Tartu Rajooni Rahvakohtu 28.juuni 1979.
Tartu Linna Rahvakohtu 30.novembri 1982.
lg 2 p 1, § 204 lg 1 ja § 115 lg 3 järgi 10-aastase vabadusekaotusega, kuid Harju Maakohtu 02.juuli
lg 2 p 1, 2, 3 - § 15 lg 2 järgi 3-aastase vabadusekaotusega; Tartu Linnakohtu 16.mai 1996.
lg 1 järgi 5-aastase vabadusekaotusega; Tartu Maakohtu 09.veebruari 1999.
lg 2 p 1, 2 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega, millele liideti osaliselt eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud vabadusekaotust; Jõgeva Maakohtu 12.novembri 2003.
lg 2 p 1, 3 järgi 7 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mille kandmisest ta Tartu Maakohtu 29.märtsi 2007.a määrusega tingimisi enne tähtaega vabastati. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Jüri Alevil uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 15% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 35%. Seksuaal- ja vägivallakuriteos süüdimõistmise tõenäosus on viie aasta jooksul 41-62%. Vangla ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on Jüri Alevil olemas igakülgselt toetavad lähedased ning kindel elu- ja töökoht vabaduses. Riskiks võib kriminaalhooldaja hinnangul vabanedes olla see, kui süüdimõistetu jätkab alkoholi tarvitamist ning suhtlemist kriminaalse tutvusringkonnaga. Jüri Alevi avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ning jätkata oma elu seadusekuulekalt. Vabaduses soovib ta olla oma perega ja asuda tööle. Enda sõnul on ta aru saanud enda eelneva elu probleemidest ja püüab edaspidi hoiduda endistest tuttavatest. Vabaduses alkoholi tarvitamist takistaks juba tema tervislik seisund ja tal endal puudub ka soov selleks. Süüdimõistetu hinnangul on ta suuteline täitma kõiki kriminaalhooldusnõudeid ja kohustusi pika katseaja jooksul. Prokuröri kohtus avaldatud seisukohalt oleks Jüri Alevi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud kuna on ilmne, et praeguseks ärakantud karistus on piisav ega suudaks ilmselt rohkem mõjutada käesolevat süüdimõistetut. Kaitsja leidis, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine on võimalik ja põhjendatud. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Jüri Alevi ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Jüri Alevi puhul on positiivne, et vabaduses on tal olemas kindel elu- ja töökoht ning igakülgselt toetav lähisuhtevõrgustik. Samuti on positiivne, et vangistuses on ta osalenud majandustöödel ja vestlustel selgitamaks kuritegude põhjuseid, on läbinud sotsiaalabiprogrammi „X“ ning on tegelenud enese harimisega. Lisaks puuduvad tal vangistusest kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas aga peab kohus arvestama, et Jüri Alevit on kriminaalkorras karistatud juba kümnel korral ning suurema osa oma elust on ta viibinud erinevaid karistusi kandes kinnipidamiskohtades. Seeläbi on ta võtnud ilmselt omaks ka kriminaalsed hoiakud ja väärtushinnangud, samuti kriminaalse tutvusringkonna. Seda kinnitab ka eelkõige asjaolu, et olenemata varasematest karistustest ja ka viimasel korral tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastamisest, on süüdimõistetu oma kuritegelikku käitumist pidevalt jätkanud. Kuna süüdimõistetu on toime pannud väga eriliigilisi kuritegusid, sealhulgas vägivallaga seotud ja tema senine kuritegelik aktiivsus on olnud väga kõrge, siis tuleb tema käitumist lugeda ettearvamatuks ja kogu ühiskonnale potentsiaalset ohtu kujutavaks, mistõttu tuleb ka tema ennetähtaegset vabastamist kaaluda erilise põhjalikkusega. Kuigi enda sõnul on süüdimõistetu motiveeritud edaspidiselt õiguskuulekalt elama ning maandatud on ka tema käitumise riskitegurid, siis kohtul sellist kindlat veendumust siiski tekkinud ei ole. Materjalidest nähtuvalt esineb süüdimõistetul jätkuvalt mõningaid raskusi oma tegevuse hilisema põhjendamisega ja oma probleemide tekkimise eest vastutuse võtmisega. Seega võib järeldada, et ta ei ole oma käitumist ja seda mõjutavaid tegureid veel piisavalt analüüsinud ega enda jaoks mõtestanud, et hakata nendega võimalikult efektiivselt tegelema ja kindlustada tulevikuks riskivaba ja reegleid järgiv eluviis. Kuna kohtu hinnangul eeldab muutus isiku väärtushinnangutes ja eluviisis eelkõige tema enese mõistmist ja reaalset soovi ning tegevust muutuse esilekutsumiseks, siis antud juhul annab eeltoodu aluse kahelda Jüri Alevi puhul sellise muutuse olemasolus. Arvestades, et käesoleval ajal kannab Jüri Alevi liitkaristust nii viimati katseajal toimepandud väga erinevate kuritegude eest kui ka varasema I astme kuriteo eest mõistetud kandmata karistuse eest siis praeguseks ärakantud karistus ei ole selliste raskete ja korduvate kuritegude puhul piisav. Eriti arvestades asjaolu, et vaatamata tema äärmiselt kutritegelikule minevikule ja raske kuriteo toimepanemisele usaldas riik teda eelmise karistuse kandmise ajal vabastades teda ennetähtaegselt karistuse kandmiselt, kuid Jüri Alevi ei pidanud seda usaldust miskiks, pannes vanglast vabanenuna toime uusi kuritegusid ja rikkudes ka vähemalt ühte katseajaks pandud kohustust, s.o keeldu tarvitada alkoholi. Seega võib järeldada, et Jüri Alevi ei olnud riigipoolset sellist usaldust tegelikult tol korral ära teeninud ja kohtul puudub ka hetkel kindlus, et isik suudaks täita üsna pika katseaja jooksul kriminaalhooldusest tulenevaid erinevaid nõudeid või hoiduda pika aja jooksul kuritegelikust käitumisest. Samuti väide, et isik on ära kandnud juba 5 aastat karistusest ja ilmselgelt teda järelejäänud karistuse reaalne kandmine ei muudaks, on küll ilmselt õige, kuid kui on selge, et isik enam sellises eas ja kujunenud elukäiguga ei muutu, siis tuleb otsustada, kas tema jätkuv isoleerimine ühiskonnast, arvestades tema ohtlikkust, on vajalik. Käesoleval juhul leiab kohus, et eeltoodu alusel tuleb tõdeda, et on vajalik. Süüdimõistetul on küll probleeme X, kuid arvestades kohtule esitatud dokumente ja Jüri Alevi selgitusi, siis kinnipidamiskohas on talle vajalik X tagatud, kindlustades talle isegi vajaliku X väljaspool vanglat. Kohtul puuduvad andmed, et süüdimõistetu X oleks niivõrd raske või sellise kuluga, et X ei oleks talle kinnipidamiskohas tagatud. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Jüri Alevi katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik. Tegemist on korduvalt karistatud isikuga, kes ei ole oma käitumist muutnud hoolimata korduvatest varasematest vangistustest ja tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastamisest. Seega ei ole alust arvata, et vajalikku mõju oleks talle avaldanud ka käesolev ärakantud vangistus. Kuigi tal on vabanemisel olemas toetavad lähedased, elu- ja töökoht, leiab kohus, et nimetatud asjaolud ei ole siiski piisavad, et tema edasist õiguskuulekust vajalikul määral tagada. Kohus peab märkima, et need asjaolud esinesid ka enne tema viimast karistamist, kuid vaatamata sellele ei suutnud ära hoida süüdimõistetu mitteõiguskuulekat käitumist. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et ennetähtaegne vabastamine, kui kergemaliigiline karistuse kandmise viis, on kohaldatav siiski vaid selliste süüdimõistetute puhul, kes ei ole oma varasema käitumisega näidanud ebausaldusväärsust ja korduvat kuritegelikku käitumist. See ei ole reegel kõikide süüdimõistetu puhul, mida peab kohaldama ennetähtaegse vabastamise tähtaja saabumisel. Isiku ennetähtaegsel vabastamisel peavad esinema positiivsed asjaolud, mis annaks alust usaldada isikut, uskuda tema muutumisse ja olemas veendumus, et isik ei jätka enam kuritegelikku käitumist. Kuna Jüri Alevi puhul on tegemist korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vangistust kandnud isikuga, kes on jätkanud oma õigusvastast käitumist ka tingimisi ennetähtaegselt vabastamise järel, siis leiab kohus, et tema puhul sellise isikuga tegemist ei ole. Seega jätab kohus Jüri Alevi tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata Jüri Alevi (IK 35207122743) temale Tartu Maakohtu 19.aprilli 2010.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. KrMS § 180 alusel välja mõista Jüri Alevilt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu seitsekümmend kaks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.