KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 29.04.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-28446 Tsiviilasi OÜ XXXhagi
§ 101
lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja arvestusel on kostja viivisevõlgnevus 21.01.2013 seisuga ajavahemiku 03.10.2011 kuni 03.03.2012 eest 109,75 eurot (toimik lk 79). Kostja ei ole hageja viivisearvestusele vastu vaielnud. Hageja viivisenõue 109,75 eurot tuleb rahuldada. Pooltel on vaidlus 17.06.2012 hageja esitatud arve nr XXX osas summas 576 eurot, mille kohaselt osutas hageja kostjale teenust 2012 veebruaris – juuni mahuga üks kanne kuus vastavalt lepingu punktile 2.1 (toimik lk 92). Kostja väitel ei ole hageja nimetatud perioodil kostjale raamatupidamisteenust osutanud, mistõttu tuleb hageja nõue selles osas jätta 3
(5)rahuldamata. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud perioodil veebruar – juuni 2012 kostjale raamatupidamisteenuse osutamist. Asjas esitatud tõenditest teenuse osutamist kõnealusel perioodil kostjale hageja poolt ei nähtu. Hageja e-kirjas kostjale (toimik lk 42, tõlge lk 44) kinnitab ka kostja ise, et veebruari ja märtsi eest hageja dokumente ei saanud ja arveid ei esitanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole tõendanud, et ta on kostjale perioodil veebruar kuni juuni 2012 raamatupidamisteenust osutanud. Seetõttu tuleb hageja nõue 576 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Eelneva tõttu ei ole põhjendatud ka selles osas hageja viivisenõue. Hageja nõuab kostjalt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni viivist seadusjärgses määras.
§ 113
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
§ 94
lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
- jaanuari ja
- juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 29.04.2013 kuni põhinõude täitmiseni viivis põhinõudelt, s.o 1449,27 eurolt seadusjärgses määras, kuid mitte rohkem kui 1339,52 eurot (1449,27 eurot põhinõude summa – 109,75 eurot juba väljamõistetud viivis). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Sama sätte lõike 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja pakkus kohtumenetluses hagejale kompromissina, et tasub 1850 eurot ja poole riigilõivust. Hageja kostja ettepanekuga ei nõustunud. Kohus rahuldas hageja nõude 1449,27 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 109,75 euro ja tulevikuviivise osas. Kohus rahuldas hageja nõude sellesarnases ulatuses nagu pakkus kostja. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta menetluskulud täielikult hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja 4
(5)kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3 ja 6). /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik 5
(5)