, § 141 lg 1 järgi üldmenetluses Ülle Jaanhold Prokurör Süüdistatav Kaitsja Kannatanu esindaja JURI MALÕŠKIN, isikukood: 36303102213; asukoht: Vangla (XXX); kodakondsus: Eesti; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht: ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud ühel korral, Harju Maakohtu 16.03.2010 otsusega
MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 30 päeva,
alusel katseajaga 3 aastat; väärteokorras karistatud korduvalt; Tõkend: kahtlustatavana kinnipidamine 20.10-22.10.2011 ja alates 21.12.2012, vahistamine kohaldatud Harju Maakohtu 29.10.2012 määrusega Aivar Ennok Viktoria Ivanova RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Juri Malõškin
Süüdi tunnistada Juri Malõškin
1
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kantuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.03.2010 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse – 29 päeva vangistust – võrra ja liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aasta 6 (kuus) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
3 (kolm) päeva vangistust karistusaja hulka ning lugeda lõplikult kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Karistusaja algust arvestada Juri Malõšini kinnipidamisest, s.o alates 21.12.2012. Juri Malõšini suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Kannatanu XXXesitatud tsiviilhagi summas 1000 (üks tuhat) eurot jätta läbi vaatamata. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Juri Malõšinilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammäära 480 eurot, - määratud kaitsjale makstud tasu summas 460,75 eurot, - kannatanu esindajale makstud tasu summas 115,20 eurot, - DNA ekspertiisi kulud summas 1254 eurot, - Täisealise isiku günekoloogiaekspertiisi kulud 109 eurot, - Kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopia tegemise kulud 0,45 eurot. Asitõendid: 1) Sündmuskoha vaatluse käigus XXX võetud puuteproovid kahes karbis, mis on antud hoiule Põhja Prefektuuri hoiuruumi - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 2) CD plaat 20.10.2011 kõnesalvestusega Põhja Prefektuuri juhtimiskeskusele, mis asub ümbrikusse suletuna kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-12-7613, süüdistatava nimi ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 01.04.2013.a. 2 Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, so alates 16.04.2013.a. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. I SÜÜDISTUSE SISU Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus Juri Malõškin’ile selles, et tema, viibides 20.10.2011 varahommikusel ajal Tallinnas XXX asuvas korteris, kasutas tekkinud konflikti käigus XXX suhtes vägivalda: lõi teda kahel korral lahtise käega vastu nägu ja hoides ühe käega kannatanu juustest, kägistas teise käega kannatanut kõrist. Sellise tegevusega põhjustas Juri Malõškin kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused: nahaalused verevalumid vasaku silma alalaul, vasakul põsesarnal, lõuatsil ning kaela ees- ja tagapinnal. Teise inimese tervise kahjustamise, löömise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega pani Juri Malõškin toime
Samuti tema, viibides 20.10.2011 varahommikusel ajal Tallinnas XXX asuvas korteris, olles eelnevalt kasutanud kannatanu XXX suhtes füüsilist vägivalda, astus XXX tahte vastaselt viimasega suguühendusse: Olles eelnimetatud korterist ühiskoridori jooksnud kannatanul juustest haarates ta tuppa tagasi tirinud, paiskas Juri Malõškin XXX voodile selili ja võttis tal jalast teksapüksid ning kampsuni. Kannatanu tõstis põrandalt maha visatud riided üles ja üritas püsti tõusta, kuid Malõškin haaras tal juustest ja surus ta uuesti voodile selili. Pärast seda tõmbas Juri Malõškin kannatanul jalast aluspüksid ja seljast rinnahoidja. Keerates kannatanu paremale küljele ning teda vastupanu mahasurumiseks ühe käega selja tagant kaelast kägistades, surus Juri Malõškin oma suguelundi kannatanule tuppe ja liigutas seda edasi-tagasi kuni seksuaalse rahulduse saamiseni. Sellise tegevusega pani Juri Malõškin toime vägistamise – inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumise vägivallaga, so
II MENETLUSE KÄIK Käesolevas kriminaalasjas süüdistatav Juri Malõškin end süüdi ei tunnistanud. (I kd t lk 131). Süüdistatava Juri Malõškini seletused süüdistuse kohta on kajastatud järgnevalt kohtuotsuse alajaotuses III. Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle kannatanu: XXX, tunnistajad: XXX, XXX, XXX, XXX ja süüdistatav Juri Malõškin. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Kohtuliku uurimise käigus esitati prokuröri poolt kirjalikud tõendid, millised avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele. Kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditeks ning kirjalikeks materjalideks olid: 3 - 05.11.2011.a asitõendi vaatlusprotokoll koos tõlkega, milles vaadeldavaks objektiks CD kõnede salvestusega, mis tehti 20.10.2011.a. (I kd tl 66-69); - 26.10.2011.a kannatanu ülekuulamise protokoll koos tõlkega ning fototabeliga. (I kd tl 7077); - Juhtimiskeskuse korrapidaja Ivar Kärneri saatekiri, mille kohaselt on politsei nõudnud juhtimiskeskuselt välja kõnesalvestise (I kd t lk 78); - 20.10.2011.a ettekanne (I kd tl 79); - kannatanu XXX20.10.2011.a läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (II kd tl 26-32); - 12.01.2012.a DNA ekspertiisiakt nr 11E-GE1160 (II kd tl 33-39); - isiku ekspertiisiakt nr 198 koos lisadega (II kd tl 40-49); - 20.10.2011.a sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd tl 50-58); - 03.11.2011.a kohtumäärus ajutise lähenemiskeelu kohaldamise kohta (II kd tl 59-60); - 16.03.2010.a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-22216 Juri Malõškini süüditunnistamises
järgi, (II kd tl 61-62); - süüdistusakt Juri Malõškini suhtes kriminaalasjas nr 08230103358 (II kd tl 63-64); - Regionaalhaigla vastus järelepärimisele (04.01.2013.a.), (II kd tl 74); - 03.11.2011.a riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus, millega on hüvitatud kaitsjatasu summas 38,35 eurot (II kd tl 75); - 23.07.2012.a Aivar Ennoki esitatud kaitsjatasu taotlus summas 57,60 eurot, milline on 31.07.2012.a määratud ringkonnaprokurör Andra Silla poolt väljamaksmisele ning kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulude õiend (II kd tl 76-77); - 20.10.2011.a Juri Malõškini kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et Juri Malõškin on 20.10.2011.a kahtlustatava kinni peetud (II kd tl 78-79); - 22.10.2011.a elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrus Juri Malõskini suhtes (II kd tl 80). -17.08.2011.a kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Juri Malõškini suhtes (II kd tl 65-69); - Põhja Ringkonnaprokuratuuri 22.08.2011.a kriminaalmenetluse lõpetamise määruse osalise tühistamise määrus (II kd tl 70-71); - 25.08.2011.a Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (II kd tl 72-73). Antud tõendite avaldamisele pooled vastu ei vaielnud. Kohtuistungil kuulati avaldatud helisalvestist (I kd t lk 65) üle ka vahetult. Poolte seisukohad: Prokurör leidis, et süüdistatava süü
ja
lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kohtuistungil uuritud tõenditega. Prokurör on seisukohal, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ning arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Samuti märkis prokurör, et kuna antud kuriteod on toime pandud katseajal, tuleb moodustada liitkaristus eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega. Prokurör taotles Juri Malõškin süüdi tunnistada
Samuti taotles prokurör Juri Malõškini süüditunnistamist
lg 1 järgi ning karistada teda 3-aastase vangistusega.
lg 1 järgi lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista 3 aastat vangistust.
lg 2 järgi taotleb prokurör liita käesolevas kriminaalasjas mõistetava karistusega eelmise ehk Harju Maakohtu 16.03.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 29 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõista 3 aastat ja 29 päeva 4 vangistust. Kuivõrd Juri Malõškin oli kahtlustatavana kinni peetud 3 päeva, on ärakandmata karistuseks 3 aastat ja 26 päeva vangistust, mille kandmise alguseks tuleb lugeda Juri Malõškini kinnipidamise aeg, s.o 21.12.2012.a. Kannatanu XXXesitatud tsiviilhagi prokurör toetas. Asitõenditena puuteproovid kahes karbis palus prokurör hävitada. Kannatanu esindaja leidis, et Juri Malõškini süü on tõendamist leidnud ning nõustus prokuröri poolt kohtuistungil avaldatud seisukohtadega. Kannatanu esindaja märkis, et XXX on tekitatud mitte ainult füüsilist, vaid ka moraalset kahju, kuivõrd menetlustoimingute tegemise ajal viidi tema laps lastekodu osakonda . Sellise tegevusega on nii XXX kui tema lapsele põhjustatud hingelist valu, mille kannatanu XXX hindab 1000 euro suurusele. Kannatanu esindaja palus tsiviilhagi rahuldada. Kannatanu XXX kohtuistungil kinnitas, et soovib Juri Malõškinilt välja mõista moraalset kahju summas 1000 eurot. Kaitsja leidis, et süüdistuses
järgi on Juri Malõškin oma ütlustes tegelikult end süüdi tunnistanud löömise ja rüseluse osas.
Kaitsja hinnangul on vaieldav, kas suguühe toimus tahtevastaselt. Kaitsja leidis, et kannatanu oleks saanud vägistamist sellisel juhul ära hoida, ise võimalikult aktiivselt käituda, kasvõi karjuda. Kaitsja hinnangul oli kannatanu ja süüdistatava vaheline tegevus instinktiivne, mõlemad olid alkoholijoobes. Süüdistatav end süüdi ei tunnistanud, kuid viimases sõnas süüdistatav vabandas kannatanu ees. III KOHTU JÄRELDUSED Kohus, viinud läbi kohtuliku uurimise, ristküsitlused, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab järgmist: Kohus peab vajalikuks märkida, et käesoleva kriminaalasja kohtulikul arutamisel ei tõusetunud tõendite lubatavuse küsimust. Kaitsja ei vaidlustanud ühtegi prokuröri poolt esitatud taotlust tõendite avaldamiseks, kriminaalasjale lisamiseks ja kohtulikuks uurimiseks. Kohtu seisukoha kohaselt kõik prokuröri poolt esitatud tõendid olid lubatavad. Kohus, kuulanud ristküsitluse käigus süüdistatava selgitused, leiab, et käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava ütlused usaldusväärsed vaid teatud süüdistuse osas, nimelt süüdistuses
On tõsi, et Riigikohus on leidnud, et valikuline tuginemine ütlustele on teatud juhul hinnatav kriminaalmenetlusõiguse rikkumisena, kuid seda seisukohta ei kohaldata kohtupraktikas automaatselt ning ei saa Riigikohtu otsuse kontekstist välja rebida riigikohtu lahendi ühte lõiku. Ringkonnakohus on korduvalt väljendanud seisukohta ( nt Tallinna Ringkonnakohus 18.03.2013 1-12-4434), et ei saa ühte tõendit käsitleda lähtuvalt põhimõttest: „kas kõik või mitte midagi“ ja seetõttu on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on süüdistava ütlused arvestatavad osas, mis kinnitavad tema viibimist süüdistuses fikseeritud ajal sündmuskohal ja kannatanu suhtes vägivallateo toimepanemist, kannatanu löömist ja kaelast kägistamist. Selles osas kattuvad süüdistatava ütlused kohtus uuritud teiste, usaldusväärsete tõenditega ning kohtul puudub põhjus neis kahelda. 5 Küll aga süüdistatava poolt kohtus seksuaalvahekorda puudutava kohta (süüdistus
lg 1 järgi) antud ütlused ei ole usaldusväärsed ning selles osas ei kuulu süüdistatava ütlused tõendina arvestamisele. Seksuaalvahekorra kohta antud ütlused on vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud ja usaldusväärsete tõenditega, ka ei ole need eluliselt usutavad. Esmalt käsitleb kohus süüdistust
Süüdistatav end küll otseselt antud kuriteos süüdi ei tunnistanud, kuid oma ütluste sisust tulenevalt ta ei eita, et tal tekkis kannatanuga viimase poolt üüritud korteris sõnavahetus ning ta lõi tema enda sõnade kohaselt keskmise tugevusega löögiga kannatanut vastu nägu, ka pigistas teda kaelast. Süüdistatava süü
järgi on tõendamist leidnud lisaks süüdistatava enda poolt antud ütlustele ka kannatanu poolt kohtus antud ütlustega selle kohta, et süüdistatav lõi teda lahtise käega vastu nägu, kägistas kõrist ning löögi tagajärjel tundis ta valu ning tal hakkas ninast verd jooksma, ka tiriti teda juustest. Kannatanu meelest lõi süüdistatav teda kaks korda (I kd tl 44, 47). Samuti riimuvad antud ütlustega kohtus tunnistajana üle kuulatud XXX ütlused, millisest nähtuvalt nägi ta ise pealt, kuidas süüdistatav lahtise käega lõi ema, samuti tunnistaja XXX poolt kohtus antud ütlused selle kohta, et XXX helistas talle, et Malõškin peksis ema. Samuti on süüdistatava süü tõendamist leidnud lisaks eelkäsitletud ristküsitlusel antud ütlustele, ka kannatanu ülekuulamise käigus koostatud fototabelitega (II kd tl 28-29), millest nähtub punetus kaelal, silma all; samuti isiku läbivaatuse protokolliga, millest tulenevalt tuvastati kannatanul verevalumid kaelal (II k tl 26, 29), samuti isiku ekspertiisiaktis nr. 198 toodud ekspertarvamusega selle kohta, et kannatanul muuhulgas tuvastati ka nahaalused verevalumid kaelal, mis võisid tekkida kätega kägistamisel (I kd I tl 43, samuti verevalumid põsesarnal, lõuatsil, silma alalaul (fotod II kd tl 45-46). Süüdistatav süü
järgi on tõendamist leidnud lisaks eelnimetatule ka asitõendi vaatlusprotokolliga (I kd tl 66-69), millest nähtub kannatanu ema kõne (tunnistaja X ) politseisse, antud helisalvestuse kuulas kohus üle vahetult, millest tulenevalt tunnistaja kõnest nähtub, et XXX helistas XXX ja teatas, et Malõskin peksab ema. Kohtul puudub igasugune alus kahelda kannatanu ütlustes, kuna need on riimuvad tunnistajate XXX ja XXX ütlustega ning kõigi eelloetletud tõenditega. Samuti on kannatanu ütlused selle kohta, et tal hakkas ninast verd tulema, kooskõlas tunnistaja XXX kohtus antud ütlustega ja sündmuskoha vaatlusel tuvastatud verekahtlase määrdumisega korteris (II kd tl 50-58). Süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi õigusvastasust välistavat asjaolu. Süüdistatav ise kohtus kinnitas, et ta on ehitaja ning tal on tugevad käed. Seega pidi ta võimalikuks pidama, et tema vägivallategu võib tekitada kannatanule valu ning ta tegutses kaudse tahtlusega. Kannatanu kinnitas kohtus, et ta tundis valu. Järgnevalt peatub kohus süüdistatava süüdistuses
Süüdistatav end antud kuriteos süüdi ei tunnistanud ja ristküsitluse käigus seletas, et tuli kannatanu korterisse eesmärgil, et lapsi vaadata ning kannatanu ise oli nõus temaga seksuaalvahekorda astuma. Süüdistatava seletuse kohaselt seda tehti samas toas, kus magasid lapsed. Mingit vägivalda ta seksuaalvahekorda astumiseks kannatanuga ei kasutanud. 6 Kohus ei pea süüdistatava ütlusi antud kuriteos esitatud süüdistuse kohta usaldusväärseks ja seda järgnevatel põhjustel: Süüdistatava ütlused on vastuolus teiste kogutud, kohtus uuritud ja usaldusväärsete tõenditega: kannatanu ütlustega, tunnistajate XXX ja XXX ütlustega, kannatanu ülekuulamisel koostatud fototabelitega (kd I tl 76-77) ja isiku läbivaatuse protokolliga ja fototabeliga (II kd tl 26-32), ekspertiisiaktide ja neis sisalduvate ekspertarvamustega ja lisatud fototabelitega. Samuti ei ole süüdistatava ütlused eluliselt usutavad. Kannatanu kinnitas kohtus, et ta ei soovinud, et Malõškin tuleks öisel ajal tema korterisse. Kuna ta kartis, et Malõškin võib talle baarist järgneda, kutsus ta end saatma XXX . Kui Malõskin korterisse tuli, tahtis ta kutsuda politseid, kuid Malõskin võttis ära tema telefoni. Kannatanu sellekohased ütlused riimuvad ja on tõendamist leidnud ka kohtus üle kuulatud tunnistaja XXX ütlustega, kes kinnitas, et tõesti kannatanu palus tal saata ennast baarist koju ning ta saatis kannatanu korteri ukse taha. Samuti on need kooskõlalised tunnistaja XXX ütlustega selle kohta, et ema palus tal teatada polisteisse, ise seda teha ei saanud, sest süüdistatav võttis ära tema telefoni. Sellekohased ütlused on kooskõlas ka tunnistaja XXX ütlustega selle kohta, et XXX helistas talle ja tema omakorda politseisse ning samuti asitõendi vaatlusprotokolliga ja kohtus üle kuulatud helisalvestisega antud kõne osas (kd I tl 66-69). Asjaolu, et kannatanu ütlused selle kohta, et ta ei soovinud Malõškini sisenemist enda korterisse ning teda kartis, on kooskõlalised ka prokuröri poolt kohtule esitatud ja kohtus avaldatud juriidilise dokumentatsiooniga, millest nähtuvalt olid varasemalt probleemid Malõškini ja kannatanu vahel õiguskaitse organite sekkumist vajavad ning süüdistatavat oli varem ka karistatud sama kannatanu suhtes vägivalla kasutamises (II kd tl 61-73), seega on kannatanu väide antud isiku korterisse sisenemise mitte soovimisest eluliselt usutavad. Süüdistatava väide selle kohta, et ta soovis minna öisel ajal lapsi vaatama ja kannatanu oli sellega nõus, on vastuolus süüdistatava enda poolt kohtus antud ütlustega selle kohta, et ta saabus kannatanu korterisse öösel ning korterisse sisenenud, läks ta hoopis kannatanuga kööki, mitte aga ei tegelenud lastega (K II kd tl 4). Ei ole eluliselt usutav, et isik, kes ise väidab, et lapsed on temale kõige tähtsamad (K II kd tl 11), soovib nendega suhelda öösel kell 03:00 või hiljem ning sellel eesmärgil siseneb korterisse. Ka ei ole eluliselt usutav ega mingilgi moel seletatav, et minnes korterisse sooviga vaadata lapsi, astub süüdistatav hoopis magavate lastega samas toas seksuaalvahekorda nende emaga. Ütluste eluline usutavus on oluline, hindamaks isiku ütluste usaldusväärsust. Tõendite hindamisel on nende elulise usutavuse aspekti kaalumine vältimatu, sest nii saab kohus anda tõenditele objektiivse hinnangu, minemata vastuollu ka üldiste loogikareeglitega (RK 3-1-1-7-11; 3-1-1-3-10). Kohus peab usaldusväärseks kannatanu ütlusi selle kohta, et suguühendus süüdistataval temaga toimus vägivalla kasutamise abil ning kannatanu tahte vastaselt. Kannatanu selgitas kohtus, et süüdistatav selleks, et temaga seksuaalvahekorda astuda, saatis enne toas maganud lapse (X) kööki (I kd tl 45). Seejärel süüdistatav tiris ta vägisi voodisse, tiris ära ta riided, haaras teda juustest ning kasutades vägivalda oli vastu tema tahtmist sugulises vahekorras. Kannatanu ütlused on riimuvad ekspertiisiaktis nr 11E-GE1160 (II kd t lk 33-36) esitatud arvamusega selle kohta, et kannatanu tupest võetud proovist on leitud spermatosoidid, milliste DNA profiil on kokkulangev võrdlusproovist määratud DNA profiiliga. Seega on tõendamist leidnud seksuaalne vahekord süüdistatava ja kannatanu vahel. Tõsi, seksuaalvahekorda pole süüdistatav ka eitanud. Kannatanu ütlused tema suhtes vägivalla kasutamise kohta on aga riimuvad ka ekspertiisi aktis 198 (II kd tl 40-44) antud arvamusega selle kohta, et XXX 7 esinesid tervisekahjustused, milliste omakäeline tekitamine ei ole tõenäoline. Antud tervisekahjustused olid iseloomulikud tömbile traumale ja võisid olla tekitatud ekspertiisiaktis näidatud ajal löökidest, survest kõva tömbi esemega. Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole välistatud, et tervisekahjustused on saadud tahtevastase suguühte käigus ning günekoloogilisel läbivaatusel tuvastati, et kannatanu oli olnud tupekaudses seemnepurskega lõppenud suguühtes. Samuti riimus kannatanu ütlustega antud ekspertiisiaktis esitatud suguühte võimalik aeg (ekspertiisi arvamuse p 4). Kohus peab kannatanu ütlusi usaldusväärseks ka põhjusel, et arvestades kohtus tõendamist leidnud ja kohtuotsuses eelnevalt käsitletud süüdistatava käitumismustrit (prokuröri lisatud, kohtus uuritud juriidiline dokumentatsioon), oli süüdistatavale tavaks kasutada kannatanu suhtes vägivalda ja eirata tema õigusi. Käitumismustri arvestamine isiku tegevusele hinnangu andmisel on samuti oluline ( RK 3-1-1-32-05, 3-1-1-87-09, 3-1-1-8-10). Kohus eelnevalt süüdistuse osas
järgi juba märkis, et kannatanu ütlused on kooskõlas ka tunnistajate X ja X ütlustega ja asitõendi vaatlusprotokolli ja kohtus üle kuulatud helisalvestisega (I kd tl 66-69), mis asjaolu samuti kinnitab kannatanu usaldusväärsust. Süüdistatava süü antud kuriteos on tõendamist leidnud ka kohtus tunnistajana üle kuulatud XXX ütlustega selle kohta, et tema emale ei meeldinud, et Malõškin tuli korterisse. Ema püüdis politseid kutsuda, kuid Malõškin võttis ta telefoni ära ning kuna tunnistajal õnnestus minna korterist ära, palus ema tal politseisse helistada ja tunnistaja helistas vanaemale. Antud ütlustega riimuvad ka tunnistaja XXX ütlused selle, et eelnimetatud tunnistaja XXX helistas talle ja palus kutsuda politsei, kuna Malõškin peksis ema ning XXX politseile ka helistas. Samuti tõendab süüdistatava süüd ka eelnevate tõenditega riimuv asitõendi vaatlusprotokoll (I kd tl 66-69) ja kohtus vahetult üle kuulatud helisalvestis, millest nähtuvalt XXX tegi kõne politseile ning teatas, et tema tütrepoeg on temale helistanud ja teatanud, et tema tütre endine mees peksab ema. Kohtul on alust pidada kannatanu ütlusi usaldusväärseks ka põhjusel, et süüdistatava ütlused selle kohta, et seksuaalvahekord oli rahulik ning agressiivsust selle juures ei esinenud, on vastuolus ettekandes (I kd tl 79) nähtuva asjaoluga, et kannatanu korteris viibinud Malõškin oli agressiivne. Kohus peab vajalikuks märkida, et tuleb suhtuda etteheitvalt sündmuskohale saabunud politseiametnike tegevusse. Kannatanu kohtus kirjeldas, kuidas ta otsis koos politseinikega taga süüdistatava poolt temale kuulunud laiali pillutud pesu ja riideesemeid (kd I tl 45), tema püksilukk oli katki tiritud (kd I tl 52). Jääb arusaamatuks, miks antud asjaolusid sündmuskohal ei fikseeritud, kuna need asjaolud omavad tähtust. Õnneks on kohtu käsutuses eelpool käsitletud tõenditena piisavalt omavahel riimuvaid, usaldusväärseid tõendeid, andmaks hinnangut süüdistatava tegevusele, mistõttu politsei poole töine puudujääk ei mõjuta kriminaalasja menetlemise tulemust. Kohus peab vajalikuks märkida, et süüdistatava kaitsja kõnes esitatud väide selle kohta, et ei ole usutav, et külili asendis oli võimalik kannatanut vägistada, ei ole asjakohane. Kohtus leidis tõendamist eelkäsitletud tõenditega, et kannatanu suhtes kasutati vägivalda, süüdistatav ise kinnitas, et oli tugevate kätega isik, seega oli kannatanu vastupanu nõrk või peaaegu olematu ning sellisel kujul on eluliselt usutav seksuaalvahekord ka kaitsja nimetatud asendis. Kohus peab vajalikuks märkida veel üht asjaolu. Käesolevas kriminaalasjas kohtulikul arutamisel ilmnes üks vastuolu, millist kaitsja märkis. Kannatanu XXXkohtus kinnitas, et teda koju saatnud isik nägi koridoris Malõškinit ning Malõškin lõi teda, misjärel tunnistaja lahkus. 8 Tunnistaja XXX kinnitas kannatanu ütlusi, kuid märkis, et teda ei löödud. Tunnistaja X aga kinnitas kohtus, et ta oli sel päeva joonud (I kd tl 132), oma joobeastet hinnata ei oska ning samuti kinnitas ta, et tundis J. Malõškinit juba varem, kannatanut nägi sel päeval aga esmakordselt. Ta ei mäletanud kohtus paljusid asjaolusid (maja numbrit kuhu mindi, ei osanud selgitada Malõškini joobeastet ja kinnitas, et ei mäleta selle päeva sündmusi täpselt. Ka ei suutnud ta kohtule selgitada, miks ta sõitis liftiga kannatanut saatma üheksandale korrusele (I kd t lk 134). Kohus leiab, et tunnistaja alkoholijoobega on selgitatav, miks ta ei mäleta täpselt koridoris toimunut. Seetõttu ei ole tegemist vastuoluga tunnistaja ja kannatanu ütlustes. Kannatanu ütluses puudub kohtul alus kahelda, kuna kohtuotsuses on eelkäsitletult selgitatud, miks kohus peab kannatanu poolt antud ütlusi usaldusväärseteks. Kohus leiab, et on eluliselt mõistetav, miks süüdistatav annab tõeseid ütlusi
Ilmselgelt on antud kuriteo toimepanemine avalikul hinnangul häbiväärsem ning on mõistetav selle eitamise soov. Kohus leiab, et Juri Malõškini süü
lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos on tõendamist leidnud eelrefereeritud tõenditega. Isiku tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Süüdistatav tegutses
Kuna ta pidi kasutama vägivalda kannatanu suhtes, siis ta mõistis, et suguühendus on vägivaldne ning kohtus leidis tõendamist, et kuritegu sai lõpule viidud. Kohus ei tuvastanud ühtegi õigusvastasust välistavat asjaolu. Kohus peab vajalikuks märkida, et süüdistatava mõlemad kuriteod olid omavahel ajaliselt eristuvad ning
järgi kvalifitseeritav tegu ei pandud tema poolt toime vägistamise eesmärgil, mistõttu tegevuste eristamine ja eraldi kvalifitseerimine on õige. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü.
4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Prokuröri poolt süüdistatavale nõutud karistusmäära on kohtuotsuses varasemalt käsitletud, alajaotuses Poolte seisukohad. Kaitsja seisukohad on samuti nimetatud kohtuotsuse alajaotuses käsitlemist leidnud. 9 Kohus selgitab edaspidiselt antud kohtuotsuse alajaotuses, millised on kohtu põhjendused karistuste mõistmisel ning millises osas ta menetlusosalistega nõustub, millises mitte. Oluline on esmalt arvestada personaalselt süüdistatava puhul tema süüd, selle ulatust, tema poolt toimepandud kuriteoepisoodide arvu, siis toimepanemise asjaolusid ja isikut iseloomustavaid andmeid, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ja võimalust antud konkreetset isikut mõjutada edaspidiselt hoiduma kuritegudest ja antud juhul kahtlematult ka õiguskorra huve. Kohus selgitab, et seadusandja on ühe süüdistatava poolt toimepandud kuriteo eest, millises süüdistatavat süüdistatakse (
Seega on seadusandja selgitanud, milline on riigi suhtumine antud kuriteosse. Küll aga teise kuriteo eest (
Süüdistatav on pannud toime tahtlikult teise astme kuriteod, ühe neist kaudse, teise otsese tahtlusega. Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu
lähtudes süü suurusest lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RK3-1-1-99-06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RK 3-1-1-99-06 p 14). Kohus leiab, et süüdistatava poolt toimepandud kuritegude puhul, arvestades esmalt isiku süü suurust aga ka kõiki teisi
§-s 56 nimetatud ja eelpool käsitletud tegureid, on vangistuse kohaldamine karistusena põhjendatud ning kohus on eelnevalt selgitanud, et ka riik on väljendanud enda suhtumist sellelaadsetesse kuritegudesse (
Tuleb arvestada süü suurust, kuriteo tehiolusid. Süüdistatav on varasemalt pannud sama kannatanu suhtes toime vägivallateo, seega ka varem eiranud antud kannatanu õigusi. Käesolevas kriminaalasjas on ta sama kannatanu suhtes toime pannud kaks kuritegu, eiranud kannatanu kehalise puutumatuse ja seksuaalse valikuvabaduse printsiipi. Süüdistatav eiras ka asjaolu, et naisisik, kelle suhtes ta kuriteod toime pani, oli tema lapse ema ja
Kohus peab ainuvõimaliku karistusliigina ette vangistuse. Kohus eelnevalt selgitas enda seisukohta karistusliigi osas süü suurusest ning teistest andmetest tulenevalt ja
mõtte kohaselt peab kohus seejärel andma hinnangu ka karistuse määrale, mida peab vajalikuks kohaldada (RK 3-1-1-99-06). Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RK 3-1-1-77-11). Keskmised karistusmäärad oleksid käesoleval juhul
lg 1 järgi 2 aastat 6 kuud vangistust ning
Prokurör taotles süüdistatava suhtes
järgi sanktsiooni keskmisest madalama ning
lg 1 järgi sanktsiooni keskmisest raskema karistusmäära kohaldamist ning sellekohase taotluse 10 põhjuseid prokurör oma kõnes mõistetavalt ei avanud, ta ei esitanud karistustaotlustes kahte erinevat kuritegu (kd II tl 20). Kohus leiab, et tuleb arvestada asjaolu, et käesoleval juhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Küll aga oma ütlustes
Kohus peab nagu prokurörgi võimalikuks antud osas kohaldada karistusena sanktsiooni keskmisest määrast kergemat karistust ning seda leebemas määras prokuröri poolt taotletust. Küll aga ei tuvastanud kohus ühtegi asjaolu, mis tingiks sanktsiooni keskmisest määrast leebema sanktsiooni kohaldamist
lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mistõttu on 2 aasta ja 6 kuulise vangistuse kohaldamine põhistatud. Kohus ei pea rangema karistusmäära kohaldamist põhistatuks ja põhjusel, et kannatanu ise kohtus kinnitas, et ta eelnevalt kohtus baaris süüdistatavaga, põgusalt vestles temaga, tarbis veidi koos alkoholi. Seega selline tegevus võis esile kutsuda süüdistatava soovi kannatanuga koosviibimist jätkata. Kuna süüdistatav pani kuriteod toime katseajal, tuleb kohaldada
Süüdistatav oli kuulutatud tagaotsitavaks (kd I tl 20), varjus kohtu eest, viibis enda sõnul välismaal, ta tabati alles kohtuliku menetluse käigus, mistõttu ei ole tõkendi muutmine õiguslikke eesmärke kandev. Menetluskulud Vastavalt
Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, määratud kaitsjale makstud tasu, kannatanu esindajale makstud tasu, DNA ekspertiisi kulud, täisealise isiku günekoloogiaekspertiisi kulud ning kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava isikut arvesse võttes selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osalise riigi kanda jätmise. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära (alates 01.01.2013.a. 320 eurot), seega summas 480 eurot. Süüdistatava kaitsja A. Ennok on esitanud kohtule taotluse riigi õigusabi kulude hüvitamiseks kohtumenetluses osalemise eest summas 364,80 (sh käibemaks) eurot. Kaitsja taotleb üldmenetluseks ettevalmistamise tasu (s.h süüdistatava külastamine vanglas, süüdistatavale toimiku materjali tutvustamine) hüvitamist kokku 192 eurot, kohtu eelistungil osalemise eest summas 16 eurot, kohtuistungil osalemise eest summas 64 eurot, vahistatu küsitlemise istungil osalemise eest summas 16 eurot ning materjalidega tutvumise eest summas 16 eurot. Kohus leiab, et tulenevalt Eesti Advokatuuri juhatuse kinnitatud kehtiva korra p 16, 18, 19 alusel, on põhjendatud hüvitada tasud kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise eest kaitsja poolt taotletud mahus. Varasemalt on kohtueelses menetluses kaitsjale hüvitatud riigi õigusabikulude eest 38,35 eurot (II kd tl 75) ning 57,60 eurot (II kd tl 76). Kannatanu esindaja Viktoria Ivanova on esitanud kohtule taotluse riigi õigusabi kulude hüvitamiseks summas 115,20 eurot (sh käibemaks). Taotluse kohaselt moodustavad kulud toimikuga tutvumise, kohtulikeks vaidlusteks ettevalmistamise ning kohtuistungil osalemise eest summas 80 eurot, millele lisandub käibemaks summas 19,20 eurot. 11 KrMS §-dest 175, § 180 lähtudes tuleb Juri Malõškin´ilt välja mõista määratud kaitsjale makstud tasud kogusummas 460,75 eurot, kannatanu esindajale makstud tasu summas 115,20 eurot, DNA ekspertiisi kulud summas 1254 eurot, täisealise isiku günekoloogiaekspertiisi kulud summas 109 eurot ning kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 0,45 eurot. Tsiviilhagi Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi kannatanu XXX summas 1000 eurot, mis hõlmab kuriteoga põhjustatud moraalset kahju. Kohtuistungil kinnitas XXX , et jääb tsiviilhagi nõude juurde (I kd tl 54), küll aga ei suutnud ta selgitada selle summa tekke aluseid. Kannatanu kohtuistungil märkis, et šokina mõjus see, et tema laps aeti kiilaks (I kd tl 54), viidi lastekodusse ning see tekitas talle moraalset kahju. Kannatanu esindaja seisukohast tulenevalt tekitati politseitöötajate sellise käitumise tõttu nii kannatanule kui tema lapsele hingelist valu, mille XXX hindab 1000 eurole (II kd tl 21). Antud juhul ei ole tsiviilhagi aluseks olevad asjaolud põhjuslikus seoses Juri Malõškini poolt kannatanule tekitatud kahjuga. Moraalne kahju on seotud politseitöötajate ning riigipoolse sotsiaalhoolekande tegevusega. Kohus leiab, et tsiviilhagi kuulub antud põhjustel läbivaatamata jätmisele. Kohus märgib, et TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohus märgib, et kannatanu saab pöörduda antud nõudega kohtusse tsiviilkohtumenetluse korras. Asitõendid Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks: sündmuskoha vaatluse käigus XXX võetud puuteproovid kahes karbis, mis on hoiule antud Põhja prefektuuri hoiuruumi ning CD-plaat 20.10.2011 kõnesalvestusega Põhja prefektuuri juhtimiskeskusele, mis asub ümbrikusse suletuna kriminaalasja materjalide juures. Antud kõnesalvestis CD-plaadil kuulati kohtus üle ka vahetult. Kriminaalasja toimikus olev CD-plaat on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning see tuleb jätta kriminaalasja juurde. Sündmuskoha vaatluse käigus võetud puuteproovid kahes karbis kuuluvad hävitamisele kui väärtusetud esemed, lähtudes KrMS § 126 lg 3 p-st 4. Kohus juhindub KrMS § 306, § 311-313, § 315, § 126, § 127, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1; TsMS § 423 lg 2 p 1 Merle Parts Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.