultuuritegevuse edaspidise jätkumise linna poolt soovitud mahus. 2) Halduskohus on ületanud kaalutlusotsuse kohtuliku kontrolli piire, sest on asunud Vabariigi Valitsusele ette kirjutama kaalutlusi korralduse andmiseks. Kohus ei saa ümber hinnata haldusorgani poolt asjaoludele antud hinnangut. Halduskohtus vaatas sama asja 11
tähenduses on ühiskondlik organisatsioon mittetootlik ja Mustpeade Vennaskond vastab sellele kriteeriumile. Ajalooliselt on vennaskonna tegevus olnud seotud Tallinna linna ühiskondliku eluga. Ajalooliselt oli Mustpeadel ratsasalk, kes ei keeldunud linnale tõsise häda korral kunagi abi andmisest. Samuti oli vennaskonnal oma tuletõrjekomando. Seega on vennaskond täitnud aja jooksul sõjalisi ja korrakaitselisi ülesandeid ning lisaks panustanud ka noorte harimisse ja toetamisse. Asjaolu, et Tallinna Mustpeade Vennaskond on jätkusuutlik, tõendab osalemine 20 aasta jooksul hoone tagastamise menetluses. Mustpeade maja ja vennaskonda peetakse üheks olulisemaks hansalinna sümboliks. Samuti on vennaskond olnud ajalooliselt paljude traditsioonide looja näiteks maikrahviturniir ja papagoilaskmine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 17. Ringkonnakohus märgib esmalt vastuseks Tallinna linna poolt apellatsioonkaebusele esitatud vastuses sisalduvale kriitikale halduskohtu otsuse suhtes, et nii vastustaja kui ka halduskohus on õigesti leidnud, et antud juhul ei saa enam vaidlustada kolmanda isiku omandireformi õigustatud subjektiks olemist Mustpeade maja tagastamise menetluses. Nimetatud asjaolu on Tallinna Linnakohtu 04.05.1999 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/5/526943 siduvalt kindlaks tehtud. Kuigi nimetatud kohtuotsusega on omandireformi õigustatud subjektiks tunnistatud Tallinna Mustpeade Vennaskond, on ilmne, et otsus on tehtud Bruderschaft der Schwarzenhäupter aus Reval e.V suhtes. See nähtub nii Tallinna Linnakohtule 23.12.1997 esitatud omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamise avaldusest, kus Bruderschaft der Schwarzenhäupter aus Reval e.V kasutatab üksnes nime eestikeelset vormi: Tallinna Mustpeade Vennaskond, kui ka kohtutoimikust tervikuna. Ka kohtuotsuse põhjendavas osas on kohus andnud hinnangu just Bruderschaft der Schwarzenhäupter aus Reval e.V õigusjärgluse ja omandireformi õigustatud subjektiks oleku kohta. Tallinna Linnakohus on oma otsusega tunnistanud, et Tallinna Mustpeade Vennaskond on omandireformi õigustatud subjekt
kohaselt, seega kui Eesti Vabariigis kuni 16.06.1940 tegutsenud ühiskondlik organisatsioon, kelle põhikirjaline tegevus ei ole katkenud. Eeltoodud asjaolusid ei saa seega enam vaidlustada. Lisaks on Mustpeade Vennaskond tunnistatud Mustpeade maja suhtes omandireformi õigustatud subjektiks ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 14.05.2001 otsusega nr
lg 3 p 5 kohaldamise suhtes juba mitmeid seisukohti, mis on rakendatavad ka käesolevas vaidluses, sest kuigi vaidlusalune haldusakt on uus, on vaidluse sisu sama. Nii on Tallinna Ringkonnakohus 28.05.2010 otsuses haldusasjas nr 3-08-1724 leidnud järgmist: vastustajal on
lg 3 p 5 kohaldamisel lai kaalutlusõigus, mille kohtulik kontroll on piiratud (p 28); kaalutlusõigus on piiratud üksnes omandireformi üldiste eesmärkidega, kaalumisel võib võtta arvesse, et kolmas isik on andnud nõusoleku lepingu sõlmimiseks vara senisel eesmärgil sihtotstarbelise kasutamise kohta, kaaluda ei tule kolmanda isiku rahalist suutlikkust (p 29); omandireformi eesmärgiks on eelkõige vara tagastamine (p 30); linnal ei ole tekkinud õiguspärast ootust, et vara jääb tema omandisse (p 31); välistatud ei ole vara endisel individualiseeritaval kujul säilivuse arvessevõtmine (p 33), kuid arvestada tuleb, et puudub siduv eelhaldusakt vara säilivuse kohta (p 34). Riigikohus on 27.01.2011 otsuses asjas nr 3-3-1-81-10 rõhutanud, et asja lahendamine ei sõltu maja endisel individualiseeritaval kujul säilivusest ning vastav kaalutlus ei ole asjakohane (p 22). 20. Kuigi vastustajal on
Lisaks omandireformi üldisele eesmärgile, milleks on eelkõige vara tagastamine, on õigusnormidest tuletatavad veel mõned kriteeriumid, millega vastustaja peab seisukohta võttes arvestama, kuid mida vaidlusaluses korralduses on hinnatud puudulikult.
lg 3 p 5 ei kuulu vara tagastamisele, kui Vabariigi Valitsus otsustab nii kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul mingi konkreetse kultuuriobjekti kohta. Riigikohus on eelviidatud asjas nr 3-3-1-81-10 Tallinna linna kaebeõigust vaagides leidnud, et kultuurialase tegevuse korraldamine on kohaliku elu küsimus (p 17) ning kohalik omavalitsus esitab
lg 3 p 5 kohase ettepaneku Vabariigi Valitsusele eesmärgil, et konkreetne kultuuriobjekt jääks edaspidi kohaliku omavalitsuse omandisse kohaliku omavalitsuse ülesannete (antud juhul kultuurialase tegevuse korraldamise) paremaks täitmiseks (p 18). Seega peab ka Vabariigi Valitsus ettepanekut hinnates kaaluma, kas konkreetne kultuuriobjekt on kohalikule omavalitsusele kultuurialase tegevuse korraldamiseks vajalik. Siinkohal ei saa piirduda tõdemusega, et kultuurialast tegevust võib kohalik omavalitsus korraldada mistahes muus hoones. Sellise lähenemise puhul muutuks
lg 3 p 5 kultuuri- ja sotsiaalobjektide puhul sisutuks, sest reeglina ei ole vastava tegevuse korraldamise võimalikkus seotud konkreetse asukohaga. Nii on ka Vabariigi Valitsus toetanud nt Linnamuuseumi, Linnateatri, Tallinna Ülikooli ja Nõmme Kultuurimaja tagastamata jätmist. Küsimust, kas konkreetne kultuuriobjekt on kohalikule omavalitsusele kultuurialase tegevuse korraldamiseks vajalik, peab vastustaja analüüsima sisuliselt, arvestades vastava kultuuriobjekti olulisust ja ajaloolist tausta kultuuriasutusena, selle kasutamise intensiivsust ning asjaolu, kui perspektiivne on vastava objekti jätkuv kultuuriasutusena kasutamine. Vara tagastamise kord toob sisse veel otstarbekuse kriteeriumi, sest p 31 kohaselt taotleb kohalik omavalitsus vara tagastamisest erandi tegemist, kui tagastamine oleks ebaotstarbekas. Mida normilooja on antud juhul otstarbekuse all mõelnud, on ebaselge. Otstarbekus on tavamõistena mitteõiguslik kriteerium, mis on seotud halduse õigusega valida mitme õiguspärase lahenduse korral enda jaoks kõige kasulikum. Otstarbekus eeltoodud tähenduses kohtulikule kontrollile ei allu. Käesolevas normis võiks otstarbekust mõista kui kohaliku omavalitsuse hinnangut, et konkreetset kultuuriobjekti on neil vaja, sest seal kultuurialase tegevuse jätkamine on eesmärgipärasem ja efektiivsem, kui selle kultuurialase tegevuse üleviimine mujale. Seega kattub antud juhul otstarbekus suurel määral eelmises lõigus käsitletud „vajalikkuse“ kriteeriumiga. Kuna kohaliku omavalitsuse ettepanek Vabariigi Valitsusele on seotud otstarbekuse küsimusega, peab Vabariigi Valitsus ka otstarbekust sisuliselt hindama. 13
Seoses võimaliku kaasomandi tekkimisega, kuna vara ei pruugita selle endisel individualiseeritaval kujul säilivuse määra tõttu kolmandale isikule tervikuna tagastada, on Riigikohus eelviidatud lahendis nr 3-3-1-81-10 öelnud, et see ei ole asjakohane kaalutlus (p 22). Samuti ei ole asjakohane vastustaja seisukoht, et kui kolmas isik peaks hoone võõrandama, saab kohalik omavalitsus selle ostueesõigusega omandada. Selline lähenemine ei ole kooskõlas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.