lg 2 ja lepingu üldtingimuste punktide järgi hüvitada hageja poolt tasutud kindlustusmaksed ja kindlustusjuhtumi kahjud. Liisingulepingute punkti 12.2 kohaselt kohustus liisinguvõtja maksma hagejale kõik liisingulepingute lõpetamise päevani tasumisele kuuluvad summad. Liisingulepingust 1 tulenev liisingu maksete võlg 2826,22 eurot on tõendatud väljavõtetega laekumistest liisingulepingute katteks, võlgnevuse kujunemise väljavõtetega, liisinguesemete tasutud maksete arvestusega ja alates 06.02.2009 liisingueseme 1 kasutamise eest esitatud arvetega nr A09051577, A09087431 ja A09123351, kindlustuspoliisiga nr 40340061 - 13.10.
lg 3 kindlaks teha selle liisinguandjale tagastamise aja seisuga ning et üldjuhul ei ole määrav liisingueseme müügihind, vaid selle väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind) tagastamise ajal. Poolte kokkuleppel võib lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes. Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on Riigikohtu arvates sel juhul mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud. Müügilepingutega on tõendatud, et hageja müüs 26.08.2009 liisingueseme 1 hinnaga 24 000 eurot (käibemaksuga), 18.09.2009 liisingueseme 2 hinnaga 8628,73 eurot (käibemaksuga), 13.05.2009 liisingueseme 3 hinnaga 7669,40 eurot (käibemaksuga), 18.09.2009 liisingueseme 4 hinnaga 8628,07 eurot (käibemaksuga), 23.09.2009 liisingueseme 5 Hollandis Moerdijk'is 6 toimunud oksjonil hinnaga 32 500 eurot (käibemaksuga) ja 25.11.2009 liisingueseme 6 Hollandis Moerdijkls toimunud oksjonil hinnaga 6302,37 eurot (käibemaksuga). Ekspert Rein Mündi ekspertiisiaktiga nr 12-133, 01.10.2012 on tõendatud, et eksperdi hinnangul oli liisinguesemete harilik väärtus 2009. aasta kevadel alljärgnev: liisinguese 1 käibemaksuta 30 038 eurot / käibemaksuga 35 444,84 eurot, liisinguese 2 käibemaksuta 7989 eurot/ käibemaksuga 9427,02 eurot, liisinguese 3 käibemaksuta 7989 eurot/ käibemaksuga 9427,02 eurot, liisinguese 4 käibemaksuta 34 512/ käibemaksuga 40 724,16 eurot, liisinguese 5 käibemaksuta 7989 eurot/ käibemaksuga 9427,02 eurot ja liisinguese 6 käibemaksuta 10 226 eurot/ käibemaksuga 12 066,68 eurot. Liisingulepingute puhul on tegemist kapitalirendilepingutega. Maksegraafikutest nähtuvalt on hageja arvestanud väljaostuhinda periodiseeritud käibemaksu jäägiga. Riigikohtu lahenditest 3-2-1-1-07 ja 3-2-1-118-08 nähtub, et kui kapitalirendi lepingu puhul on ostuhinda arvestatud käibemaksuga, siis tuleb ka müügihinna käibemaksuosa arvestada. Kuna eksperdi määratud väärtused on arvestatud käibemaksuta, siis tuleb liisinguesemete väärtuse määramisel võtta arvesse väärtus koos käibemaksuga. Et tasumata ostuhinnalt arvestati käibemaksu 18%, tuleb käibemaks samas suuruses liisinguesemete väärtusele juurde arvestada. Kohus leidis, et liisinguesemete väärtuseks hagejale üleandmise ajal tuleb lugeda eksperthinnangus märgitud väärtusi (käibemaksuga), kuna ekspert on võtnud hinnangu andmisel aluseks kõigi samal perioodil müügis olnud analoogsete sõidukite ja poolhaagiste hinnapakkumisi, arvestanud turuhinna muutusi aastate vältel ja sõidukite varustusastet. Seega on nimetatud tõend, võrreldes kohtule esitatud müügipakkumiste ja hinnakomitee otsustega argumenteeritum, põhjalikum ja annab parema ülevaate liisinguesemete võimalike väärtuste kujunemisest kui tõendid, millest vastavat analüüsi ei nähtu. Kindlustuspoliisides märgitud hindasid ei saa arvestada seetõttu, et need hinnangud on antud oluliselt varem kui sõidukid hagejale tagastati. Kuna kohus lähtus liisinguesemete väärtuste määramisel eksperdi hinnangust siis ei oma tähendust kostjate vastuväited, mis puudutavad liisinguesemete müügiprotsessi ja kes liisinguesemed ostsid. Võrreldes eksperdi antud hinnanguid liisinguesemete hariliku väärtuse kohta müügihindadega, saab järeldada, et liisinguesemete 2 ja 4 müügihinnad erinevad eksperdi pakutud väärtusest vähem kui 10%, seega saab nende müügikahju arvestamisel lähtuda müügihindadest. Kuna liisinguesemete 1, 3, 5 ja 6 müügihind erineb eksperthinnangus märgitud liisinguesemete turuväärtusest rohkem kui 10%, siis ei saa kohus pidada seda lubatavaks kõrvalekaldeks ega liisinguesemete väärtuseks liisinguandjale üleandmise ajal. Seega on liisinguesemete müügist või vara üleandmise aja väärtusest tekkinud kahjum või kasum alljärgnevad: liisingueseme 1 puhul (31 863,80 – 35 444,84) kasum +3581,04 eurot, liisingueseme 2 puhul (11 764,75 – 8628,07) kahjum -3136,68 eurot, liisingueseme 3 puhul (10 953 -9427,02) kahjum –1525,98 eurot, liisingueseme 4 puhul (12 621,42 – 8628,07) kahjum –3993,35 eurot, liisingueseme 5 puhul (39 631,12 – 40 724,16) kasum +1093,04 eurot ja liisingueseme 6 puhul (15 225,92 – 12 066,68) kahjum -3159,24 eurot.
lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Liisingulepingute punkti 12.2 kohaselt kohustus liisinguvõtja hüvitama hagejale kõik liisingulepingute lõpetamisest tulenevad kahjud. Liisingulepingust 1 tulenevateks lisakuludeks on arvel A09300066 märgitud müügiteenus 960 eurot ja arvel A09209963 märgitud müügiplatsi vastuvõtu tasu 44,50 eurot, mis on tõendatud OÜ BALTI 7 REALISEERIMISKESKUS hagejale 10.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust lähtudes leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kostjatelt tuleb solidaarselt liisingulepingute 1-5 eest välja mõista põhivõlg 21 520,66 eurot ja viivis 21 520,66 eurot, kokku 43 082,22 eurot ja V.Klt liisingulepingu 6 osas täiendavalt põhivõlg 6030,12 eurot. V K ja S K apellatsioonkaebus Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kostjate hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme sellega, et ei ole otsuses põhjendanud, miks kohus ei nõustu kostjate vastuväidetega. Apellandid leiavad, et hageja nõue ei ole käibemaksu osas õigesti arvestatud. Vaidlust ei ole selles, et kõigi liisingulepingute osas tasus liisinguvõtja hagejale liisinguperioodi alguses kogu käibemaksu. Samas ei ole sõidukite omandiõigus liisinguvõtjale üle läinud. KMS § 29 lg 8 sisaldab niisuguse olukorra jaoks erisätet maksukohustuslasena registreerimata ostja puhul. Kui aga tehingu mõlemad pooled on registreeritud käibemaksukohustuslasena nagu hageja ja liisinguvõtja, siis laienevad neile kõik KMS sätted. KMS § 29 lg 7 kohaselt, kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastab nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. KMS § 29 lg 7 rakendub samaväärselt kõikidele maksukohustuslastele, sealhulgas ka liisinguettevõtetele. Kreeditarve esitamisel ja käibedeklaratsiooni korrigeerimisel tuleb vara algne võõrandamine sisuliselt klassifitseerida kasutusrendi suhteks ehk teenuse osutamiseks KMS mõistes. Seega on hageja nõudnud liisinguvõtjalt alusetult käibemaksu tasumist osa eest, millises ulatuses liisinguvõtja vara kasutada ei saanud. Kasutamata jäänud osa väärtust näitab põhiosa jääkväärtus sõiduki hagejale tagastamise hetkel, millest tuleb maha arvestada 18% käibemaksu. Lähtudes hageja poolt 25.05.2012 menetlusdokumendiga esitatud liisingulepingute põhiosa jääkmaksumuse arvestustest, kujuneb käibemaksu summaks, mille võrra tuleb hageja nõuet kostjate vastu vähendada 21 970,80 eurot (põhiosa jääkmaksumused liisingulepingute osas on kokku 122 060,01 eurot (31 863,80+11 764,75+10 953+12 621,42+39 631,12+15 225,92), millest 18% moodustab 21 970,80 eurot). Kostjad on maakohtus esitatud vastuväite, et hageja ei ole kostjaid/liisinguvõtjat teavitanud liisinguesemete müügihinnast ega ole andnud võimalust osaleda liisinguesemete müügiprotsessis, samuti, et liisinguesemete müügiperiood oli ebamõistlikult lühike ja müügihinna alandamised ebamõistlikult suured ja enneaegsed. Vaidlust ei ole selles, et 10 liisingvara tagastati hagejale 2009.a aprillis/mais ning juba sama aasta mais-septembris oli hageja kõik liisinguesemed võõrandanud, st liisinguesemed võõrandati hageja poolt vaid 1-3 kuu jooksul. Asjaolu, et liisinguesemed müüdi erakordselt lühikese ajaperioodi jooksul, viitab sellele, et hageja poolt määratud sõidukite hind pidi olema oluliselt väiksem nende tegelikust turuhinnast. Ka ekspertiisiaktist nähtuvalt oli liisingvara müügiperiood ebamõistlikult lühike – hageja on liisingvara müünud 1-3 kuu jooksul. Ekspert ei välistanud seda, et liisingvaraga sarnaste sõidukite turuväärtus (st ka liisingvara turuväärtus) võis põhimõtteliselt olla ka kõrgem eksperdi poolt väljatoodust, juhul kui liisingvara oleks müüdud pikema ajaperioodi jooksul. Kuna liisinguesemete müügiperiood oli ebamõistlikult lühike, siis ei ole hageja teinud kõike endast olenevat, et saavutada liisinguesemete müük maksimaalse võimaliku hinnaga. Hageja ei ole tõendanud, millise alghinnaga liisingvara algselt müüa pakuti, samuti on tõendamata, milliseid toiminguid on hageja teinud, et saavutada liisingvara müük maksimaalse võimaliku hinnaga, samuti ei ole hageja tõendanud, millise hinnaga liisingvara tegelikkuses müüdi. Vaidlust ei ole selles, et hageja on müünud liisinguesemed 1–4 vahendajale (BRC), mistõttu ei ole müügihind ilmselt kohalik keskmine turuhind, vaid märkimisväärselt odavam. Eeldatavasti olid ka ülejäänud liisinguesemete ostjad samuti edasimüüjad. Ei saa eeldada, et BRC omandas sõidukid oma tarbeks või ilma võimaluseta need kohe kallimalt edasi müüa, kusjuures hageja on ka ise kinnitanud, et BRC müüski kõik sõidukid edasi kolmandatele isikutele, samas ei esitanud hageja tõendeid selle kohta, mis hinnaga BRC sõidukid edasi müüs. Nimelt juhul, kui liisinguandja ei ole teinud kõike endast olenevat, et saavutada liisingvara müük maksimaalse võimaliku hinnaga, siis ei saa mh Riigikohtu praktika kohaselt liisinguvara turuväärtuse osas lähtuda mitte liisingvara müügihinnast, vaid aluseks tuleb võtta liisingvara tegelik turuväärtus, millisel juhul ei ole lubatav turuväärtusest ka 10%-i mahaarvestamine. Apellandid leiavad, et mitte ühegi liisingueseme (kokku 6 sõidukit) osas ei saa lähtuda tegelikust müügihinnast, vaid lähtuda tuleb tegelikust turuväärtusest, mis on võimalik tuvastada eksperdi hinnangu ja asjas esitatud sarnaste sõidukite müügikuulutuste põhjal. Lähtudes ka liisinguesemete 2 ja 4 osas eksperdi poolt tuvastatud turuväärtustest, tuleb hageja nõuet kostjate vastu täiendavalt vähendada 1597,79 euro võrra, sest eksperdi poolt tuvastatud hindade ja hageja poolt esitatud põhiosa jääkmaksumuste põhjal kujuneb sel juhul liisinguesemete müügist tekkinud kahjum või kasum järgmiselt: liisingueseme 1 puhul (31 863,80 – 35 444,84) kasum +3581,04 eurot, liisingueseme 2 puhul (11 764,75 – 9427,02) kahjum -2337,73 eurot, liisingueseme 3 puhul (10 953 - 9427,02) kahjum –1525,98 eurot, liisingueseme 4 puhul (12 621,42 – 9427,02) kahjum –3194,40 eurot, liisingueseme 5 puhul (39 631,12 – 40 724,16) kasum +1093,04 eurot ja liisingueseme 6 puhul (15 225,92 – 12 066,68) kahjum - 3159,24 eurot. Kohus ei ole liisinguesemete turuväärtuse tuvastamisel üldse arvestanud kostjate poolt esitatud sarnaste sõidukite müügikuulutuste ja sõidukite kindlustuspoliisides kindlustusandja poolt sõidukitele määratud hindadega, so hindadega, mis oleks kuulunud kindlustusandja poolt hüvitamisele näit sõiduki hävinemisel. Kostjate hinnangul on mh kostjate poolt seoses sõidukite müügiprotsessiga esile toodud asjaolude tõttu käesoleval juhul põhjendatud lugeda liisinguesemete väärtusteks sarnaste sõidukite müügikuulutustes toodud hinnad, so liisingueseme 1 väärtuseks on 44 900 eurot (eksperdi hinnangul 35 444,84 eurot), liisingueseme 2 väärtuseks on 17 400 eurot (eksperdi hinnangul 9427,02 eurot), liisingueseme 3 väärtuseks on 10 500 eurot (eksperdi hinnangul 9427,02 eurot), liisingueseme 4 väärtuseks 11 on 17 400 eurot (eksperdi hinnangul 9427,02 eurot), liisingueseme 5 väärtuseks on 53 880 eurot (eksperdi hinnangul 40 724,16 eurot), liisingueseme 6 väärtuseks on 17 880 eurot (eksperdi hinnangul 12 066,68 eurot). Arvestades liisinguesemete tegelikke turuhindasid, tuleb hageja nõue lugeda täies ulatuses põhjendamatuks, sest liisinguesemete väärtus hagejale tagastamise ajal ületab oluliselt liisingulepingutest tulenevaid hageja kõiki nõudeid. Eelnevast nähtuvalt on hageja sarnaste sõidukite müügikuulutuste põhjal summaliselt kokku müünud liisinguesemed 82 278,08 eurot odavamalt nende tegelikust väärtusest, mis ületab hageja nõuet, mistõttu on ilmne, et hagi tuleb jätta rahuldamata ainuüksi sel põhjusel. Samuti on üldteada asjaolu, et liisinguesemetega sarnaste esemete väärtus ajas langeb, mitte ei tõuse, mistõttu saab ka eeldada, et liisinguesemete väärtus oli ajal, kui need hagejale tagastati (2009.a aprillis/mais) oluliselt suurem, kui eelviidatud müügikuulutustes toodud summad (müügikuulutused on 2012 juunist). Kohus ei ole võtnud seisukohta kostjate taotluse osas vähendada viiviseid, kohus on ainuüksi märkinud, et kuna viivise võlad ületavad põhivõlgasid, siis tuleb iga lepingu puhul viivis välja mõista põhivõlaga samas summas. Kostjate hinnangul on viivised ebamõistlikult suured. Hageja tugineb viivise nõudes liisingulepingute 1–6 p-le 6.7. Selline viivise määr on vastuolus heade kommetega ning sellele vastav lepingukokkulepe on tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel. Viivise määr 0,3% päevas tähendab aastast finantskoormust 109,5%. Selline koormus krediidiasutuse kasuks ei ole mõistlik ega põhjendatud ja see kahjustab liisinguvõtjat ebamõistlikult. Järelikult võib hageja viivise nõue olla põhjendatud kõige enam
Kohus ei ole võtnud seisukohta kostjate väite osas, et leppetrahvi nõuet ei ole liisinguvõtjale/kostjatele esitatud. Liisingulepingute ülesütlemisavaldus on koostatud 14.04.2009, milles on küll viidatud liisingulepingu punktile, mille alusel on hagejal õigus leppetrahvi nõuda, kuid ülesütlemisavaldus ei sisalda hageja teadet, et hageja nõuab liisinguvõtjalt leppetrahvi tasumist. Ka hiljem ei ole hageja liisinguvõtjale ega kostjatele leppetrahvi nõuet esitanud, seega on hageja
lg 2 kohaselt kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda ning hageja nõuet kostjate vastu tuleb täiendavalt vähendada 1917,36 euro võrra. Kohus ei ole võtnud seisukohta kostjate väite osas, et Balti Realiseerimiskeskus OÜ arvetes toodud kulutusi ei ole põhjendatud kostjatelt välja mõista. Hageja väidetud kulud seisnevad suures osas BRC-le makstud tasudes, sh vastuvõtmise, parkimis- (hoiu-) ja müügitasud. Hageja väidetest ja BRC arvetest saab järeldada, et hageja ja BRC vahel olid sõlmitud käsunduslepingud. Selliste käsunduslepingute eesmärk ja sisu sai olla üksnes sõidukite võõrandamine. Kostja väidetele hageja maakohtus vastu ei vaielnud. Kostjate hinnangul ei ole hageja esitatut ja tõendeid arvesse võttes huvide konflikt hageja ja BRC vahel välistatud. Hageja sooviks pidanuks olema saada sõidukite eest võimalikult kõrge hind, BRC ostja ja edasimüüjana seevastu soovis maksta võimalikult vähe. Kostjate arvates saab lugeda üldtuntuks, et autode edasimüüja soovib osta autod võimalikult soodsalt, et need suurema vahekasuga võõrandada. Eelnevast järeldavad kostjad, et hageja ja BRC vahelistest tehingutes ei ole järgitud
lg-tes 1 ja 2 esitatud nõudeid.
lg-st 3 tuleneb, et sellisel juhul ei olnud käsundisaajal BRC õigust nõuda hagejalt käsundiga seotud tasude maksmist. Neil kaalutlustel leiavad kostjad, et kostjatelt ei ole põhjendatud välja mõista BRC väljastatud arvetel märgitud summasid. AS-i SEB Liising apellatsioonkaebus 12 Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata ja uue otsusega mõista kostjatelt solidaarselt välja võlgnevus 100 951,40 eurot ja täiendavalt V Klt 17 787,06 eurot. Menetluskulud jätta kostjate kanda. Kohus on valesti arvutanud liisinguesemete müügist apellandile tekkinud kahju ja / või kasu, mille tulemusena on kohus jõudnud ka ebaõigele seisukohale. Apellant on kõigi liisinguesemete müügist saanud kahju, küsimus on vaid selles, kui suur kahju tekkis iga liisingueseme puhul, ning kuidas seda kahju arvutada. Kohus on õigesti võtnud müügikahjumi arvestamisel arvesse iga liisingueseme jääkmaksumuse vastavalt apellandi 25.05.2012 seisukohtade lisana nr 7 esitatud arvestustele kooskõlas eelnimetatud seisukohtade punktis 17 toodud arvestusmetoodikaga. Kohus on otsuses leidnud, et müügikahju peaks arvutama summadega, mis sisaldavad ka käibemaksu. Apellant sellega ei nõustu, kuna käibemaksu määr muutus samal ajavahemikul arvates sellest, kui liisinguesemed tagastati, kuni nende müügini. Seega arvestades müügikahju selliselt, kus üks summa sisaldaks ühte käibemaksumäära ning teine summa teist käibemaksumäära, viib juba iseenesest ebaõige tulemuseni. Kuna kohus on siiski (enda teadmata) müügikahju arvestuste aluseks võtnud põhiosa jääkmaksumused ilma käibemaksuta, on need summad lõppkokkuvõttes õiged. Täiesti ebaõiged on aga kohtu poolt arvestatud liisinguesemete turuväärtused, mille kohus on liisinguesemete põhiosa jääkmaksumuse summadest lahutanud. Liisinguesemete turuväärtuse arvestamisel peaks turuväärtusi arvestama ilma käibemaksuta, et summad võrreldavad oleksid. Arvutuste aluseks võetud liisinguesemete põhiosa jääkmaksumused on järgmised – liisinguese 1 – 31 863,80 eurot, liisinguese 2 – 11 764,75 eurot, liisinguese 3 – 10 953 eurot, liisinguese 4 – 12 621,42 eurot, liisinguese 5 – 39 631,12 eurot ning liisinguese 6 – 15 225,92 eurot. Liisinguesemete turuväärtusi nende apellandile tagastamise hetkel tuleks aga arvestada järgmiselt. Esmalt tuleb lähtuda käesolevas menetluses tehtud ekspertiisiaktis sisalduvatest hindadest, mis on ekspertiisiaktis toodud ilma käibemaksuta. Nendest hindadest tuleb maha lahutada 10% vastavalt Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-33-08 punktile 18. Liisingueseme 1 turuväärtus kujuneb seega järgmiselt – ekspertiisiakti järgne hind ilma käibemaksuta 30 038,48 eurot, millest pärast 10% (3003,85 eurot) mahaarvamist kujuneb liisingueseme 1 turuväärtuseks 27 034,63 eurot. Sarnaselt eeltoodud arvutusele kujuneb liisingueseme 2 turuväärtuseks 7190,06 eurot (7988,96 – 798,90 eurot), liisingueseme 3 turuväärtuseks 7190,06 eurot (7988,96 – 798,90 eurot), liisingueseme 4 turuväärtuseks 7190,06 eurot (7988,96 – 798,90 eurot), liisingueseme 5 turuväärtuseks 31 061,06 eurot (34 512,29 – 3451,23 eurot) ning liisingueseme 6 turuväärtuseks 9203,27 eurot (10 225,86 – 1022,59 eurot). Tulenevalt eeltoodust kujunevad apellandi müügikahjud järgmiselt – liisingueseme 1 müügikahju on 4829,17 eurot (31 863,80 – 27 034,63), liisingueseme 2 müügikahju on 4574,69 eurot (11 764,75 – 7190,06), liisingueseme 3 müügikahju on 3762,94 eurot (10 953 – 7190,06), liisingueseme 4 müügikahju on 5431,36 eurot (12 621,42 – 7190,06), liisingueseme 5 müügikahju on 8570,06 eurot (39 631,12 – 31 061,06) ning liisingueseme 6 müügikahju on 6022,65 eurot (15 225,92 – 9203,27)- kokku 33 190,87 eurot. Maakohus leidis, et müügikahju on kokku vaid 7141,17 eurot. Seega on kohus apellandi kahjuks otsusega välja mõistnud tegelikust vähem müügikahju 26 049,70 eurot ning samas summas vähem ka viiviseid, kokku 52 099,40 eurot väiksema summa nõutust. 13 Kuna V.K käendas kõiki liisingulepinguid, aga S.K käendas lepinguid 1-5, siis tulenevalt sellest vastutavad vastustajad solidaarselt müügikahju eest 20 027,05 eurot (+ 20 027,05 eurot viivised), s.t kokku 40 054,10 eurot ning V.K vastutab täiendavalt kohtu poolt välja mõistmata jäänud müügikahju eest 2863,41 eurot – s.o liisingueseme 6 müügikahju 6022,65 eurot miinus kohtu poolt välja mõistetud müügikahju 3159,24 eurot + 2863,41 eurot viivised, s.t kokku 5726,82 eurot. Maakohus on V. Klt välja mõistnud täiendavalt 6030,12 eurot, aga on jätnud ekslikult välja mõistmata samalt summalt arvestatud viivised kokku 6030,12 eurot. Ringkonnakohtu põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste esindajad ning uurinud toimikus olevaid tõendeid, leiab, et apellatsioonkaebustes olevad väited kohtu poolt menetlusõigusenormide rikkumise osas, sealhulgas tõendite hindamise osas, on põhjendatud. Apellantide väidetel on maakohus jätnud nende väited ja vastuväited käsitlemata ning arusaamatuks jääb, kuidas kohus lõppjäreldusele jõudis. Kolleegium nõustub apellantidega. TsMS § 442 lg 8 kohaselt tuleb otsuse põhjendavas osas märkida tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kolleegium nõustub apellantidega, et otsus nendele nõuetele ei vasta. Kostjate väide on põhjendatud, et nende vastuväidet leppetrahvi osas ei ole kohus üldse käsitlenud. Kostjate vastuväidetel ei ole liisinguvõtjale ega kostjatele leppetrahvi nõuet esitatud mõistliku tähtaja jooksul. Õige on, et kostjate vastuväidete korral tuli leppetrahvi nõude puhul maakohtul tuvastada, kas hageja on esitanud leppetrahvi nõude mõistliku tähtaja jooksul või mitte
Sellest olenes otsuse lõppjäreldus. Õige on ka see, et maakohus ei ole võtnud seisukohta kostjate taotluses viivise vähendamiseks. Kostjate vastuväidetel on liisingulepingute punkt 6.7 viivise määra osas 0,3 % päevas tühine ning vastuolus heade kommetega. Kostjad taotlesid viivise vähendamist. Kohus on jätnud kostjate taotluse tähelepanuta ja seisukoha võtmata. Toimiku materjalidest ilmneb, et poolte vahel tekkis vaidlus müügikahju suuruse ja selle arvestuse, sealhulgas käibemaksu kohaldamise osas. Aktsiaseltsi SEB Liising apellatsioonkaebuse väide on põhjendatud, et müügikahju arvestus iga liisingulepingueseme osas peab olema kontrollitav ning sellest peaks selguma, millist arvestusmetoodikat on kohus kasutanud. Käesolevas tsiviilasjas ei ole maakohus seda põhimõtet kohaldanud ning maakohtu põhjendus on pooltele arusaamatu ning see ei ole kontrollitav ka apellatsioonimenetluses. Käesolevas tsiviilasjas on mõlemale menetlusosalisele jäänud arusaamatuks, kuidas kohus lõppjäreldusele jõudis. Hageja pöörab põhjendatult tähelepanu, et müügikahju arvutamisel peaks liisingueseme turuväärtuse ja põhiosa jääkmaksumuse arvestuse alus olema võrreldav. Otsusest ei ilmne, kuidas on kohus liisinguesemete osas arvestanud müügikahju. Nii on kohus liisingueseme 1 osas lugenud sõiduki turuväärtuseks käibemaksuta 30 038 eurot (käibemaksuga 35 444,84 eurot), hageja müüs sõiduki hinnaga 24 000 eurot (käibemaksuga). Samas on kohus lugenud liisingueseme 1 osas kasumiks + 3581,94 eurot, s.o 31863,80-35 44,80 eurot. Kuidas kohus sellisele järeldusele jõudis ja mis summa on 31 863,80 eurot, otsusest ei ilmne. Samasugune mittekontrollitav järeldus on ka teiste liisinguesemete osas. 14 Põhjendatud on hageja apellatsioonkaebuse väide, et hageja taotles V Klt viivise väljamõistmist ka 6030, 12 eurolt, millise nõude osas on maakohus jätnud seisukoha üldse võtmata. TsMS § 438 lg 1 kohaselt tulnuks maakohtul võtta seisukoht kõigi nõuete osas. TsMS § 436 lg 1 kohaselt otsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Käesolevas tsiviilasjas otsus nendele nõuetele ei vasta. Kolleegium on seisukohal, et tegemist on oluliste menetlusõigusnormide rikkumisega, mis ei ole kõrvaldatavad apellatsioonimenetluses, millest tulenevalt tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulude jaotus tuleb otsustada tsiviilasja uuel läbivaatamisel. Mare Merimaa Reet Allikvere Ulvi Loonurm
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.