3-13-1718/43

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Tiit Lõhmus ja Maili Lokk 5. detsember 2013, Tartu 3-13-1718 MTÜ Peipsi-Alutaguse Koostöökoda kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 23.05.2013. a ettekirjutuse nr 13-5/42 osaliseks tühistamiseks ja 16.07.2013. a vaideotsuse täielikuks tühistamiseks Tartu Halduskohtu 31.10.2013. a määrus MTÜ Peipsi-Alutaguse Koostöökoda määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja MTÜ Peipsi-Alutaguse Koostöökoda Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Kaasatud haldusorgan Põllumajandusministeerium RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2013. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. MTÜ Peipsi-Alutaguse Koostöökoda on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 572 lg 1 tähenduses kohalik tegevusgrupp, kellele on halduslepinguga antud õigus nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 art 62 lg 4 kohaselt valida rahastatavaid projekte. 2. PRIA tegi 23.05.2013 MTÜ Peipsi-Alutaguse Koostöökoda suhtes ettekirjutuse nr 13-5/42 (tl 8-11). Ettekirjutuse kohaselt viis PRIA 10.05.2013 MTÜ Peipsi-Alutaguse Koostöökoda juures läbi halduslepingu täitmise kontrolli ning tuvastas selle käigus mitmeid puudusi ja haldusmenetluse seaduse (HMS) ning Leader-määruse rikkumisi. Ettekirjutuse resolutsiooni p-dega 1.1–1.10 kohustas PRIA kohalikku tegevusgruppi kõrvaldama tuvastatud puudused ja rikkumiste tagajärjed, sealhulgas: „/…/1.6. Viima uuesti läbi 27.-28.12.2012 toimunud hindamiskoosolekule esitatud taotluste menetluse ja hindamise vastavalt Leader-määruse ja HMS nõuetele 30 päeva jooksul arvates käesoleva ettekirjutuse kättesaamisest. Uus hindamine on esialgu vajalik võrdlusmaterjalina ega too automaatselt kaasa otsuste kehtetuks tunnistamist.1.7. Teavitama PRIA-t aadressil Leader@pria.ee hindamise koosoleku toimumisest ette vähemalt viis tööpäeva ning võimaldama PRIA esindajal osaleda hindamiskoosolekul.“ Ettekirjutuse p-ga 2 peatas PRIA nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 art 63 p-s c nimetatud toetuse (kohaliku tegevusgrupi toetus) väljamaksmise. Toetuse väljamaksmist jätkatakse ELÜPS § 572 lg-s 11 nimetatud nõusoleku andmisest arvates. Ettekirjutuse resolutsiooni p 3 kohaselt ei või kohalik tegevusgrupp teha uusi projektitoetuse taotluse kinnitamise otsuseid alates ettekirjutusest teadasaamisest. 3. MTÜ Peipsi-Alutaguse Koostöökoda esitas 13.06.2013 PRIA-le vaide (tl 13-16) PRIA 23.05.2013. a ettekirjutuse p-de 1.2–1.4 ja 1.6–1.10 ning p-de 2 ja 3 kehtetuks tunnistamiseks. PRIA 16.07.2013. a vaideotsusega nr 13-4/277 (tl 18-25) jäeti vaie rahuldamata, kuid ettekirjutust muudeti järgmiselt: 2.1. Täpsustada ettekirjutuse p-i 2 ning lugeda õigeks järgmine sõnastus: „2. PRIA peatab nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 art 63 p-s c nimetatud toetuse (kohaliku tegevusgrupi toetus) väljamaksmise, kui kohalikule tegevusgrupile on ELÜPS § 572 lg 6 alusel esitatud kohustuse täitmise nõue. Toetuse väljamaksmine on peatatud kuni ettekirjutuse p-de 1.1, 1.2, 1.6, 1.7 täitmiseni. Toetuse väljamaksmist jätkatakse ELÜPS § 572 lg-s 11 nimetatud nõusoleku andmisest arvates.“ 2.2. Täpsustada ettekirjutuse p-i 3 ning lugeda õigeks järgmine sõnastus: „3. Kohalik tegevusgrupp ei või teha uusi projektitoetuse taotluse kinnitamise otsuseid alates käesolevast ettekirjutusest teadasaamisest. Kohalik tegevusgrupp võib teha uusi projektitoetuse taotluse kinnitamise otsuseid ELÜPS § 572 lg-s 11 nimetatud nõusoleku andmisest arvates.“ 4. MTÜ Peipsi-Alutaguse Koostöökoda esitas 14.08.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-4) PRIA 23.05.2013. a ettekirjutuse p-de 1.2–1.4 ja 1.6–1.10 tühistamiseks ning samuti PRIA 16.07.2013. a vaideotsuse p-de 2.1 ja 2.2 tühistamiseks. 5. MTÜ Peipsi-Alutaguse Koostöökoda esitas 18.10.2013 esialgse õiguskaitse taotluse (tl 56-57), milles palus peatada PRIA ettekirjutuse p-de 1.6–1.7 ning 2 ja 3 täitmine kuni vaidluse lahendamiseni ning PRIA vaideotsuse p-de 2.1 ja 2.2 täitmine kuni vaidluse lahendamiseni. Taotluse põhjendused:

1. a)Kaebajal pole võimalik teha uusi projektitoetuse taotluse kinnitamise otsuseid ja täita 12.01.2013 sõlmitud halduslepingut, sest PRIA nõuab 27.-28.12.2012 toimunud taotluste uut hindamist esialgse võrdlusmaterjali vajaduse tõttu.
2. b)Käesolevaks ajaks on peatatud kohaliku tegevusgrupi toetuse kuludeklaratsioonide alusel esitatud kulutuste väljamaksmine kokku summas 35 049,94 eurot. Nimetatud kululiik kuuluks PRIA poolt kaebajale hüvitamisele, kuid ettekirjutuse p-de 2 ja 3 ja vaideotsuse p 2 alusel ei saa toimuda ka antud kululiigi menetlemist. Kaebaja finantseerib kulutusi MES-i laenu arvelt (laen 31 955,82 eurot), kuid 31.12.2013 on laenu tagastamise tähtaeg.
3. c)Halduslepingu esemeks oli vastavalt lepingu p-le 2 just kaebaja tegevuspiirkonnas tegutsevate isikute projektitaotluste menetlemine. Tegutsemise võimatuse tõttu võidakse ettenähtud eelarvelised vahendid kaebajalt ära võtta ja piirkond, mis niigi on käsitletav ääremaana, saab ebavõrdse kohtlemise osaliseks.
4. d)Esialgse õiguskaitse tagamine on mõistlik, sest uute projektitaotluste menetlemisel on PRIA-l vastavalt halduslepingule ja erinevatele õigusaktidele alles tõhus halduskontroll ja järelevalve. Erinevad seisukohad 27.-28.12.2012 toimunud projektitaotluste menetlemisel ei takista PRIA halduskontrolli uute projektitaotluste menetlemisel. Kohtumenetluse kestus võib 2 kohtuotsuse täitmise tulevikus teha võimatuks halduslepingus ettenähtud kohustuste täitmise võimatuse tõttu. Kaebaja tegutseb etteantud eelarve piirides ja 1-aastane keeld mitte menetleda uusi projektitaotlusi võib viia kaebaja tegevuse lõpetamiseni. Projektitaotluste hindamine on ajaliselt pikk menetlus, mistõttu ei ole isegi aasta pärast võimalik kaebajal koheselt alustada uuesti halduslepinguga võetud kohustuste täitmist.
5. e)Esmase õiguskaitse kohaldamata jätmisel on piirkond raha kaotanud ja tegevusgrupi edasine tegevus ja halduslepingu täitmine suures ohus. 137 000 euro kaotamine piirkonnale ja PRIA soov võrdlusmaterjali saamiseks uue hindamise läbiviimiseks ei ole tasakaalus. Uue hindamise nõudmisel ei arvesta PRIA ühegi konkreetse taotleja õigustega ja ei osunda ühelegi isikule konkreetselt, kelle projektitaotluse uus hindamine on vajalik. Selline haldustoimingute kogumile suunatud nõue on selgelt ebaseaduslik ja riiklik suva. PRIA-l säilib järelevalve õigus kaebaja kõikide tehtavate toimingute osas ka ilma ebaproportsionaalsete piiranguteta. 6. Tartu Halduskohus jättis 31.10.2013. a määrusega (tl 99-102) kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruse kohaselt esineb kaebajal õiguskaitse vajadus, sest halduslepingu peatamisega on peatatud ka kaebaja tegevuskulude hüvitamine, mis võib viia tema tegevuse lõppemiseni. See tagajärg on ilmselt võimalik, kui kaebaja keeldub vaidlustatud ettekirjutust täitmast ja kohtumenetlus jätkub ka järgmistes kohtuastmetes. Küll aga ei ole asjakohane kaebaja väide kahjulike tagajärgede saabumise kohta tegevuspiirkonnas tegutsevatele isikutele või piirkonnale laiemalt. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, kuid selle eduperspektiive ei saa pidada ka märkimisväärseks. Esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata põhjusel, et esineb ülekaalukas avalik huvi tagada toetuste andmine avalikest vahenditest võimalikult ausas, selges ja läbipaistvas menetluses. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel ei oleks vastustajal võimalik tagada nimetatud eesmärgil tehtud ettekirjutuse täitmist ning juhul, kui ilmneb, et ettekirjutuse tegemine oli põhjendatud, läheks õiguskaitse vastuollu avaliku huviga. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel suurenev risk, et toetusi avalikest vahenditest jagatakse selleks õigustamata isikutele, on kohtu hinnangul kaalukam kui kaebaja huvi tegevuse jätkamiseks tegevusgrupina. Kaebajal on võimalik endale kahjulikku tagajärge vältida vaidlustatud ettekirjutuse täitmisega. Ettekirjutusest tulenev õiguste riive ei ole sedavõrd oluline, et sunniks kaebajat valima vältimatult selle mittetäitmist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. MTÜ Peipsi-Alutaguse Koostöökoda 15.11.2013. a määruskaebuses palutakse Tartu Halduskohtu 31.10.2013. a määrus tühistada ning esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Määruskaebuse põhjendused:
6. a)Kohus on vastuoluliselt leidnud, et kaebus pole ilmselgelt perspektiivitu, kuid samas pole selle perspektiivid ka märkimisväärsed. Kohus kahtleb ka ise, kas kaebus on perspektiivikas või mitte ning jääb arusaamatuks, milline on kohtu jaoks „edu märkimisväärsuse piir“.
7. b)Kaevatavast määrusest nähtuvalt on kohtu arvates HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 eeldused täidetud.
8. c)Täiesti väär on kohtu seisukoht, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel poleks vastustajal võimalik tagada ettekirjutuse täitmist. Erinevad seisukohad 27.-28.12.2012 toimunud projektitaotluste menetlemisel ei takista PRIA halduskontrolli uute projektitaotluste menetlemisel.
9. d)Kohus on esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel väljunud vajalike kriteeriumite kontrollimise raamidest ja asunud eelotsustuslikele seisukohtadele. Näiteks otsustas kohus ette ära, et kaebaja väidetav tegevus on kehtiva objektiivse õigusega vastuolus ja et kaebaja 3 pole läbi viinud ausat, selget ja läbipaistvat menetlust. Kaebajale jääb ka arusaamatuks, miks kohus järeldas, et kaebajal puuduvad subjektiivsed õigused.
10. e)Kohus on ebaõiglaselt asunud kaebajat survestama ettekirjutust täitma.
11. f)Kohtu seisukoht kaebaja õiguste riive mitteolulisuse kohta pole millegagi põhjendatud. Kaebajale väljamaksete peatamine ja uute projektitaotluste menetlemine ei saa olla proportsionaalne abinõu. Kaebaja andmetel on kõigi 27.-28.12.2012 hindamisvoorus menetletud projektitaotluste suhtes, mida oli kokku 67, PRIA haldusaktid teatavaks teinud. Seega haldusmenetlus on lõppenud ning jääb arusaamatuks, miks peaks 67 taotleja suhtes kogu hindamisvooru kordama, kui ettekirjutuses mainiti vaid nelja projektitaotlejat.
12. g)Määruskaebuses kordab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse põhjendusi, sest halduskohus jättis need tähelepanuta. Erinevalt esialgsest taotlusest märgib kaebaja, et käesolevaks ajaks on peatatud kohaliku tegevusgrupi toetuse kuludeklaratsioonide alusel esitatud kulutuste väljamaksmine kokku summas 46 394,91 eurot. Kulutusi finantseeritakse jätkuvalt laenu arvelt, mille tagastamise tähtpäev on 31.12.2013, kuid kohtuvaidluse lahendamine 2014. a jooksul ei tundu võimalik. Lisaks, 14.11.2013 saadetud PRIA statistika andmetel on projektides kasutamata vahendeid summas 154 476,21 eurot ning see raha võib olla piirkonna jaoks kadunud. 8. PRIA 29.11.2013. a seisukohas palutakse määruskaebus läbi vaatamata jätta. PRIA põhjendused:
13. a)Esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei saa kaitsta kaebaja kui haldusorgani õigusvastast tegevust.
14. b)Kohus on vastavalt HKMS § 249 lg-le 3 arvestanud avalikku huvi ning puudutatud isiku õigusi.
15. c)Õige on kohtu kaalutlus, et õiguskaitse kohaldamine ei võimalda hiljem kaebajat ettekirjutuse täitmisele sundida.
16. d)Vastuseks kaebaja väitele, et õiguskaitse kohaldamine ei takista PRIA kontrolli järgmiste taotlusvoorude üle, märgib vastustaja, et antud juhtumil tuleb vaadelda ainult vaidlusalust ettekirjutust ning selle täitmisele sundimise vahendeid, mitte järgmisi taotlusvoorusid.
17. e)Esialgse õiguskaitse vajadus on ära langenud, sest PRIA andis 29.11.2013 kaebajale ELÜPS § 572 lg-s 11 nimetatud nõusoleku, mis tähendab, et tegevusgrupp võib teha uusi projektitoetuse taotluste kinnitamise otsuseid ja PRIA jätkab tegevusgrupile toetuse väljamaksmist. PRIA seisukohale on tõendina lisatud ELÜPS § 572 lg 11 kohane nõusolek. 9. Põllumajandusministeeriumi 29.11.2013. a arvamuse kohaselt puudub määruskaebuse rahuldamiseks alus. Arvamuse põhjendused:
18. a)Kaebajal ei ole subjektiivset õigust projektitoetuse taotluste kinnitamiseks ega kohaliku tegevusgrupi toetuse saamiseks, seega ei saa esineda ka tema õiguste riivet. Küll aga võivad kaebaja tegevuse peatumisel olla riivatud projektitoetuse taotlejate õigused.
19. b)PRIA tuvastas, et kaebajal esines projektitoetuse taotluste kinnitamise otsuste tegemisel huvide konflikt. Sellega rikkus kaebaja õigusaktidest ja oma töökorrast tulenevat taandamise nõuet ning kaebaja ei saa eeldada, et avalikest vahenditest makstakse kinni tema tegevus, mis ei ole õigusaktide ja töökordadega kooskõlas. Seetõttu on lisaks tema otsuste tegemise õigusele peatatud ka talle kohaliku tegevusgrupi toetuse väljamaksmine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust ja Tartu Halduskohtu 31.10.2013. a määrus tuleb jätta muutmata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 4 11. Halduskohus on ringkonnakohtu hinnangul vaidlustatud määruses õigesti märkinud, et antud juhul ei ole tegemist tavapärase haldusvaidlusega, kuna kaebaja on Leader-meetme raames ise käsitletav haldusorganina ja kuna esialgse õiguskaitse kohaldamisega saab kaitsta üksnes kaebaja enda subjektiivseid õigusi, ei anna väited võimalike kahjulike tagajärgede saabumise kohta kaebaja tegevuspiirkonnas tegutsevatele isikutele, alust kaebaja suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Samuti ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaitsta kaebaja enda võimalikku õigusvastast tegevust seoses Leader-määruse nõuetega, mis põhivaidluse esemeks oleva ettekirjutuse tegemise põhjustas. 12. Asjaolu, et halduskohus on möönnud esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust seoses kaebajale võimaliku kahjuliku tagajärje saabumise ohuga, ei tähenda aga iseenesest veel seda, et igal juhul tuleks esialgset õiguskaitset rakendada. HKMS § 249 lg 3 lause 1 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel muuhulgas veel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive. Halduskohus on nimetatud põhimõtet ka konkreetse taotluse ja asjaolude kontekstis vaidlusaluse määruse p-des 30-31 õigesti ja põhjalikult sisustanud ning analüüsinud ja ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega, pidamata vajalikuks selles osas täiendavalt midagi lisada. 13. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, nagu oleks halduskohus teinud vaidlusaluses määruses kaebuse rahuldamise või mitterahuldamise kohta eelotsustuse. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine oli vajalik eelkõige selleks, et vastustajale jääks alles võimalus rakendada 23.05.2013. a ettekirjutuse täitmiseks vastavaid meetmeid, kui kohtumenetluse käigus selgub, et ettekirjutus oli põhjendatud. Seepärast on õige ka halduskohtu kaalutlus, et õiguskaitse kohaldamine ei võimaldaks kaebajat ettekirjutuse täitmisele sundida ning juhul, kui ettekirjutus jääb jõusse, oleks taotletud õiguskaitse kohaldamine vastuolus avaliku huviga, milleks on huvi tagada toetuste andmine võimalikult ausas, selges ja läbipaistvas menetluses. 14. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka kaebaja väide, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei takistaks vastustajal kontrolli teostamist järgmiste taotlusvoorude üle. Selles osas nõustub ringkonnakohus vastustaja seisukohaga, mille järgi tuleb antud juhul vaadelda ainult vaidlusalust ettekirjutust ning selle täitmisele sundimise vahendeid, mitte aga järgmisi taotlusvoorusid. Lisaks sellele nähtub vastustaja vastusest ja sellele lisatud 28.11.2013. a kirjast, et kaebaja viis 19.11.2013 läbi vaidlusaluse ettekirjutuse punktis 1.6 nõutud uue hindamise ning esitas PRIA-le uued paremusjärjestused kõigi meetmete kohta ning PRIA andis 28.11.2013 kaebajale nõusoleku teha uusi projektitoetuse taotluse kinnitamise otsuseid. Samuti jätkas vastustaja tegevusgrupile toetuse väljamaksmist. Ka nimetatud asjaolu toetab täiendavalt halduskohtu seisukohta, et puudus vajadus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks. Tiit Lõhmus Agu Timmi 5 Maili Lokk