TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi (number ja menetlus) Hagi ese Hagi hind Menetlusstaadium Kohtukoosseis Hageja Hageja esindaja Kostja Kostja esind

) § 9 lg-st 4, kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne

1. Aasta
2. märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne
3. aasta
4. märtsi kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne
5. aasta
6. märtsi kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõiget
7. Kuna seadusandja on TsÜS § 157 lg 1 muutmisega lühendanud täitedokumendist tulenevate nõuete aegumistähtaega, siis vastavalt võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu seletuskirjale kohaldatakse ka enne seadusemuudatust jõustunud täitedokumentidest tulenevate nõuete osas

§-s 9 sätestatut. Tulenevalt asjaolust, et enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane 30 aasta pikkune aegumistähtaeg ei lõpeks antud juhul varem kui hetkel kehtivas TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud aegumistähtaeg, kuulub kohaldamisele TsÜS § 157 lg 1 kehtiv redaktsioon ning nõude aegumistähtaeg on 10 aastat alates 01.03.2011. TsÜS § 157 lg 1 näeb ette, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on alates 05.04.2011 10 aastat.

§ 9kohaselt algavad kõikide enne 01.03.2011.a.

jõustunud ja veel aegumata täitedokumentide aegumistähtajad 01.03.2011.a uuesti, aegudes seega 01.03.2021.a. Sissenõudjal on õiguskindluse põhimõttest tulenevalt õigus oodata, et TsÜS-is sätestatud õigus nõuda kohustuse täitmist jääb kehtima.

§ 9

lg 4 on põhjendatav õiguspärase ootuse tagamisega isikutele, kelle nõue on tekkinud enne 01.03.2011.a. Juhuks, kui kohus leiab, et lähtuvalt TsÜS § 157 lg-st 1 on kostja nõuded aegunud, viitab kostja kehtiva TsÜS §-ile 158, mille kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. 22.04.2011 on hageja Elvis Raam Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontole laekunud 6,40 eurot selgitusega „RAAM ELVIS online“. Kostja leiab, et eelnimetatud summa ettemaksukontole kandmist võib lugeda nõude tunnustamiseks hageja poolt, seega katkes Viljandi Maakohtu 28.03.2002 otsusega kriminaalasjas nr 1-88-02 kui täitedokumendiga välja mõistetud summade kui tunnustatud nõuete aegumine 22.04.2011 ning algas uuesti 23.04.

2. Kohtu põhjendused 3.
3. Menetluse käik Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele TsMS § 403 lg 1). Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on 07.10.2013.a. määrusega määranud asi lahendada kirjalikus menetluses, andnud pooltele võimaluse esitada kirjalikus menetluses avaldusi, taotlusi ja dokumente ning teinud pooltele teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamata jätmine. 3.
4. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatavad seadused 3.3.
5. Hageja taotleb tema suhtes täiteasjades nr 171/2002/838 ja 171/2002/826 toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, kuivõrd vastavad nõuded on aegunud. Viljandi Maakohtu 28.03.2002.a. kohtuotsusega on hagejalt ja teistelt süüdistatavatelt kriminaalasjas kohtuotsusega kostja kasuks kahju hüvitisena välja mõistetud süüteo tõttu saamata jäänud maksusumma. Hageja leiab, et nõuded, mille osas toimub sundtäitmine, seonduvad Maksukorralduse seaduse (MKS) ja maksuseaduse rikkumisega, mistõttu on olemuslikult tegemist maksuõiguslike nõuetega. Hageja hinnangul tuleb nõuete aegumisele kohaldada MKS §-s 132 lg 1 sätestatud aegumise regulatsiooni. MKS § 132 lg 1 kohaselt on maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg 7 aastat. Vastavalt MKS § 132 lg 4 p-le 4 ning lg-le 5 hakatakse aegumistähtaja kulgemist arvestama 4 aegumise katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta
6. jaanuarist, st. aegumistähtaeg algas 01.01.
7. Alternatiivselt, juhuks kui kohus leiab, et antud tsiviilasjas ei kohaldu MKS §is § 132 sätestatud aegumistähtaeg, leiab hageja, et kostja nõuded on aegunud üldnormi TsÜS § 157 alusel, mille lõike 1 kohaselt jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on 10 aastat . Viljandi Maakohtu 28.03.2002 kohtuotsus jõustus 09.04.2002, seega alates 09.04.2002.a algas kohtuotsuse aegumistähtaeg. Vastavalt TsÜS § 159 lg-le 1 katkeb aegumine ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Aegumine katkeb ja algab uuesti seega täitmisavalduse (ja täitedokumendi) täitmiseks esitamisele järgnevast päevast uuesti. Kostja esitas täitmisavalduse ja kohtuotsuse täitmiseks 06.05.2002.a. Seega algas 10-aastane aegumistähtaeg uuesti alates 07.05.2002.a. ning ka TsÜS § 154 lg 1 alusel on kostja nõue aegunud. Kostja leiab, et kostja nõue hageja vastu on kriminaalmenetluse raames esitatud tsiviilhagi alusel tunnustatud kohtuotsusega. Kuigi tsiviilhagi on esitatud seoses MKS-i ja maksuseaduse rikkumisega hageja poolt, ei kohaldu nõuete aegumisele MKS §-is 132 sätestatud aegumistähtaeg, kuna tsiviilhagi lahendamisel tuginetakse tsiviilõiguses kehtivatele normidele. Kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS § 157 lg 1 näeb ette, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on alates 05.04.2011 10 aastat.

§ 9kohaselt algavad kõikide enne 01.03.2011.a.

jõustunud ja veel aegumata täitedokumentide aegumistähtajad 01.03.2011.a uuesti, aegudes seega 01.03.2021.a. Ühtlasi kostja leiab, et hageja on nõuet tunnustanud - kehtiva TsÜS §-i 158 kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. 22.04.2011 on hageja Elvis Raam Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontole laekunud 6,40 eurot. Eelnimetatud summa ettemaksukontole kandmist võib kostja arvates lugeda nõude tunnustamiseks hageja poolt. Hageja väitel on 22.04.2011.a. tasutud makse summas 6,40 eurot puhul tegemist maamaksu tasumisega ja hageja leiab, et eelmärgitud makset ei saa käsitleda nõude tunnustamisena. 3.3.

1. Kohus on tuvastanud, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostjal on nõuded hageja vastu ning kostja nõuded on tekkinud enne 01.03.
2. Poolte vahel on vaidlus selles, kas nõuded, mille osas toimub sundtäitmine, on aegunud ning kas nõuete aegumisele kohaldub MKS § 132 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg või tuleb antud juhul lähtuda TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtajast. Samuti on poolte vahel vaidlus, millisest hetkest arvestada TsÜS-i § 157 lg 1 sätestatud 10-aastast aegumistähtaega. Poolte vahel on vaidlus, kas 22.04.2011.a. hageja Elvis Raam poolt Maksu- ja Tolliameti ettemaksu kontole 6,40 euro tasumist saab käsitleda nõude tunnustamisena TsÜS §-i 158 kohaselt. 3.3.
3. Kostja on esitanud kohtule väljavõtte (tl.27) raha 6,40 eurot laekumisest Elvis Raami poolt Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontole. Kohus leiab, et nimetatud tõend tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd ei ole aru saada, mis maksega tegemist on. Hageja on kinnitanud, et tegemist on maamaksuga. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tõendatud hageja poolt nõude tunnustamine vastavalt TsÜS-i § 158 22.04.2011.a. maksusumma 6,40 euro laekumisega Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontole. 3.3.
4. Maksuvõla sundtäitmise aegumist reguleerib MKS § 132, mille lg 1 sätestab, et maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg on seitse aastat. TsÜS § 157 lg 1 järgi jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue 5 on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Lõike 3 järgi hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. Hagiavaldusest ja sellele lisatud kohtuotsusest (tl. 4-6) nähtuvalt hageja tunnistati 28.03.2002.a Viljandi Maakohtu otsusega (toimik nr 1-88-02) süüdi KrK § 148-1 lg 10 järgi (s.o maksukorralduse seaduse ja maksuseaduse rikkumine). Kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjude osas rahuldati sama otsuse p. 2.1-2.2 järgi täielikult kostja tsiviilhagid ja mõisteti hagejalt täies ulatuses välja 1 854 681 krooni (118 535,72 EUR). Hagejalt, Ivo Tänavalt, Ivo Vaherilt mõisteti solidaarselt välja 286 934 krooni (18 338,42 EUR), samuti mõisteti hagejalt välja sundraha 1 850 krooni (118,24 EUR). Otsus jõustus 09.04.2002.a. Kostja esitas Viljandi kohtutäitur Janek Poolile 06.05.2002.a avalduse täitemenetluse algatamiseks. Kohtutäitur võttis avalduse menetlusse 07.05.2002.a. Kostja avalduse ning otsuse alusel on hageja suhtes algatatud täiteasjad nr 171/2002/838 ja 171/2002/
5. Viljandi Maakohtu 28.03.2002.a. otsus jõustus 09.04.
6. Kostja esitas täitmisavalduse ja kohtuotsuse täitmiseks 06.05.2002.a. 3.3.
7. Kohus leiab, et hageja kriminaalasjas (toimik nr 1-88-02) esitatud tsiviilhagides käsitleti mitte maksuvõla tasumise kohustust, vaid riigile tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt Viljandi Maakohtu 28.03.2002 kohtuotsuse p.2.
8. (tl. 4-6) rahuldati Viljandi Maksuameti tsiviilhagid ja mõisteti hagejalt kostja kasuks välja kuriteoga tekitatud ja heastamata kahju. Seega antud juhul on tegemist kahjunõuetega ning ühtlasi kriminaalmenetluse raames jõustunud kohtuotsusega tunnustatud kahjunõuetega. Eelmärgitud kohtuotsusest ei nähtu, et hagejalt oleks kostja kasuks väljamõistetud maksuvõlga või kohaldatud rahatrahvi, rahalist või varalist karistust. Hagejalt kriminaalasjas (nr 1-88-02) kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjude väljamõistmist ei saa lugeda karistuseks. Nimetatud kohtuasja raames oli kostja tsiviilhagi esitajaks e. tsiviilhagejaks, mistõttu langevad käesoleva vaidluse esemeks olevad nõuded TsÜS § 157 rakendusalasse. Ka täitemenetluses on täidetavaid nõudeid käsitletud kahjuhüvitistena (vt. kohtutäituri Janek Pooli poolt 21.06.2013.a. koostatud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktid tl. 9-10). Seega kohus leiab, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumisele kohaldub TsÜS §157 lg-s 1 sätestatu, mistõttu ei kuulu Elvis Raami hagis nimetatud täitemenetluses täidetavate nõuete aegumise puhul rakendamisele MKS §-s 132 lg 1 sätestatud 7-aastane aegumistähtaeg. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et kriminaalmenetluses maksualastes süütegudes tsiviilhagi lahendamisel tuginetakse tsiviilõiguse kehtivatele normidele (vt. RKKK 17.08.2011 nr 3-1-1-57-11 p. 17.1-17.2). Riigikohtu tsiviilkolleegium on kohtuotsuses asjas nr 3-2-1-25-06 leidnud, et riik ei saa olemuselt maksunõuet esitada hagimenetluses. Maksunõue tuleb esitada haldusmenetluses, täpsemalt maksumenetluses (vt nr 3-2-1-25-06, p 11.). Muu hulgas sellele samale tsiviilkolleegiumi lahendile viidates asus Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses asjas nr 3-1-1-60-07 seisukohale, et MKS § 41 lg 1 ega § 168, mis näevad ette maksualases kuriteos süüdi tunnistatud isiku vastutuse kuriteo tagajärjel tekkinud võõra maksuvõla eest, ei saa olla kriminaalmenetluslikus tsiviilhagis esitatava nõude materiaalõiguslikuks aluseks. Seda seetõttu, et MKS § 41 lg 1 ja § 168 ei sätesta eraõiguslikku kahju hüvitamise alust, vaid näevad ette maksukuriteo toime pannud isiku avalik-õigusliku solidaarvastutuse maksukuriteo tagajärjel tekkinud võõra maksuvõla eest. Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas, et maksukuriteo toimepanija vastu on võimalik esitada nõue MKS § 41 lg 1 või § 168 alusel üksnes maksumenetluses vastutusotsuse tegemisega, mitte hagi esitamisega tsiviil- või kriminaalasjas (RKKK 28.
10. a otsus asjas nr 3-1-1-60-07, p 38). Kriminaalkolleegium on ka hilisemas praktikas kinnitanud, et kriminaalmenetluslikus tsiviilhagis ei saa esitada maksunõuet (RKKK 02.
12. a otsus asjas nr 3-1-1-73-09,p-d 9-11.) Riigikohtu kriminaalkolleegium on
13. augusti 2011.a. otsuse nr 3-1-1-57-11 p.17.2 leidnud: See, et tsiviilhagis ei ole võimalik esitada maksunõuet (sh vastutusnõuet), ei tähenda aga seda, et tsiviilhagis ei saaks riik nõuda hüvitist sellise kahju eest, mis seisneb (kolmanda isiku vastu suunatud) riigi maksunõude reaalväärtuse vähenemises või maksunõudelt teenimata finantstulus (vt RKKK nr 3-1-1-60-07,p 43; nr 3-1-1-83-10, p-d 30-36; nr 3-1-1-6-11,p 15; nr 3-1-1-73-09, p 12). Viimatinimetatud juhul ei nõuta süüdistatavalt (võõra) maksuvõla tasumist, vaid hüvitist 6 selle eest, et tema õigusvastase teo (deklareerimiskohustuse rikkumise) tõttu on riigi maksunõude väärtus langenud. Selline nõue ei ole käsitatav maksunõudena, vaid deliktiõigusliku kahju hüvitamise nõudena, mille materiaalõiguslik alus tuleneb tsiviilõigusest (sõltuvalt asjaoludest kas TsK § 448 lg-st 1 või VÕS §-st 1043 ja § 1045 lg 1 p-st 7). Järelikult ei ole sellise nõude esitamine kriminaalmenetluslikus tsiviilhagis vastuolus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses asjas nr 3-2-1-25-06, samuti kriminaalkolleegiumi otsuses asjas nr 3-1-1-60-07 väljendatuga. Eelmärgitud seisukohti on Riigikohtu tsiviilkolleegium kinnitanud ka
14. veebruari 2013.a. otsuse nr 3-2-1-188-12 p.-s
15. 3.3.
16. Hageja on alternatiivselt taotlenud kohaldada kostja nõuetele aegumist TsÜS § 157 lg 1 järgi nõude aegumistähtajaga 10 aastat, võttes arvesse, et aegumist tuleb arvestada alates täitedokumendi täitmisele esitamisele 06.05.2002.a. (tl. 7-8) järgnevast päevast s.o alates 07.05.
17. Eeltoodust tulenevalt on käesolevas asjas vaja välja selgitada, millisest tähtpäevast tuleb arvestada aegumistähtaja kulgemist. Kui aegumistähtaega tuleb arvestada alates 07.05.2002, on nõue aegunud. Kui aegumistähtaja kulgemine algab alates 01.03.2011 või alates seadusemuudatuse jõustumisest 05.04.2011, ei ole nõue aegunud. Alates 05.04.2011 kehtiv TsÜS § 157 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat.

§ 9

lg 4 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne

1. aasta
2. märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne
3. aasta
4. märtsi kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne
5. aasta
6. märtsi kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõiget
7. 3.3.
8. Kohus peab välja selgitama, millisest ajast alates arvestatakse kohtulahendist tulenevate nõuete aegumist, mis on tekkinud enne 01.03.
9. TsÜS § 157 lg 1 kehtiv redaktsioon jõustus 05.04.
10. TsÜS § 157 lg 1 alates 05.04.2011 redaktsiooni rakendamiseks on seadusandja vastu võtnud rakendussättena

§ 9

lg 4.

§ 9lg 4 1. lause sätestab üldreegli, mille kohaselt kohaldatakse Ts

ÜS § 157 lg-s 1 sätestatut enne 01.03.2011 tekkinud nõuetele, mis ei ole aegunud.

§ 9lg 4 2.

lause sätestab erisuse nende nõuete osas, mis aeguksid varem kehtinud seaduse järgi varem kui uue seaduse järgi. Teisisõnu, kui enne 01.03.2011 alanud 30 aastane aegumistähtaeg lõpeks varem kui alates 05.04.2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 järgne aegumistähtaeg, kohaldatakse enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg

1. Käesoleval juhul mööduks kuni 04.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 järgne aegumistähtaeg kostja nõude osas hiljemalt 07.05.
2. Alates 05.04.2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 järgne aegumistähtaeg mööduks 07.05.2012 (eeldusel, et aegumistähtaeg hakkab kulgema hageja avaldatud ajast 07.05.2002) või 01.03.2021 (eeldusel, et aegumistähtaeg hakkab kulgema alates 01.03.2011 vastavalt

§ 9lg 4 esimest ja teist lauset koos tõlgendades).

3.3.8. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.oktoobri 2013.a. otsuses nr 3-2-1-116-13 p-des 11.-13 on käsitlenud õiguslikku küsimust, kuidas tõlgendada VÕRS § 9 lg-t 4, arvestades, et TsÜS § 157 lg 1 alates 05.04.2011 kehtivas redaktsioonis sätestati täitedokumendist, eelkõige kohtulahendist tuleneva nõude uueks aegumistähtajaks 10 aastat varasema 30 aasta asemel. Kolleegium on asunud seisukohale, et lühemale aegumistähtajale üleminek ilma nn. üleminekuperioodita jätaks kaitseta võlausaldaja huvid. Riigikohus on sedastanud, et

§ 9

lg 4 teise lause alusel on selgelt arusaadav seadusandja soov aegumistähtaja olulist lühenemist võlausaldaja huvides osaliselt tasakaalustada üleminekuperioodi kehtestamisega. Seetõttu leiab Riigikohus, et

§ 9lg 4 esimese ja teise lause koostoimes on võimalik järeldada, et enne 1.

märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas

1. märtsist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi. 7 3.3.
2. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostja nõuete aegumisele kohaldub seega

§ 9lg 4 esimene ja teine lause koostoimes, mille kohaselt kohaldatakse alates 05.04.2011 kehtivas Ts

ÜS § 157 lg-s 1 sätestatud 10 aastast aegumistähtaega ning kuna tegemist on enne 01.märtsti 2011 tekkinud aegumata nõuetega, siis eelmärgitud nõuetele hakkas

1. märtsist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on kostjal võlausaldajana võimalik teostada Viljandi Maakohtu 28.03.2002.a. kohtuotsusest kui täitedokumendist tulenevaid õigusi. Seega ei saa sundtäitmist täiteasjades nr 171/2002/838 ja nr 171/2002/826 lubamatuks tunnistada, kuna nõuded ei ole aegunud. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna täitmise aluseks olevad nõuded ei ole aegunud. Seega puudub sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks alus. 3.
2. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 8