Obsah (8)

§ 76§ 100§ 101§ 142§ 145§ 65§ 152§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Rõuk Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks

) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. 2

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

kohaselt on võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt

§ 101

1g 1 p-st 1 ja § 108 lg-st 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 28.05.2009 hageja ja laenusaaja OÜ XXX vahel sõlmitud laenulepinguga on tõendatud, et laenuandja pidi laenusaajale maksma ühe aasta jooksul vastavalt laenusaaja taotlustele osade kaupa kokku 900 000 EEK. Laenusaaja pearaamatu ja pangakonto nr XXXXXXXXXXXXXXX väljatrükkidega on tõendatud laenusaajale laenusumma ülekandmine. Laenulepingu punkti 3.1 kohaselt kohustus laenusaaja tagastama kogu laenusumma hageja arvelduskontole hiljemalt 01.10.2010.a. Vaidlust ei ole, et laenusumma on laenuandjale tagasi maksmata.

§ 142

lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustusetäitmise eest.

§ 145

lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kohtule esitatud käenduslepinguga on tõendatud, et laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostjad laenulepinguga samal päeval 28.05.2009.a. käenduslepingu. Kostjatega sõlmitud käenduslepingu punktist 1.1.

1. tuleneb, et kostjad kohustuvad solidaarselt täitma laenulepingust tulenevad laenusaaja kohustused oma vara ja vahendite arvelt tähtaegselt ja täies ulatuses, tasudes hagejale laenulepingust tuleneva laenusumma, intressi, viivitusintressi ja ka kõik muud laenulepingu alusel tasumisele kuuluvad summad ning kõigi summade sissenõudmisega seotud kulutused. Vastavalt poolte vahel sõlmitud käenduslepingu punktile 1.
2. vastutavad kostjad hageja ees laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise eest solidaarselt. Käenduslepingu punkti 1.1.
3. järgi on iga kostja vastutuse rahaline maksimumsuurus 1 000 000 EEK/ 63 911,65 EUR. Järelikult on hagejal õigus nõuda põhinõude ja kõrvalnõuete tasumist igalt kostjalt maksimaalselt vastutuse piirmäära ehk 63 911,65 EUR ulatuses.

§ 65

lg-st 1 tuleneb, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

§ 152

lg 1 alusel läheb hageja nõude täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle hageja nõue laenusaaja vastu. Seega on hagejal õigus nõuda kohustuste täitmist omal valikul kas ainult ühelt või mitmelt kostjalt või kõigilt kostjatelt ühiselt. Samuti võib hageja nõuda võlga kostjatelt kas täies ulatuses või osaliselt, võlausaldaja ei pea kohtlema käendajaid võrdselt. Seadusest ega kostjatega sõlmitud käenduslepingust ei tulene hagejale kohustust nõuda võlgnevuse tasumist kõigepealt põhivõlgnikult ja seejärel käendajatelt, vaid ta võib vastava nõude esitada kohe käendajate vastu. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjatelt laenusaaja kohustuste täitmist ja võlgnevuse tasumist ning asjaolu, kas laenusaaja OÜ XXX on maksejõuline või mitte ei oma seejuures tähtsust. Hageja võib oma nõude laenusaaja asemel suunata käendajate vastu ka juhul, kui põhivõlgnikul on kohustuse täitmiseks vara piisavalt. Kostjatel on hageja nõude täitmise korral tagasinõude õigus OÜ XXX vastu. TsMS § 205 lg 2 ja 208 lg 2 tulenevalt määrab hageja, kelle vastu ta hagi esitab ning kohus kaasab kostjaid menetlusse üksnes hageja, mitte aga kostja taotlusel. Hageja ei pidanud oma 23.09.11 seisukohas vajalikuks laenusaaja OÜ XXX menetlusse kaasamist, järelikult ei saanud kohus kaasata teda üksnes kostjate taotluse alusel. Asjaolul, et kostjatel on pretensioone laenusaaja juhatuse liikmele, ei ole käesoleva asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Kostjatel on õigus kasutada XXX vastu seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. 3 Käenduslepingu punktis 1.

1. on lepitud kokku, et kui OÜ XXX ei täida
2. mail 2009.a. hagejaga sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, kohustuvad käendajad vastutama solidaarselt laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Käenduslepingus sisaldub peale viite vaidlusalusele laenulepingule ka kostjate vastutuse maksimumsuurus - 1 000 000 EEK, millest saab järeldada, et see kujunes vastavalt laenusummale 900 000 EEK. Käenduslepingu punktis 6.
3. on kostjad muuhulgas kinnitanud, et nad on hoolikalt tutvunud käenduslepingu tekstiga ning nad mõistavad endale võetud kohustuste olemust. Seega ei ole usutav kostjate väide, et nad ei teadnud 28.05.2009.a. sõlmitud laenulepingust või et see on sõlmitud tagantjärele. Kostjate väide, et laenulepingus on tehtud käsikirjalised parandused punktides 6.2.
4. ja 6.2.
5. on õige. Lepingust nähtuvalt on parandused allkirjaga kinnitanud lepingu sõlmija XXX . Laenulepingu punktis 6.2.
6. on muudetud ilmselge trükiviga. Punkt 6.2.
7. ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust, sest lepingut eelnimetatud punktile tuginedes üles öeldud ei ole, järelikult ei oma tähtsust ka asjaolu millal ja millistel põhjustel nimetatud parandus lepingusse tehti. Vastavalt käenduslepingu punktile 3.
8. pidi võlgnevus olema kostjate poolt tasutud seitsme päeva jooksul arvates hagejalt sellekohase kirjaliku teate kättesaamisest. Hageja 14.04.2011.a. kirjaga on tõendatud, et ta nõudis kostjatelt kohustuste täitmist hiljemalt 24.04.2011.a. Puudub vaidlus selle üle, et kostjad oma kohustusi nimetatud kuupäevaks ei täitnud. Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co arvega summale 510,80 EUR on tõendatud, et hagejal tekkisid võlgnevuse sissenõudmise tõttu kulutused advokaadibüroolt kohtueelse õigusabiteenuse ostmiseks. Hageja nõuab hagis tehtud kulutustest 500 EUR hüvitamist, nagu ta märkis ka 14.04.2011.a. kostjatele saadetud nõudekirjas. Summade sissenõudmiseks tehtud kulutuste aluseks on käenduslepingu punkt 1.1.1, mille järgi kohustusid käendajad täitma laenusaaja kõik kohustused, sh tasuma kõigi summade sissenõudmisega seotud kulutused. Seega on hageja põhinõue kostjate vastu 58 020,48 EUR ulatuses põhjendatud ja tõendatud. Võla solidaarselt väljamõistmisel vastutab iga kostja maksimaalselt 63 911,65 EUR ulatuses. Laenulepingu punktist 3.2 nähtuvalt kohustus laenusaaja tasuma laenusumma kasutamise eest hagejale intressi 10% laenusumma jäägilt aastas, intressi tasumine pidi toimuma samaaegselt tagastamisele kuuluva laensummaga. Intressi arvestusest nähtuvalt moodustab 10%-lise aastase intressimääraga intressisumma 900 000 EEK suuruselt laenusummalt seisuga 01.10.2010.a. kokku 102 376,44 EEK/ 6543,04 EUR. Kostjad intressi arvestusele vastuväiteid ei esitanud.

§ 101

lg 6 on sätestatud võlausaldaja õigus nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ette nähtud intressimäär. Laenulepingu punkti 4.1. ja käenduslepingu punkti 3.3 kohaselt on laenusaaja laenusumma tagastamisega viivitamisel kohustatud tasuma hagejale viivitusintressi 0,1% tähtajaks tagastamata laenusummalt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Laenulepingu järgi oli laenusumma tagastamise tähtpäev 01.10.2010.a., seega on viivise arvestuse alguspäevaks 02.10.2010.a., millest tulenevalt on kostjad hagiavalduse esitamise seisuga viivitanud laenusummaks oleva 900 000 EEK tagastamisega 244 päeva. Viivisesumma suuruseks 0,1% päevaintressi juures on seega 219 600 EEK/ 14 035 EUR. Lähtudes eeltoodust on hageja kõrvalnõuded kostjate vastu hagiavalduse esitamise kuupäevaga kokku 20 578,04 EUR põhjendatud ja tõendatud. TsMS § 367 kohaselt võib viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, välja mõista protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista viivis 0,1% põhinõudest päevas alates hagiavalduse esitamisest 02.06.2011 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte üle põhivõla suuruse ja arvestades igaühe vastutuse piirmäära 63 911,65 EUR. 4 Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb menetluskulud jätta TsMS § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik: 5