2-13-14209/20

1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Mare Merimaa, liikmed Gaida Kivinurm ja Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht 28.10.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-14209 Tsiviilasi X Xi hagi X Xi vastu elatise suurendamiseks 270 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28.06.2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X Xi apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X X (IK xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja A B (IK xxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Tatjana Kalin Kostja X X (IK xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Kirjalik menetlus Menetluse liik RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 28.06.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2. Apellatsioonkaebuse menetluskulu jätta apellandi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. 2 Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, xb kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja menetluse käik 27.03.2013 esitas X X hagi Harju Maakohtusse X Xi vastu elatise suurendamiseks. X X ja X X on 26.04.2008 sündinud X Xi ja 17.11.2011 sündinud Daniel Xi vanemad. 27.02.2012 kinnitas Harju Maakohus pooltevahelise kompromissi, mille kohaselt X X tasub X XXa arveldusarvele igakuiselt X Xi ülalpidamiseks elatisraha 145 eurot alates 2012.a veebruarist kuni lapse täisealiseks saamiseni iga kuu
3. kuupäevaks; X X tasub kõik tasud X Xi huvialaringide eest alates 2012.a veebruarist kuni lapse täisealiseks saamiseni. Alates veebruarist 2012 täitis kostja Xi ülalpidamiskohustust, makstes elatisraha 145 eurot kuus, kompromissi punkti 1.2 kostja ei täitnud. Pärast kohtumenetlust hakkas kostja vabatahtlikult maksma elatisraha 139 eurot kuus Xle. Kostja keeldus kategooriliselt maksmast Xi huvialaringide eest. Arvestuse kohaselt Xi ülalpidamiseks kulub keskmiselt 400 eurot kuus, millele lisanduvad ühekordsed kulud. Seega alates septembrist 2012 on kulud lapse ülalpidamiseks suurenenud 110 euro võrra. Hageja palus suurendada elatisraha 55 euro võrra ja välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuiselt iga kuu
4. kuupäevaks elatisraha 200 eurot alates
5. märtsist kuni lapse täisealiseks saamiseni. Võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga täienesid kulud eesti keele kursustele 20 eurot kuus alates 2012.a kevadest, inglise keele kursustele 43,60 eurot kuus alates septembrist 2012, lisaks treeningukulud. Kooli minemiseks peab laps oskama eesti keelt, eesti keele kursused on lasteaias tasulised. Inglise keelt õpib laps huvialakoolis üks kord nädalas, kuutasu 43,60 eurot. Spordiga tegeleb laps Spordiklubis Sintai-S 2 korda nädalas, igakuine tasu 30 eurot. 2012.a sõlmitud kompromissis leppisid pooled kokku, et kostja peab tasuma huvialaringide eest. Kostja üksi kolmetoalises sotsiaalkorteris, hageja arvates võiks kostja üürida ühetoalise korteri. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja täidab pooltevahelist kompromissi ning tasub X ja Xi ülalpidamiseks kokku 360 eurot kuus. Kostja leiab, et 5 aastane laps ei pea käima kahe võõrkeele kursusel, 50 eurot riietele, 20 eurot mänguasjadele ja 35 eurot meelelahutusele on ebamõistlikud summad. Arvestades et laps käib lasteaias, siis 95 eurot koduse toidu peale on samuti liiga palju. Kostja sissetulekud ei võimalda ainuüksi hageja peale 200 euro kulutamist, sest kostja ülalpidamisel on veel üks laps ja endine abikaasa X X. Kostja sissetulek ei ole stabiilne, sissetulek sõltub tellimuste mahust. Kostja keskmine neto töötasu viimase kuue kuu eest oli 1176 eurot kuus. Kostja vältimatud kulud on 800,95 eurot kuus. Lisaks vabaaja ja ettenägematud kulud. Kostja võib lastele ja endisele abikaasale elatist maksta kuus 375,05 eurot. Hetkel tasub kostja elatist kokku 360 eurot kuus. Esimese astme kohtu otsus 28.06.2013 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 170 eurot kuus, menetluskulud jättis poolte endi kanda. Vaidluse all ei olnud asjaolu, et hageja on kostja laps, kes elab koos emaga ning et kostja maksab elatist Harju Maakohtu 27.02.2012 määruse alusel. Elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse 3 vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et xvad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Kohus tuvastas, et Harju Maakohus 27.02.2012 määrusega kinnitas X Xi ja X Xi kompromissi, mille kohaselt X X tasub X X-Xa arveldusarvele igakuiselt nende ühise lapse X Xi ülalpidamiseks elatisraha 145 eurot alates 2012 veebruarist kuni lapse täisealiseks saamiseni iga kuu
6. kuupäevaks. X X tasub kõik tasud Xs Xi huvialaringide eest alates 2012 veebruarist kuni lapse täisealiseks saamiseni. Vaidlust ei olnud, et kostja maksab X Xi ning nende ühiste laste ülalpidamiseks kokku 360 eurot kuus. Hageja leidis, et elatist tuleb suurendada 55 euro võrra seoses lapse vajaduste suurenemisega. Pärast kompromissi kinnitamist on hageja kuludele lisandunud: eesti keele kursused 20 eurot kuus; inglise keele kursused 43,60 eurot kuus; kulud spordile 30 eurot kuus. Kohus leidis, et põhjendatud kuludeks on kulud spordile 30 eurot kuus ja eesti keele kursustele 20 eurot kuus, kokku 50 eurot kuus, millest kostja kohustus on tasuda 25 eurot kuus. Kohus ei pidanud põhjendatuks kulusid inglise keele kursusele. Vanematel on lapse Xi suhtes ühine hooldusõigus. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad üldjuhul lapsega seotud olulisi asju ühiselt. Lapse igapäevaelu küsimusi otsustab see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. Kohus leidis, et lapse võõrkeele õpe, millega kaasnevad kuus olulised kulud, tuleb vanematel otsustada ühiselt. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellandi seadusliku esindaja poolt olid esitatud kõik dokumentaalsed tõendid, mille alusel apellandi poolt oli tõendatud lapse elatise suuruse muutmine ja elatise suurendamine 110 euro võrra alates septembrist 2012 - eesti keele kursused - 20 eurot kuus, inglise keele kursused - 43,60 eurot kuus, kulud spordile 30 eurot kuus. Samuti apellandi seadusliku esindaja poolt olid lisaks esitatud selgitused, et laps peab harmooniliselt ja mitmekülgselt arenema, eesti ja inglise keelte valdamine aitab lapsel suhelda tema lastekeskkonnas, selles vanuses laps õpib keelt kiiresti ja ei karda selles keeles rääkida, samuti valmistab teda ette edasiseks õppimiseks. Esmatarbekaubad, eluase, energia, toidud, riided ja jalatsid on märgatavalt kallinenud viimase aastaga, mis ka mõjub lapse elatise suurenemisele. Kohus ei pidanud põhjendatuks kulusid inglise keele kursusele, kuid ei põhjendanud oma seisukohta. Maakohus hindas esitatud dokumentaalseid tõendeid ühepoolselt ning võttis ainult vastustaja väiteid arvesse. Vastustaja rahaline seis võimaldab arendada last täisväärtuslikult ja tagada temale väärilist elutaset. Vastustaja sissetulek näitab, et temal on väga hea materiaalne seisund ning ta saab elatisraha suurendada 55 euro võrra. Maakohus jättis vastustaja materiaalse seisundi ja tema tavapäraste vajaduste kulud hindamata. Vastustaja seisukoht Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi põhjendused Kolleegium, olles tutvunud toimikus olevate materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõigusnormi rikkumust. Maakohus on otsust põhjendanud TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt. Kolleegium nõustub maakohtuga ning ei korda maakohtu otsuses olevaid seisukohti. Vastuseks apellatsioonkaebuses olevatele väidetele märgib kolleegium järgnevat. Apellandi väide on ekslik, et maakohus ei põhjendanud oma seisukohta hagi osalisel rahuldamisel. Maakohus on seda teinud, seda ka inglise keele kursuste kulude osas, asudes põhjendatult seisukohale, et lapse 4 võõrkeele õpe, millega kaasnevad kuus olulised kulud, tuleb vanematel otsustada ühiselt. Õige on, et vanemad peavad hoolitsema selle eest, et lapsele oleks tagatud normaalne areng. Inglise keeles kursustest osavõtt ka viie aastase lapse puhul on kindlasti arendav tegevus, kuid lapse normaalseks arengu aspektist ei ole see obligatoorne. Vastustaja vastuse kohaselt on tema töötasuks kuus 1176 eurot, millest tuleb tal anda ülalpidamist ka endisele abikaasale ja veel ühele lapsele. Antud asjaolu töötasu suuruse osas ei ole apellant ka ümber lükanud omapoolsete tõenditega. Kuivõrd alaealisele lapsele peavad andma ülalpidamist mõlemad vanemad PKS § 96 ja § 116 lg1 järgi, siis elatise korral 340 eurot kuus peaks olema tagatud viieaastase lapse normaalne areng, seahulgas spordiga tegelemine ja eesti keele õppimine, millele kostja ka vastu ei vaielnud. Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta selle esitaja kanda. Mare Merimaa Gaida Kivinurm Margo Klaar