Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud XXXkanda. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.
lg 6 kohaselt menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Menetluse käik ja hagejate nõue XXX ja XXX esitasid 06.05.2013 Harju Maakohtule hagiavalduse elatise 160 eurot kuus kummalegi hagejale väljamõistmiseks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o 21.03.2013. Hagejad elavad XXX juures ning on peamiselt tema ülalpidamisel. Hagejad paluvad elatise välja mõista muutuva suurusena sõltuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kuna kostja on hagejate suhtes ülalpidamiskohustust täitnud osaliselt 12 kuu jooksul enne hagi esitamist, paluvad hagejad kostjalt elatise välja mõista tagasiulatuvalt 12 kuud enne hagi esitamist. Hagejate arvestuse kohaselt on kostja elatist vähem maksnud 1049 eurot hagejate peale kokku. Kohus kohustas 24.05.2013 määrusega XXX esitama hagile vastus hiljemalt 14 päeva jooksul alates määruse saamisest. 17.09.2013 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud, hagile ei vastanud ega teavitanud kohut ka enda kohtusse ilmumata jäämise ning hagile vastamata jätmise põhjustest. Kohtuistungil avaldas hagejate seaduslik esindaja XXX, et kostja ei saanud töö tõttu kohtusse tulla. Kostja on tasunud elatist peale abielu lahutamist 200 eurot kahe lapse peale kokku. Hageja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega ning mõista kostjalt välja elatis miinimummääras alates hagi esitamisest ning tagasiulatuvalt 12 kuu eest enne hagi esitamist. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.
lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on kostjat hoiatanud, et mõjuva põhjuseta istungile ilmumata jätmisel on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 2 Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on perekonnaseadus (PKS) § 96, mille kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama. PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Tulenevalt eeltoodust tuleb lugeda, et kostja on hagejate poolt esitatud asjaolud omaks võtnud ja seega on põhjendatud hagi rahuldamine. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määruse nr 6 kohaselt on alates 01.01.2013.a töötasu alammäär 320 eurot. Seetõttu ei tohi elatis olla 2013 aastal väiksem kui 160 eurot. Kooskõlas elatisabi seadusega on hagejate seaduslikule esindajale määratud Sotsiaalkindlustusameti Rakvere büroo 24.04.2013 otsusega XXX XXX ja XXX ülalpidamiseks perioodi 02.04.2013-30.06.2013 eest 287,70 eurot kummalegi lapsele, kokku 575,40 eurot. Seega tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista elatis alates 01.07.2013 summas 160 eurot kuus muutuva suurusena sõltuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus rahuldab hagejate nõude elatise tagasiulatuvalt väljamõistmiseks lähtuvalt makstava elatise miinimummäärast. Perioodil 21.03.2012-21.03.2013 on hagejad õigustatud saama elatist summas 3540 eurot ((10x145+2x160)x2) kahele lapsele kokku. Eelnimetatud summast tuleb maha arvata kostja poolt perioodil 14.03.2012-16.04.2013 tehtud elatise maksed summas 3110 eurot. Seega kuulub kahele lapsele kokku tagasiulatuvalt maksmisele elatis kogusummas 430 eurot (3540-3140=400), so 200 eurot kummalegi lapsele. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas
Menetluskulud
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Juhindudes
/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.