lg 4 järgi loetakse vaikimist ja tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimise ja tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. VÕS § 20 lg 2 sätestab, et vaikimist ja tegevusetust loetakse nõustumuseks (aktseptiks) üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. Kuna kostja ei täitnud kohustust vastavalt lepingule, siis on ta kohustust rikkunud. VÕS § 101 kohaselt on võlausaldajal õigus rikkumise korral rakendada õiguskaitsevahendeid, sealhulgas ka lõike l punktis 6 sätestatud viivist. Hageja on kokkuleppe olemasolu viivise osas tõendanud esitatud arvetega, millel oli viivise suuruseks märgitud 0,10% päevas. Esitatud arved kajastavad kokkulepitud lepingutingimusi, hinda, kogust, maksetähtaega ja viivisemäära. Kostja ei ole arvetele, milles kajastus viivisemäär, vastu vaielnud. Kohus leidis, et kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista viivis 173 721 krooni, s.o 11 102.80 eurot. Kohtuistungil palus kohus kostjate esindajal selgitada, miks on maksmata arved, mis on esitatud kauba kohta, mille juhatuse liige ja kostja Aleksander Sinkov ise on vastu võtnud. 3 Kostjate esindaja selgitas, et Aventa OÜ-l ei ole kõige paremad ajad. Peatöövõtja ja paljud allettevõtjad läksid Kuusalu kooli projektiga pankrotti. Aventa OÜ oli alltöövõtja ja Aventa OÜ-l jäi raha saamata umbes 700 000 krooni. Kostjate esindaja ei osanud öelda, kas arvete ja arvetel märgitud hindade kohta on hagejale pretensioone esitatud või mitte. Kostjad ei ole tõendanud, et nad on vaidlustanud Aventa OÜ-le esitatud arveid ja arvetel märgitud hindu. Kohus leidis, et kostja aktsepteeris arveid. Kuivõrd kostja on eelnevalt aktsepteerinud arveid koos viivistega ega ole talle esitatud arveid vaidlustanud, siis leidis kohus, et kostja väited, et hageja poolt kostjale arve esitamine ei ole käsitletav tehinguna ega ka võlasuhte tekkimise alusena ning et poolte vahel puudus kokkuleppe tarnitavate kaupade hinnas ja kauba saadedokumendid allkirjastas mitte volitatud isik, on põhjendamatud ja tuleb jätta tähelepanuta. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega taotlust eelpoolnimetatud asjaolude tuvastamiseks. Hageja esindaja selgitas kohtuistungil, et osadel saatelehtedel on Aventa OÜ juhatuse liikme Aleksander Sinkovi allkirjad, osadel OÜ töötaja R. J. allkirjad, kellele anti kaupa juhatuse liikme Aleksander Sinkovi volitusel ja teadmisel. R. J. võttis osa kaupa vastu. Ta oli tuttav isik hagejale, kui müüjale. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et kaup oleks antud valele isikule. Hageja esindaja selgitas, et arvetel (peale ühe) on märkus Kuusalu Keskkool, kaup läks sellele objektile. Kostjate esindaja väitis kohtuistungil, et Kuusalu kool oli väga suur objekt, seal on töövõtjaid väga palju, võib olla tegi veel mõni muu töövõtja seal sama tööd ja see viide, kuhu on viidud kaup, pole küll piisav tõendamaks kauba saamist. Kohus leidis, et kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis viitaks asjaolule, et saatelehtedel märgitud kaupa ei ole saanud Aventa OÜ. Kohtuistungil täpsustas hageja esindaja, et 12 000 kroonine nõue pole kahjunõue, vaid sissenõudekulu. Kohus leidis, et nõue 12 200 krooni, s.o 779.72 eurot tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kohtule pole esitatud ühtegi tõendit, millel antud nõue põhineb. Kostja väide, et poolte vahel sõlmitud käenduslepingu p 1 sätestab, et deebitorile on väljastatud või väljastatakse kaupu 20 000 krooni ulatuses, ei ole asjakohane, kuna asja lahendamisel tuleb lähtuda 16.12.2008. a käenduslepingust. Käenduslepingu p 10 kohaselt on maksimaalne käendatav summa 500 000 krooni. Lepingu p 2.1.6. ei piira kostja II võimalust osta rohkem kui 20 000 krooni ulatuses. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et lepingu p 2.1.6. kaitseb ainult hagejat ja ei anna kostjatele võimalust vabaneda vastutusest. Kauba väljastamine 20 000 krooni ulatuses, on hageja kohustus ja õigus keelduda kohustuse täimisest, kui kostjal on tasumata arved 20 000 krooni ulatuses. Asjaolu, et hageja müüs põhivõlgnikule kaupu krediiditingimustel, ei muuda olematuks põhivõlgniku lepingu alusel tekkinud võlga. VÕS § 142 lg 3 kohaselt võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Seega käenduslepingust nähtus, et käendus oli piiratud rahasummaga 500 000 krooni. Kostjad vaidlevad hagile vastu ka põhjusel, et saatelehtedel ja arvetel toodud kaubad ei kattu. Hageja on põhjendanud, millest on tekkinud arve ja selle aluseks oleva saatelehe erinevused. Kohus leidis, et põhjendused on arusaadavad ja erinevused ei saa olla põhjuseks saadud kauba eest mittemaksmiseks. Kohus leidis, et hageja on hagi aluseks olevaid asjaolusid piisavalt tõendanud. Kostja esindaja on esitanud vaid paljasõnalisi vastuväiteid ega ole oma väidete kinnitamiseks esitanud ühtegi tõendit. Kohus leidis, et võlgnevus tuleb välja mõista kostjatelt solidaarselt. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt 7,16% ulatuses hageja kanda ja 92,84% ulatuses kostjate kanda. 4 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Aleksander Sinkov ja OÜ Aventa esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja selles osas uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellandid paluvad menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigusnorme. Maakohus on tuginenud oma otsuses
Maakohus leidis, et kostjad ei ole vaidlustanud OÜ-le Aventa esitatud arveid ja arvetel märgitud hindu. Maakohtu käsitlus on apellantide jaoks üllatav. Apellandid, s.h OÜ Aventa ei ole mistahes hetkel võtnud omaks või tunnistanud käesolevas tsiviilasjas nõude aluseks olevaid arveid või tehinguid. Kohus on täielikult jätnud otsuses tähelepanuta kostjate vastuväited ning seisukohad, mis puudutavad tehingute toimumist. Kostjad on läbivalt kogu menetluse vältel olnud seisukohal, et üksnes arvete väljastamine ei ole nõude tekkimise aluseks. Apellandid on korduvalt kohtule esitatud menetlusdokumentides rõhutanud, et väljastatud arvetel ning saatedokumentidel kajastatud kaubaartiklid ei kattu. Samuti seda, et saatedokumendid on allkirjastatud tundmatute isikute poolt või pole saatedokumentide allkirjastanud isik tuvastatav. Maakohus on oma otsuses hinnanud vaid hagile lisatud arveid, kuid jätnud hindamata arvete aluseks olevaid saatelehti. Selline analüüs on apellantide hinnangul viinud ebaõige kohtulahendini; 2) on kaevatav kohtuotsus käenduslepingu osas arusaamatu ja põhjendamata. Kui kohus luges tehingud toimunuks projektimüügi tingimustel, siis peaks kohtuotsusest ka selguma, milliste tõendite alusel on tuvastatud projektimüükide toimumine ning milliste tõendite pinnalt saab järeldada, et hageja ja kostja II vahel on sõlmitud projektimüügi erikokkulepped. Sellesisulist analüüsi kohtuotsus paraku ei sisalda, mistõttu on kaevatav kohtuotsus olulises osas põhjendamata; 3) on kohus oluliselt rikkunud menetlusnorme. Maakohus ei ole pööranud tähelepanu apellantide väidetele, et saatedokumentides ning arvetel kajastatud kaubaartiklid ei kattu, mistõttu on kohus rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut Kaevatav kohtuotsus on olulises osas põhjendamata, mistõttu on kohus rikkunud TsMS § 436 lg-s 1 sätestatut. Maakohus on otsuse tegemisel hinnanud tõendina hageja lepingulise esindaja poolt kohtuistungil antud ütlusi, mistõttu on kohus rikkunud TsMS § 436 lg-s 2 sätestatut. Riigikohus on otsuses 3-2-1-105-08 selgitanud, et menetlusosalise selgitus ei saa hagimenetluses olla tõendiks TsMS § 229 lg 2 valguses. Tulenevalt eeltoodust ei ole kohtuotsus kooskõlas TsMS § 436 lg-s 2 sätestatuga, mille kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele; 4) on kohus jätnud tähelepanuta kostjate vastuväited, mille kohaselt olid pooled kaubamüügilepingu p-s 4.4 kokku leppinud omavaheliste suhete kirjalikus vormis, mistõttu suuliselt antud volitused ei saa laieneda poolte vahel sõlmitud kaubamüügilepingule 98/921. Sellest tulenevalt leiavad kostjad, et nimetatud kaubad on üle antud mõne muu lepingu või õigussuhte alusel. 5. Vennad-Dahl AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellantide kanda. 5 Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Tagatav nõue oli piisavalt määratletud ja arusaamatuks jäävad apellantide väited ja järeldused 20 000 kroonisest vastutusest; 2) on kohus õigesti leidnud, et hageja on hagi aluseks olevaid asjaolusid piisavalt tõendanud. Kostja esindaja on esitanud vaid paljasõnalisi vastuväiteid ega ole oma väidete kinnitamiseks esitanud ühtegi tõendit; 3) ei jäänud maakohtu poolt käsitlemata kostjate vastuväide, et ei ole selge, kuhu on kaup tarnitud ja kes on kauba vastu võtnud. Kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis viitaks asjaolule, et saatelehtedel märgitud kaupa ei ole saanud Aventa OÜ. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 17.10.2012 otsus muutmata. 7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebuse kostjad, taotledes maakohtu otsuse tühistamist osaliselt, osas, milles hagi rahuldati, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas. Ringkonnakohus ei kontrolli vaidlustatud otsuse seaduslikkust osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. 8. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt leidis maakohus
lg 4 alusel vääralt, et kostjad ei ole vaidlustanud Aventa OÜ-le esitatud arveid, mistõttu on kostja arveid aktsepteerinud ja tehingud toimusid arvetel märgitud tingimustel. Kostjad ei ole tunnistanud nõude aluseks olevaid arveid või tehinguid. Kostjad olid seisukohal, et arvete väljastamine ei ole iseseisev nõude tekkimise alus. Lisaks ei kattu kaubaartiklid arvetel ja saatedokumentidel, saatedokumendid on allkirjastatud tundmatute isikute poolt või pole saatedokumendid allkirjastanud isik tuvastatav. Maakohus jättis arvete aluseks olevad saatelehed hindamata. Pooled olid kaubamüügilepingu p-s 4.4 kokku leppinud omavaheliste suhete kirjalikus vormis, mistõttu suuliselt antud volitused ei saa kaubamüügilepingule nr 98/921 laieneda. Sellest tulenevalt on kõnealused kaubad üle antud mõne muu lepingu või õigussuhte alusel. Kostjate arvates saab käenduslepingust tulenev nõue olla maksimaalselt 20 000 krooni, s.o summa, mis on märgitud kaubamüügilepingus krediidilimiidiks. Kohtuotsusest ei selgu, milliste tõendite pinnalt saab järeldada, et hageja ja Aventa OÜ vahel olid sõlmitud projektimüügi erikokkulepped. Samuti rikkus maakohus oluliselt menetlusnorme, kuna kohus hindas tõendina hageja lepingulise esindaja poolt kohtuistungil antud ütlusi, leides hageja lepingulise esindaja selgituste põhjal, et R. J. on Aventa OÜ töötaja, ning kohtuotsus on olulises osas põhjendamata. Tsiviilasja arutati 21.05.2013 Tartu Ringkonnakohtu kohtuistungil, kus anti pooltele aega kompromissi sõlmimiseks kuni 31.05.2013; kompromissi mittesaavutamisel määrati jätkata tsiviilasja lahendamist kirjalikus menetluses. 6 31.05.2013 teatasid kostjad, et hageja ei nõustunud kostjate kohtuistungil pakutud kompromissiga, ning esitasid oma lõppseisukohad tsiviilasjas, kus jäävad apellatsioonkaebuses esitatud nõude ja põhjenduste juurde.
lg 4 järgi loetakse vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. VÕS § 20 lg 2 sätestab, et vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt, kui isikuni, kelle 7 majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku tähtaja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. Eeltoodu alusel tuleb lugeda, et Aventa OÜ on poolte vahel toimunud tehinguid, mille kohta on väljastatud vaidlusalused arved, aktsepteerinud. Kostjate põhiline vastuväide hagile oli, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Ringkonnakohus leiab, et hageja on kaubamüügilepingus (eriti selle p-des 1; 2.1.1; 2.1.2 ja 2.2.3) sätestatut arvestades oma nõuet piisavalt tõendanud. Maakohus asus õigesti seisukohale, et kuivõrd kostja ei ole esitatud arveid vaidlustanud, siis on põhjendamatud kostjate kohtumenetluses esitatud väited, et hageja poolt kostjale arve esitamine ei ole käsitletav tehinguna ega võlasuhte tekkimise alusena ning et poolte vahel puudus kokkulepe tarnitavate kaupade hinnas ja kauba saadedokumendid allkirjastas mitte volitatud isik. 11. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus apellantide väidet, kas peale Aventa OÜ tehingute tegemise aegse juhatuse liikme A. Sinkovi oli teistel isikutel õigus Aventa OÜ nimel kaupa vastu võtta ja saatelehtedele alla kirjutada. Hageja esindaja selgitas kohtuistungil, et osadel saatelehtedel on Aventa OÜ juhatuse liikme A. Sinkovi allkirjad, osadel Aventa OÜ töötaja R. J. allkirjad, kellele anti kaupa A. Sinkovi suulisel volitusel; ta oli tuttav isik ka hageja esindajatele. Kaubamüügilepingu p 2.1.7 järgi kohustus müüja väljastama kaupa ainult ostja poolt kauba vastuvõtmiseks volitatud isikule. Lepingu p 2.2.2 kohaselt kohustus ostja teatama müüjale isikute nimed, kes on volitatud ostja nimel kaupa vastu võtma, mida loetakse lepingu lahutamatuks osaks. Lepingu p 4.4 sätestab, et mistahes teated, mille edastamine on nõutav vastavalt käesolevale lepingule, loetakse edasiantuks siis, kui need on edasi antud isiklikult või tähitud kirjaga adresseerituna poolte aadressidel, mis on märgitud lepingus. Asjas ei ole esitatud kaubamüügilepingu p 2.2.2 kohast nimekirja isikutest, kes on volitatud Aventa OÜ nimel kaupa vastu võtma, kuid ringkonnakohus ei nõustu apellantide seisukohaga, et kuna pooled on kaubamüügilepingu p-s 4.4 kokku leppinud omavaheliste suhete kirjalikus vormis, ei saa suuliselt antud volitused kaubamüügilepingule nr 98/921 laieneda.
Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Esindusõigus võib
lg 2 järgi tuleneda seadusest või selle võib anda tehinguga (volitus).
lg 1 kohaselt annab esindatav volituse tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Sama paragrahvi teine lõige võimaldab lugeda volituse antuks, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust. Tehingute tegemise ajal ei olnud peale A. Sinkovi ühelgi teisel isikul seadusest tulenevat volitust Aventa OÜ esindamiseks. Tõendatud ei ole ka see, et Aventa OÜ oleks andnud kellelegi volituse enda esindamiseks sellesisulise otsese tahte avaldamise teel vastavalt
lg-le 1.
lg 2 kohaselt võib lepingu sõlminud isiku volitus tekkida juhul, kui kostja teadis või pidi teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana, ja talus sellist tegevust, st ei katkestanud ega lõpetanud seda. Selle sätte kohaldamiseks tuleb hinnata, kas Aventa OÜ teadis või pidi teadma, et keegi isik tegutseb tema esindajana, ning talus selle isiku tegevust. Aventa OÜ teadmise ja talumise tuvastamiseks saab antud juhul arvestada, kuidas olid hageja ja Aventa OÜ vahelised lepingulised suhted kaubamüügilepingu alusel korraldatud. Hageja ja 8 Aventa OÜ vahel olid pikaajalised lepingulised suhted, mille raames tehti korduvalt sarnase sisuga tehinguid. Kaubamüügilepingu p 2.1.1 järgi pidi müüja väljastama ostjale koos kaubaga koheselt saatelehe või arve ning p 2.2.3 kohaselt pidi ostja esitama tarnega seotud pretensioonid müüjale viie tööpäeva jooksul alates kauba tarnest. Ringkonnakohus leiab eeltoodu alusel, et kuna Aventa OÜ sai kätte hageja arved, pidi ta olema teadlik, et hageja on talle väljastanud kaupu, mille eeldatavalt on keegi Aventa OÜ nimel ka vastu võtnud, ja Aventa OÜ on sellist tegevust talunud. Kuna Aventa OÜ hageja arveid ei vaidlustanud, oli hagejal mõistlikult alust uskuda, et Aventa OÜ esindajana tegutsevale isikule on antud volitus selliste tehingute tegemiseks. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Aventa OÜ oleks tema nimel tegutseva isiku tegevuse katkestanud või muul viisil sellesse sekkunud. Tehingust tulenevate kohustuste täitmisest keeldumine (arvete maksmata jätmine) ei ole käsitatav tahteavaldusena volituse tagasivõtmiseks (
Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et Aventa OÜ nimel saatelehed allkirjastanud isikul oli õigus Aventa OÜ nimel hageja saadetud kaup vastu võtta ja saatelehed allkirjastada
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.