lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kairi Kaldoja Süüdistatav Sergei Andrejev ik 36008292254, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel – vene keel, ametlik töökoht puudub, invaliidsus 80%, elukoht: XXX. Tõkend: kinni peetud 21.10.2013 kuni 22.10.2013, alates 22.10.2013 kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Eelnevalt kriminaalkorras karistatud kolm korda, neist viimati: Harju Maakohtu 25.01.2012 otsusega
lg 2 p-de 1 ja 3 alusel 11 kuu ja 28-päevase tingimisi vangistusega 2 aasta ja 4-kuulise katseajaga (katseaja lõpp 18.12.2012) ja
Korduvalt karistatud väärteokorras. Kohtueelsel menetlusel advokaat Eva Rivis Kaitsja RESOLUTSIOON 1. Sergei Andrejev süüdi tunnistada
lg 2 p-s 4 - § 25 lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so 21.10.201322.10.2013, so kokku 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 3.
lg-te 1 ja 3 alusel jätta Sergei Andrejevile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva Sergei Andrejevi suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Sergei Andrejev temale määratud 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime 1 uut kuritegu ja täidab
lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 612 7742). 4.
lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada Sergei Andrejevit järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.
p 1 alusel arvestada Sergei Andrejevile määratud 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 15.11.
lg 2 p 4,7 - § 25 lg 2 järgi, uuesti 21.10.2013 kella 17.13 ajal Tallinnas, Paldiski mnt 102 asuvast kauplusest Prisma Peremarket võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kauplusele kuuluvat kaupa ja nimelt: - 5 tk lõhemarja väärtusega kokku 104,95 eurot; - 1 pakk kuumsuitsu paltust väärtusega 6,51 eurot; - 6 tk Kiievi kotletti väärtusega kokku 7,14 eurot; - 6 tk Kiievi kotletti väärtusega kokku 7,14 eurot; - 1 tk meresool Meira väärtusega 0,95 eurot; - 1 tk meresool Meira väärtusega 0,59 eurot; - 2 pakki päevalilleseemneid väärtusega kokku 1,30 eurot; - 2 pakki hapukoort Alma väärtusega kokku 1,78 eurot; - 1 Actimel väärtusega 2,45 eurot; - 1,378 kg kartuliputru väärtusega 4,12 eurot; - 1 tk sibulapulbrit väärtusega 1,29 eurot; - 1 pakk tilli väärtusega 1,29 eurot; - 1 pakk Aura banaanimahla väärtusega 1,05 eurot; - 1 pakk Aura granaatõunamahla väärtusega 1,09 eurot; - 1 pudel toonikut Doppel Herz väärtusega 14,99 eurot; - 2 paari boksereid Friends väärtusega kokku 23,90 eurot; - 1 espressomasin Philips väärtusega 669 eurot; - 1 TV-kava väärtusega 0,59 eurot; so kaupa koguväärtusega 850,13 eurot. Selle kauba eest tasumata möödus isik kassadest, kuid peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Oma sellise tegevusega Sergei Andrejev isikuna, kes on varem toime pannud varguse, alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja tegi kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, pani toime korduva varguse katse, mis on kvalifitseeritav
MS § 245 sätetest on 11.11.2013 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kairi Kaldoja, süüdistatav Sergei Andrejevi ja tema kaitsja Eva Rivise vahel järgnev kokkulepe: 1.
lg 2 p-s 4 - § 25 lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav Sergei Andrejevile karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 2.
lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 21.10.2013 kuni 22.10.2012, so kaks päeva karistusaja hulka, mõistes Sergei Andrejevile lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.
lg-te 1 ja 3 alusel mitte pöörata mõistetavat karistust täitmisele, kui Sergei Andrejev ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
Nimelt on Sergei Andrejev kohustatud: • elama kohtu määratud alalises elukohas; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3
§-st 199, § 68 lg-st 1, § 75 lg-st 1 ja 3 ning § 78 lg-st 1 asub kohus seisukohale, et Sergei Andrejev kuulub temale
lg 2 p-s 4 - § 25 lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et süüdistatavatelt tuleb välja mõista nii määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses kui ka sundraha. Kohus möönab, et süüdistataval puudub ametlik töökoht või muu legaalne sissetulek, mis tagaks talle igakuised legaalsed elatusvahendid ja samuti on süüdistatavale 80% ulatuses määratud invaliidsus, ent samas puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Märkimata ei saa jätta ka seda, et kuriteo toimepanek on olnud süüdistatava enda vaba ja teadlik valik ning eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli ta teadlik sellest, et kuritegude toimepanemiste ning kriminaalasja(de) menetlemisega kaasnevad vältimatult tema enda kanda jäävad menetluskulud. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada. Süüdistatavat on eelnevalt kriminaalkorras karistatud, sh varavastase kuriteo toimepanemise eest ja seega on käesolevas kriminaalasjas arutuse all olev kuritegu samaliigiline eelnevalt toimepandud kuriteoga. Selliste asjaolude esinemisel leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet süüdistatava resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta süüdistatava enda kanda. Samas leiab kohus, et töökoha ja sissetuleku puudumine ning süüdistatava tervislik seisund annavad aluse võimaldada menetluskulude hüvitamist KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.