KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-39571 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, Ande Tänav, Iko Nõmm Tsiviilasi Otsuse tegemise aeg ja koht X X hagi X X vastu ühisvara jagamiseks ja X X vastuhagi X X vastu ühisvara jagamiseks 24.10.2013, Tallinn Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 21.03.2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X X ja X X apellatsioonkaebused Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses X X apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot X X apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot Kohtuistungi toimumise aeg 25.09.2013 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X X (endine perekonnanimi X, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Gennadi Kull Kostja X X (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Juliana Poljanskaja RESOLUTSIOON
- Harju Maakohtu 21.03.2013 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada X X hagi X X vastu ühisvara jagamiseks osaliselt ja X X vastuhagi X X vastu ühisvara jagamiseks jätta rahuldamata.
- Jagada X X ja X X ühisvara hulka kuuluv xxxxxxxxx asuv kinnisasi (registriosa xxxxxxxxx) ja 22.09.2005 sõlmitud laenulepingust nr xxxxxxxxxxx tulenev laenu tagastamise kohustus 13 559,87 eurot.
- Määrata, et X X ja X X omavahelises suhtes vastutab 22.09.2005 sõlmitud laenulepingust nr xxxxxxxxxxxx tulenevate kohustuste eest, mis muutuvad sissenõutavaks alates 25.09.2013, sh laenujäägi tagasimaksmise kohustus summas 13 559,87 eurot, X X.
- Kohustada X Xt andma asjaõiguslepingu jaoks vajalik tahteavaldus, millega lepivad X X ja X X kokku selles, et xxxxxxxxxxxx asuv kinnisasi (registriosa xxxxxxxxxx) läheb X X ainuomandisse.
- Kohustada X Xt andma nõusolek (KRK § 341 tähenduses) kinnistu, mille kinnistusraamatu registriosa on nr xxxxxxxxxxxx, teise jao omanikukande, mille
- kohaselt X X on kinnisasja ühisomanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse X X. Välja mõista X Xlt X X kasuks hüvitis enamsaadud ühisvara eest 2 966,56 eurot. X X apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. X X apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest jätta 25% X X kanda ja 75% X X kanda EDASIKAEBE KORD Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused:
- Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
- Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
- Riigikohus võib asja läbi vaadata ja lahendada ilma kassatsioonikaebust kohtuistungil arutamata, kui ta ei pea istungit vajalikuks.
- Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Pooled abiellusid 26.08.2005 ja abielu lahutati 12.04.
- Hageja palus ühisvara hulka kuuluva kinnistu xxxxxxxxxxxxxx lugeda soetatuks hageja lahusvara arvelt. Hageja müüs talle kuulunud xxxxxxxxxxxxxx Tallinnas asuva korteri, mille eest ostis xxxxxxxxxx asuva korteri ja selle hilisemast võõrandamisest saadud raha eest tasuti osaliselt ühisvara soetamisel. Samuti on hageja tasunud Pirnipuu pst 7 üksi asuva kinnistu omandamiseks võetud laenukohustust. Hageja palus jagada poolte ühisvara selliselt, et lõpetada ühisomand xxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu (registriosa nr xxxxxxxxxxx) suhtes, jättes kinnistu hagejale kohustuseta kostjale hüvitist maksta või alternatiivselt jätta kinnistu kostja omandisse ning mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis 467 091,05 krooni. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja nõustus, et poolte ühisvara hulka kuulub kinnistu xxxxxxxxxxxxx. Kostja ei nõustunud hageja taotletava jagamise viisiga, kuna puudub alus poolte võrdsusest kõrvalekaldumiseks. Samas kostja nõustus, et kinnistu ostuhinnast 405 000 krooni on tasutud hageja lahusvara arvelt. 2
(6)Vastuhagi Kostja palus jagada ühisvara selliselt, et lõpetada kaasomand xxxxxxxxxxxxx kinnistu (registriosa nr xxxxxxxxxxx) osas, võõrandades kinnistu avalikul enampakkumisel ning jagades saadud raha vastavalt nende osa suurusele võrdselt. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja vastuväited vastuhagile Hageja ei toeta vastuhagis taotletavat jagamise viisi. Hageja on seisukohal, et võrdselt ei ole võimalik jagada, sest kostja on kinnitanud, et hageja on panustanud ühisvarasse oma lahusvara arvelt. Arvestada tuleb ka poolte ühist kohustust krediidiasutuse ees. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus rahuldas osaliselt X X vastuhagi X X vastu ühisvara jagamiseks ja lõpetas poolte ühisomandi xxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu (registriosa nr xxxxxxxxxxx) osas viisil, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ja saadu jagatakse X X ja X X vahel järgmiselt: X Xle 78,5% ja X Xle 21,5%. Maakohus jättis rahuldamata X X hagi X X vastu ühisvara jagamiseks. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Kuivõrd poolte abielulised suhted kestsid ajavahemikul 26.08.2005-12.05.2010, s.o lõppesid enne 01.07.2010 jõustunud PKS kehtima hakkamist, tuleb PKS § 210 lg 2 alusel ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda kuni 30.06.2010 kehtinud PKS
- peatüki
- jaost. Abieluliste suhete lõppemise ajal kehtinud PKS § 19 lg 1 järgi tuleb lugeda abikaasade osad ühisvaras võrdseks. PKS § 19 lg 2 lubab kõrvale kalduda poolte võrdsusest. Poolte vahel puudus vaidlus, et hageja lahusvara arvelt on 405 000 krooni ulatuses omandatud ühisvarasse kuuluv kinnistu. Kuna pooled omandasid kinnistu 710 000 krooni eest, siis on kinnistu ostetud 57% ulatuses hageja lahusvara arvelt. Kostja ei ole tõendanud, et kinnistu omandati tema lahusvara arvel. Tulenevalt eelnenust poolte ühisvara osade suuruseks tuleb lugeda hagejal 78,5% ja kostjal 21,5%. Kuna kohus jagab vara 2013, siis jagamisele tuleb kohaldada kehtiva PKS § 37 lg 3 koos AÕS § 77 lg-ga
- Ühisvara jagamise viisi osas ei ole võimalik rahuldada hageja nõude esimest alternatiivi (asja andmist endale kohustuseta kostjale hüvitist maksta), kuna kohus on tuvastanud, et kogu poolte ühisvarasse kuuluv kinnistu ei ole täielikult omandatud hageja lahusvara arvelt. Põhjendatuks ei saa lugeda ka hageja nõude teise alternatiivi rahuldamist, kuna kostja ei soovi jätta asja endale. Seega poolte huvisid kaaludes tuleb kaasomand lõpetada müügina avalikul enampakkumisel ja jagada saadu X X ja X X vahel selliselt, et X Xle jääb 78,5% ja X Xle 21,5%. X X apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus X X palub tühistada täies ulatuses maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi, kalduda kõrvale poolte varandusliku võrdsuse printsiibist ning lugeda kinnistu hageja ainuomandiks ja jätta X Xle kinnistu xxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxxxx), kuna see on soetatud hageja lahusvara arvelt. Kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on jätnud andmata hinnangu hageja väitele, et ta on tasunud üksinda laenumakseid. Pärast abielu lõppemist moodustas see summa 4 200 eurot. Maksta on veel 14 872,71 eurot. Maksegraafik on koostatud kuni 15.09.
- Kostja nime laenulepingus ei eksisteeri. Samuti on kostja ise tunnistanud, et ta ei ole kordagi laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Kohus on väljunud kostja vastuhagi nõude piiridest, millega on rikkunud menetlusõiguse norme. Vastuhagi nõue, mille juurde ta jäi, oli müüa xxxxxxxxxxxx asuv kinnistu avalikul enampakkumisel 3
(6)ja jagada müügist saadud raha poolte vahel võrdsetes osades, s.o kummalegi poolele 50%. Pooltega ei ole arutatud teistsugust osade suurust. Hageja soovis kõrvale kalduda osade võrdsuse printsiibist ja jätta kinnistu tema ainuomandisse seoses sellega, et ta on soetanud kinnisvara oma lahusvara arvelt ning üksi tasunud laenulepingust tulenevad kohustused. Mitte ühelgi istungil ei ole arutatud, milline on olnud X X panus ühisvara soetamisse. Hagejal puudus võimalus esitada vastuväiteid kohtupoolsele vara jagamise viisile, mistõttu on kohus teinud üllatusliku otsuse. X X vastus apellatsioonkaebusele X X palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. X X apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus X X palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jagas kinnistu müügist saadu poolte vahel selliselt, et X Xle jääb 78,5% ja X Xle 21,5%. Kostja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega jagada kinnistu müügist saadu poolte vahel võrdsetes osades, s.o kummalegi poolele 50%. Maakohtu poolt vana PKS kohaldamine poolte ühisvara osade määramisel ei ole kooskõlas seadusega ega kohtu enda tehtud järeldustega. Kohus on möönnud, et kuna kohus jagab vara 2013, siis tuleb kohaldada kehtiva PKS § 37 lg 3. Kehtiv PKS § 37 lg 3 ei võimalda kohtul kalduda kõrvale poote osade võrdsusest. X X vastus apellatsioonkaebusele X X palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb seoses menetlusõiguse normide rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada. Tsiviilasjas on võimalik teha uus otsus. Poolte abielu kestis 26.08.2005 kuni 12.04.2010 ja abielu ajal (22.09.2005) on omandatud kinnisasi asukohaga xxxxxxxxxxxx (registriosa xxxxxxxxxxx). Kinnistu on koormatud hüpoteegiga summas 450 000 krooni AS Sampo Pank kasuks. Kinnistusraamatusse on pooled kantud ühisomanikena. Kinnistu omandamisega samal päeval, s.o 22.09.2005 on hageja ja AS Sampo Pank vahel sõlmitud laenuleping, millega on antud hagejale laenu 19 173,49 eurot. Pooled ei vaidle, et laenatud raha kasutati kinnisasja eest maksmiseks. Maakohus leidis õigesti, et poolte ühisvara koosseis tuli praegu kehtiva PKS § 210 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks määrata enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete järgi, kuna poolte abielu lõppes enne 01.07.2010 ja ühisvara jagamisele kohaldub praegu kehtiv perekonnaseadus. Kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 järgi on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Kuna kinnistu xxxxxxxxxxxxx oli omandatud poolte abielu ajal, siis oli tegemist poolte ühisvaraga. Ebaõige on hageja käsitlus, mille kohaselt on võimalik kinnistu lugeda hageja lahusvaraks, kuna see oli olulises osas omandatud hageja lahusvara arvel. Kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätted selleks alust ei andnud. Maakohtu käsitlus, mille kohaselt kuulus hagejale 78,5% ühisvarast ja kostjale 21,5%, ei põhine seadusel, sest kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse järgi oli alles ühisvara jagamisel võimalus kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest. Kuna ühisvara jagamine toimub praegu kehtiva PKS-i järgi, siis kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 19 lg 2 p 3 selles osas ei kohaldu. Lisaks kinnistule on poolte ühisvara hulka kuuluv ka abielu ajal võetud laenukohustus, pooled ei vaidle, et AS-lt Sampo Pank võetud laenu kasutati kinnistu soetamiseks. 4
(6)Pooled vaidlevad ühisvara jagamise viisi osas. Praegu kehtiva PKS § 37 lg 1 järgi tuleb abikaasade varaühisuse lõppedes jagada ühisvara kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PKS § 38 järgi ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis olev asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja nende osa rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ja raha jagada vastavalt nende osade suurusele. Hageja palus jätta kinnistu ühele pooltest ja kostja palus kinnistu müüa avalikul enampakkumisel. Kolleegium leiab, et poolte ühisvaraks olev kinnisasi tuleb jätta hagejale ja temalt tuleb välja mõista õiglane hüvitis kostja kasuks. Hageja on taotlenud kinnistu jätmist endale ja ringkonnakohtu istungil kinnitas ta, et soovib jätkuvalt kinnistut endale ning möönis, et ta on nõus tasuma kostjale kinnistu omandi kaotuse eest õiglase hüvitise. Kostja kinnistu jätmist endale ei soovinud. Kinnistu müük avalikul enampakkumisel saaks kõne all tulla ennekõike siis, kui kumbki pooltest ei soovi kinnistut endale. Lisaks tuleb arvestada ka seda, et kinnistu on koormatud hüpoteegiga, mis raskendab selle müüki. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise asendamine. Seega tuleb kohtuotsusega asendada kostja tahteavaldused asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja ka kinnistusraamatus sellekohase kande tegemiseks. Asjaõiguslepinguga lepivad pooled kokku, et kostja osa kinnisasjast läheb hageja omandisse. Kinnistusraamatu kannete tegemine eeldab tahteavaldust, millega antakse nõusolek, et senine kanne, mille kohaselt on kinnisasi poolte ühisomandis, kustutakse ja tehakse hageja kohta ainuomaniku kanne. Kinnistu soetamiseks võetud laenukohustuse olemasoluga maakohus ühisvara jagamisel ei arvestanud ja see on jäetud vaidlustatud kohtuotsuses jagamata. Selles, et laenukohustus tuleb jätta hagejale, poolte vahel vaidlust ei ole. Abielu lahutamise seisuga oli kohustuse suuruseks 16 026,70 eurot. Hageja on pärast abielu lahutamist laenukohustust panga ees täitnud ja 15.10. 2013 seisuga oli laenujääk 13 559,87 eurot. Ühisvara jagamisel tuleb seega jätta hagejale tasumata laenukohustus 13 559,87 eurot AS Sampo Pank ees. Selles, et kinnistu väärtuseks on 45 377,27 eurot ehk 710 000 krooni (I kd lk 225), ei olnud poolte vahel maakohtus vaidlust. Samuti nõustus kostja, et 25 884,28 eurot ehk 405 000 krooni on kinnistu ostmisel tasutud hageja lahusvara arvel. Hageja müüs talle lahusvarana kuuluva xxxxxxxxxxx tänaval asuva korteri ja müügist saadud 405 000 krooni maksis xxxxxxxxxxxx asuva kinnistu ostmisel. AÕS § 77 lg 2 kohaselt ühisomanik, kes kaotab oma omandi, peab saama omandi kaotuse eest õiglase hüvitise. Kolleegium leiab, et hüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, et ühisvara omandati osaliselt hageja lahusvara arvel ja ühisvara hulka kuulub laenu tagastamise kohustus. Kostjale kuulub väljamõistmisele hüvitis järgnevalt: 45 377,27 eurot (kinnistu väärtus) – 25 884,28 eurot (hageja lahusvara arvel tasutud osa) – 13 559,87 eurot (laenujääk) = 5 933,12 eurot : 2 = 2 966,56 eurot. Hageja käsitlus, mille kohaselt ta ei pea kostjale midagi hüvitama, kuna hageja on tasunud kogu perioodi vältel pangale laenu, ei ole õige. Poolte abielu ajal laenu tasumine toimus eeldatavalt 5
(6)poolte ühiste vahendite arvel ja seda ei ole alust arvesse võtta hüvitise suuruse määramisel. Pärast abielu lahutamist toimunud laenu tasumise osas on hageja selgitanud, et see on toimunud tema poolt. Vastavalt maksegraafikule on hageja tasunud ajavahemikul 12.04.2010 kuni praeguse hetkeni võlgnevusest 2 705,42 eurot. Kostja on väitnud, et ta on tasunud pärast abielu lahutamist kinnistu maamaksu 272,75 eurot, kinnistul asuva hoone kindlustuse 83,89 eurot ja kinnistul paikneva hoone remondi eest 900 eurot. Lisaks tasus kostja ajal, kui hageja elas kinnistul paiknevas hoones, elektri eest 449, 11 eurot. Kuna mõlemad pooled on pärast abielu lahutamist kulutusi kandnud siis leiab kolleegium, et põhjendatud ei ole neid kulutusi hüvitise suuruse määramisel arvestada. Kolleegium märgib, et hageja nõustus ringkonnakohtu istungil kompromissi sõlmimise läbirääkimistel tasuma kostjale 3 648,55 eurot, mis on rohkem, kui kohus praeguse otsusega välja mõistab, kuid sellest summast ei saa kohus hagi lahendamisel lähtuda, kuna hageja pakutud hüvitis oli seotud ainult kompromissi sõlmimisega. Kuna ringkonnakohus jätab kinnistu hagejale, siis kostja apellatsioonkaebuse, milles sooviti ühisvaraks olnud kinnistu võõrandamist avalikul enampakkumisel ja enampakkumisest saadu jagamist viisil, kus raha jagatakse pooleks, rahuldamiseks ei ole alust. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud üldreeglina ise. Erand tuleneb sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega. Kolleegium leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud jagada menetluskulud TsMS § 164 lg 2 järgi viisil, kus mõlema kohtuastme menetluskuludest 25% jääb hageja kanda ja 75% kostja kanda. Eeltoodud menetluskulude jaotamisel on arvestatud seda, et hageja hagi rahuldati osaliselt ja kostja vastuhagi jäi rahuldamata. Lisaks ei nõustunud kostja hageja pakutud kompromissiga, mis oli ligilähedane kohtu poolt tehtud otsusele. Margo Klaar Ande Tänav Iko Nõmm 6
(6)