Väärteoasi nr.4-13-2890 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär Tõlk Vaidlustatud lahend 26.09.2013.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Julia Vernikova Raivo Seppo Oksana Mametova Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 22.04.2013.a. otsus väärteoasjas nr. 13010110 Kaebuse esitanud isik Vjatšeslav Zimin, isikukood: 36907080263, elukoht XXX kaebuse esitaja: Vjatšeslav Zimin, kohtuvälise menetleja – Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti esindaja Ülle Aliorg Istungil osalenud isikud LÕPPOSA Jätta Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsus nr. 13010110 muutmata ja Vjatšeslav Zimini kaebus rahuldamata. Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule (Liivalaia kohtumaja) seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 21.10.2013.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati kaebajat ÜTS § 542 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut, summas 800 eurot. Väärteoasja otsuse kohaselt kasutas Vjatšeslav Zimin 30.03.2013.a kell 23:15 Hobujaama 1/3 Tallinn juures mootorsõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti 2 taksoveoks, taksotunnust matkivat tunnust, s.o taksoplafooniga sarnast plafooni, rikkudes sellega MKM määrust nr 141 § 15 lg 7 ja 71 p
- KAEBUSE SISU Menetlusaluse isiku esindaja esitas Harju Maakohtule 06.05.2013.a kaebuse ja vaidlustas ülalpool nimetatud otsuse täies ulatuses, kuivõrd leiab, et vaidlustatud otsus on põhjendamata, sest Vjatšeslav Zimini teos puuduvad väärteo tunnused. Väärteoprotokollist ega otsusest ei selgu, mille poolest sarnanes kaebaja sõiduki katusel olev plafoon taksoplafooniga. Esitatud kaebuse kohaselt ei vasta väärteoprotokoll seaduse nõuetele, kuna sellest ei nähtu neid faktilisi asjaolusid, mille alusel jõuti järelduseni, et kaebaja plafoon on taksoplafooniga sarnane. Kaebaja väitel ei ole tema sõiduki katusele paigaldatud plafoon taksoplafooniga sarnane. Tulenevalt MKM määruse nr 141 § 15 lg 6 ja Tallinna Linnavolikogu
- juuni 2012.a määruse nr 16 § 6 lg 3 p 1 peavad taksona kasutataval sõidukil olema järgmised taksotunnused 1) sõiduki katusel sisevalgustusega plafoon, mille esiküljel on trükitähtedega ainult sõna „TAKSO“ ning 2) tähemärgi vähim kõrgus 4 cm. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt on sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, keelatud kasutada taksotunnuseid või neid matkivaid tunnuseid. Sama paragrahvi lg 71 loetakse taksotunnuse või seda matkiva tunnuse kasutamiseks käesoleva määruse tähenduses, kui sõidukile on paigaldatud plafoon, mis sarnaneb lõike 6 punktis 1 nimetatud plafoonile või millega luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus, et tegemist on taksoga. Seega peab plafoon, mis sarnaneb taksoplafooniga või matkib seda, omama sarnasust eelmainitud kahe tunnusega. Seadus ei näe ette taksoplafooni vormi, suurust, värvust, paigaldamise kohta. Kaebaja Vjatšeslav Zimini sõiduauto plafoonil on kirjutatud tähed „A R“ (autorent), mis ei oma mingit seost taksoplafooniga. Vjatšeslav Zimin on FIE ning üheks tema tegevusalaks on sõiduautode väljaüürimine koos juhiga ning sõiduautode rentimine ja kasutusrent. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et sõiduki katuseplafoone kasutatakse erinevatel eesmärkidel, nt reklaamina, samuti kõikidel õppesõiduautodel peab olema vastav katuseplafoon, seda kasutatakse ka eritalituse sõidukitel. Kaebuses leitakse, et kaebaja ei ole rikkunud taksoveo nõudeid ning tema teos puudub talle inkrimineeritava väärteo koosseis ning väärteomenetlus tema suhtes kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, samuti palub kaebuse esitaja tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna peainspektori Artur X 22.04.2013.a otsuse väärteoasjas nr 13010110; välja mõista V. Zimini kasuks viimase poolt kantud õigusabikulud. Kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha kohaselt on kaebaja väärteo toime pannud, rikkumine on tõendatud väärteomaterjalidega. Kohtuväline menetleja leiab, et ÜTS § 542 lg 1 kohaselt karistatakse bussi-, trammi-, trollibussi või autojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Teo objektiivne koosseis tuleneb majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.2004.a määruse nr 141 § 15 lg-st 7, mille kohaselt sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, on keelatud kasutada taksotunnuseid või seda matkivat tunnust. Taksoveoteenuse mitteosutamisel peavad olema eemaldatud plafoon ja hinnakiri. RK otsuse nr 3-1-1-81-10 kohaselt ei pea sanktsioonide rakendamiseks enam dokumenteerima konkreetset ebaseadusliku taksoveo fakti, vaid süüteokoosseis ÜTS § 542 mõistes on täidetud juba mistahes taksotunnuse kasutamisel selleks tegevusluba või sõidukikaarti mitteomava isiku poolt. Kusjuures kasutamine tähendab taksotunnuse olemasolu sõidukil või sõidukis ega eelda nende tunnuste abil mingi lubatud või lubamatu tegevuse teostamist. V. Zimin kasutas taksotunnuseid matkivaid tunnuseid võimalike klientide tähelepanu tõmbamiseks ja teenuse osutamiseks, omamata selleks ettenähtud dokumente. Sellega on täidetud teo objektiivne koosseis. On täidetud ka teo subjektiivne koosseis, sest kontrollimise hetkel oli autol kollane plafoon ning kehtivat sõidukikaarti taksoveoks Ziminil ei olnud. Seega pidi Zimin teadma, et teostab süüteokoosseisule vastavat 3 asjaolu, st kasutab taksotunnust matkivat tunnust, omamata selleks seaduses ettenähtud dokumente. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud esitatud väärteoasja materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et esitatud kaebus rahuldamisele ei kuulu ja nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteoasjas tehtud otsuse tühistamiseks puudub alus. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik Vjatšeslav Zimin esitatud kaebuse juurde ning palus see rahuldada. Kaebaja selgitas, et tema sõiduki katusel olev plafoon ei ole taksoplafooniga sarnane. Kohtuväline menetleja oli kohtuistungil seisukohal, et juba varasemate lahenditega on kaebajale selgitatud autorendi, reklaami ning sõitjate tasulise veo sisu, selgitatud õiguslikke aluseid selle kohta, et kõikide tegevuste eeldustel on õigusaktide täitmine. Seetõttu on kohtuvälise menetleja otsus seaduslik ja puudub alus otsuse tühistamiseks. Kohus leiab, et arutatavas väärteoasjas on tõendatud ja puudub vaidlus selle üle, et menetlusalusele isikule Vjatšeslav Ziminile ei ole väljastatud sõidukikaarti taksoveoks. Selle puudumine on tõendatud nii Majandustegevuse registri väljavõttega (tl 6), kui ka menetlusaluse isiku enda seletusega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määruse nr 141 „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri“ (edaspidi: Eeskiri) § 15 lg 7 kohaselt – sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, on keelatud kasutada taksotunnuseid või seda matkivat tunnust. Taksoveoteenuste mitteosutamisel peavad olema eemaldatud plafoon ja hinnakiri. Eeskirja § 15 lg 6 punkti 1 alusel peavad taksona kasutataval sõidukil olema alljärgnevad taksotunnused: 1) sõiduki katusel sisevalgustusega plafoon, mille esiküljel on ainult sõna TAKSO minimaalse tähemärgi kõrgusega 4 cm. Sama Eeskirja § 15 lg 71 kohaselt loetakse taksotunnuse või seda matkiva tunnuse kasutamiseks, kui: 1) sõidukile on paigaldatud plafoon, mis sarnaneb lõike 6 punktis 1 nimetatud plafoonile või millega luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus, et tegemist on taksoga, või 2) sõidukisse on paigaldatud taksomeeter või 3) nähtavale kohale sõidukile või sõidukisse on paigaldatud hinnakiri, mis sisaldab tasulise sõitjateveo teenuseid. Kohtuliku uurimise käigus on tõendamist leidnud asjaolu, et Vjatšeslav Zimini poolt kasutatud sõiduauto katusel oli plafoon, mis oli auto kontrollimise hetkel kirjaga „A R“, nimetatud asjaolu nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle juurde lisatud fototabelist (tl 1-3) ning seda ei eita ka V.Zimin ise. Kaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et Vjatšeslav Zimini sõidukil oleval plafoonil kirjutatud tähed „A R“ ei ole kuidagi seotud taksoplafooniga ning lühend „A R“ tähendab autorenti, kuivõrd V. Zimini üheks tegevusalaks on sõiduautode väljaüürimine koos juhiga ning sõiduautode rentimine ja kasutusrent, sõiduki katuseplafoone kasutatakse erinevatel eesmärkidel, nt reklaam. Kohus sellega ei nõustu ning peab vajalikuks selgitada järgmist. Tallinnas on palju taksoteenust osutavaid firmasid, sh mitmete erinevate nimedega. V.Zimini sõiduki katusel asuval kollasel plafoonil valge kirjaga oleva tähise „A R“ puhul on tegemist ebamäärase mõistega, mis ei viita kohtu hinnangul üheselt ja selgesõnaliselt, et FIE V. Zimin pakub autorenti, mitte aga ei osuta taksoteenust. 4 Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja on jõudnud õigele järeldusele, et vaidlusalune plafoon on taksotunnust matkiv, sest sellega luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus asjaolust, nagu oleks V. Ziminile kuuluva sõiduki näol tegemist taksoga. Samuti leiab kohus, et tähise „A R“ sisevalgustusega plafooni sõiduautole paigaldamine viitab sellele, et tegemist on sõidukiga, millega teostatakse inimeste vedu, st sõiduautot juhib juht, kes saab nimetatud veo eest tasu. Seda asjaolu ei ole kordagi eitanud ka V.Zimin ise, kinnitades, et tema tegevusalaks ongi inimeste vedu, mille eest ta saab ka tasu. Seega on kohus seisukohal, et menetlusaluse isiku enda kaitsepositsioon põhineb asjaolul, et ta osutas sõitjateveo teenuseid, mille teostamine tegevusloa ja sõidukikaardita on keelatud. Lisaks eelnevale asub kohus seisukohale, et võimalikele klientidele võib eksitavalt mõjuda auto mõlemal esiuksel asetsev kollase ning musta ruuduline logo, sest selline ruudustik sarnaneb paljudele taksoteenust osutavate firmade sõidukitele. Seega võib selline tähis – kollase-mustaruuduline logo viia kliente eksitusse ning anda ebaõige ettekujutuse asjaolust, et tegemist on firmaga, mis osutab taksoteenust. Kaebuse esitaja viitas, et kaebaja sõidukil ei olnud taksotunnuseid ning Vjatšeslav Zimini sõiduki katusele paigaldatud plafoon ei ole taksoplafooniga sarnane. Kohus ei nõustu ka selle väitega ja peab vajalikuks rõhutada, et Eeskirja § 15 lg 7 koosseis on täidetud mitte ainult taksotunnusega (Eeskirja § 15 lg 6 p 1 nõuetekohase plafooni kirjeldus), vaid ka taksotunnust matkiva tunnusega, milline on käesolevas väärteoasjas juba eelnevalt tuvastamist leidnud. Sõidukile MB reg. nr-ga 872BAU on väljastamata taksoveoks vajalik nõuetekohane sõidukikaart ning samuti on leidnud tõendamist, et sõiduautole oli paigaldatud kollane plafoon, mis on taksotunnust matkiv ning millega luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus asjaolust, et tegemist on just nimelt taksoga. Seega leiab kohus, et on tuvastamist leidnud, et V. Zimini rikkumine vastab Eeskirja § 15 lg-s 7 sätestatud koosseisule. Väär on kaebaja esindaja seisukoht, et väärteoprotokollist ega otsusest ei selgu, mille poolest sarnanes kaebaja sõiduki katusel olev plafoon taksoplafooniga. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuse 3-1-1-81-10 punktis 9 leidnud, et Ühistranspordiseaduse § 542 lg 1 kujutab endast blanketset koosseisu, mille sisustamisel tuleb juhinduda sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo nõuetest. Nende nõuete kohaselt on tasuline sõitjatevedu õiguspärane, kui veoteenuse osutaja täidab seaduse või alamalseisvate õigusaktidega ettenähtud tingimusi. Muul viisil pole selline tegevus reeglina lubatav. Ühistranspordiseaduse ega ka Eeskirja reguleerimisala ei puuduta pelgalt õiguslikes raamides tegutsevaid subjekte, vaid oluliselt laiemat isikute ringi (nt Eeskirja § 2 lg 4, § 11 lg 1 ja 4 ning § 15 lg 7). Kummastki õigusaktist tulenevate piirangute rikkumise eest karistusõigusliku vastutuse kehtestamise eesmärki teenib ka ÜTS §-s 542 kirjeldatud väärteokoosseis. Seega on kohus, uurides väärteoasjas olevaid tõendeid, jõudnud veendumusele, et V. Zimini süü ÜTS § 542 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos on tõendamist leidnud väärteoasjas kogutud materjalidega ning Vjatšeslav Zimin on toime pannud talle süüks arvatava väärteo. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on andnud V.Zimini tegevusele õige juriidilise hinnangu. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tegemist tahtlikult toimepandud teoga. Kohtuniku menetluses on kokku V. Zimini 4 väärteokaebust (ka kaebused 4-13-1335, 4-13-1334, 4-131708). Seega Vjatšeslav Zimin isikuna, keda on korduvalt ÜTS § 542 lg 1 alusel väärteokorras karistatud, pidi olema teadlik ühistranspordiseaduses ja Eeskirjas sisalduvatest nõuetest, sealhulgas ka asjaolust, et keelatud on taksotunnust matkiva plafooni kasutamine. Tasuline sõitjate veoteenus kuulub tegevusvaldkonda, mille kohaselt on vajalik tegevusloa ning sõidukikaardi olemasolu. Samuti on Vjatšeslav Zimin teadlik, et talle ei ole väljastatud sõidukikaarti ning ta ei tohi taksoteenust osutada. 5 ÜTS § 542 lg 1 kohaselt karistatakse bussi-, trammi-, trollibussi- või autojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Kohus leiab, et isiku karistamisel on kohtuväline menetleja lähtunud KarS § 56 sätetest, arvesse on võetud süüdlase isikut, kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine, samuti ei ole need kohtus tuvastamist leidnud. Lisaks on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Süüd välistavaid asjaolusid V. Zimini puhul ei esine. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv (200 trahviühikut ehk 800 eurot) on sanktsiooni maksimaalne karistusmäär. Kohus leiab, et antud juhul on karistuse maksimaalses määras mõistmine põhjendatud, sest Vjatšeslav Ziminit on ÜTS § 542 lg 1 alusel korduvalt karistatud. Seega teeb kohus järelduse, et varasemad karistused ei ole isikut mõjutanud hoiduma uute samalaadsete rikkumiste toimepanemisest. Kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja ühtlasi karistuse vähendamiseks. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on igati seaduslik ning põhjendatud. Kaebuse esitaja esindaja taotles vastustajalt, s.o kohtuväliselt menetlejalt, välja mõista Vjatšeslav Zimini kasuks viimase poolt kantud õigusabikulud. VTMS § 38 lg 1 kohaselt tuleb nii väärteoasja kohtuvälises menetluses kui ka kohtumenetluses järgida kriminaalmenetluse sätteid menetluskulude arvestamisel. Kuivõrd kaebus ei kuulu rahuldamisele ja menetlus ei kuulu lõpetamisele, tuleb V. Zimini kaitsja taotlus kaitsja kulude hüvitamiseks jätta rahuldamata, tuginedes VTMS § 38 lg-le 1, KrMS § 175 lg-le 1 ja § 180 lg-le
- Kohus juhindub VTMS § 132 p 1, § 109, § 111, Julia Vernikova Kohtunik