lg-te 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses, menetletud kiirmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margus Lellep Süüdistatav Andrei Miruškov isikukood või sünniaeg: 38402052764 elu- või asukoht ja aadress: xxx Karistatus: kriminaalkorras 3-l, väärteokorras 3-l korral Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Määratud korras advokaat Marko Paabumets RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada ANDREI MIRUŠKOV
lg-te 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.
-25. oktoober 2013.a s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõista Andrei Miruškovile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa ) päeva vangistust.
§-st 74 alusel määrata, et tingimisi jäetakse käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistus Andrei Miruškovi suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Andrei Miruškov ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§ -s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Andrei Miruškov katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Tsiviilhagi: Rahuldada Tartu Tarbijate Koperatiivi tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 p 5 alusel Andrei Miruškovilt tsiviilhageja kasuks 2 (kaks) eurot 68 senti, milline summa kanda arveldusarvele nr 10102008545002 AS SEB pank. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 189 lg 2 ja 2565 lg 2 alusel mõista Andrei Miruškovilt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 240 (kakssada nelikümmend) eurot; määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 72 (seitsekümmend kaks) eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel määrata, et Andrei Miruškovil on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 4 (nelja) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Andrei Miruškovi süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on viimase aasta jooksul korduvalt toimepannud vargusi: 2 - 24.10.2013 kella 14.50 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus Riia 1 Kaubamaja Toidumaailmast pudelit veini René Barbier maksumusega 5.95 eurot. Läbis kassa ja turvaväravad kauba eest tasumata. Kuritegu jäi Andrei Miruškov´ist tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. - 24.10.2013 kella 16.05 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus Ujula 2 asuvast Konsum kauplusest pudelit likööri Vana Tallinn (500ml) maksumusega 9.19 eurot, pudelit veini Trivento Mixtus Caberret Merlo maksumusega 5.59 eurot ja Astri koolipäevasalatit maksumusega 2.68 eurot, s.o asju kokku väärtusega 17.56 eurot. Seejärel läbides kaubaga kassa ja turvaväravad, jättes selle eest tasumata. Kuritegu jäi Andrei Miruškov´ist mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Sellega pani Andrei Miruškov toime
lg 1,2-§ 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toimepandud süstemaatiliselt. Tsiviilhagi esitatud Tartu Tarbijate Koperatiivi poolt summas 2.68 eurot. Asitõendeid ei ole. Karistuse liik ja määr:
lg 1,2-§ 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Andrei Miruškovile karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.10.2013-25.10.2013, so 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Andrei Miruškov ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kriminaalmenetluse kulud on kohtueelses menetluses: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale advokaat Marko Paabumetsale makstud tasu summas 48 eurot. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Andrei Miruškov süüdi tunnistada
lg-te 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. 3 III Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Kuivõrd KrMS seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et süüdistatav on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanuletsiviilhagejale varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt kuulub tsiviilhagi rahuldamisele. Süüdistatav võttis kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagi õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta. IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 480 eurot. Samas annab KrMS § 2565 lg 2 kohtule õiguse kiirmenetluses lahendatud kriminaalasjas vähendada sundraha suurust poole võrra ja kohus peab seda käesoleval ajal põhjendatuks kohaldada. Samuti peab kohus põhjendatuks välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu summas 72 eurot. Kohus on seisukohal, et Andrei Miruškovi varalisest seisundist ( hetkel töötu ja alles asub tööle) tulenevalt on alus anda juba kohtuotsuse kuulutamisel talle võimalus tasuda menetluskulu vabatahtlikult 4 kuu jooksul. Rutt Teeveer Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.