4-13-2749/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2013.a. Tallinn (Kentmanni kohtumaja) Väärteoasja number 4-13-2749 Kohtukoosseis Kohtunik Meelis Eerik Kohtuasi Xxx(x) kaebus Rae Vallavalitsuse 17.04.2013 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 365312500017/2
2. november 2013.a Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Xxx Kaitsja Agne Koks Kohtuvälise menetleja ametnik Peeter Liinsoo RESOLUTSIOON Tühistada Rae Vallavalitsuse 17.04.2013 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 365312500017/2 ja lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlustel VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi. Kaebekord Määrusele võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtu seisukoht Rae Vallavalitsuse 17.04.2013 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 365312500017/2 karistati menetlusalust isikut selle eest, et ta juhtis 28.08.2012, 30.08.2012 ja 25.10.2012 veoautost Volvo reovett AS-le Xxx kuuluvasse kanalistatsioonikaevu omamata selleks vastavat lepingut ehk teostas purgimist selleks mitteettenähtud kohta. 03.05.2013 esitas menetlusalune isik kaebuse, milles palus otsus tühistada. 08.11.2013 toimunud kohtuistungil tunnistas kaebuse esitaja enda süüd ja lubas, et tulevikus sellist olukorda enam ei teki. Kohtuvälise menetleja ametnik oli nõus menetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlustel. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 30 lg 1 p 1 menetleja võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlustel. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-29-11 järgi menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada kriminaalmenetlusõigusest (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-146-03, p 8 ja 3-1-1-105-09, p 11). KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-85-04, p-d 15 ja 3-1-1-9-07, p 9.3). Otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Kohus nõustub antud asjas menetlusosaliste seisukohaga, et käesolev menetlus tuleb otstarbekuse kaalutlusel lõpetada. Kohtuväline menetleja on nõus menetluse lõpetamise otstarbekus kaalutlustel. Ka kohus leiab, et puudub vajadus karistuse kohaldamiseks, kuna menetlusalune isik on teinud endale teost järeldused ning lubanud, et tulevikus analoogiline olukord enam ei teki. Kohus arvestab ka asjaolu, et antud juhul juhiti veoautost vett mitte loodusesse, vaid kanalisatsioonikaevu. Kohus leiab seetõttu, et menetlusaluse isiku süü on väike ning puudub ka avalik menetlushuvi. Kohus leiab, et nii menetlusökonoomika kui karistuse mõistmise ebaproportsionaalsuse tõttu on õige menetlus otstarbekuse kaalutlustel lõpetada. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-75-10 kohaselt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasema praktika kohaselt tuleb väärteomenetluse lõpetamisel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel esmalt kindlaks teha koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toimepanek (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-50-08, pd 6.3-6.4). Kui isiku käitumises süüteokoosseisule vastavaid asjaolusid ei tuvastata, tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1, mitte aga VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise küsimus sellises olukorras ei aktualiseeru. Kuivõrd käesolevas menetlusstaadiumis ei ole võimalik tõendeid uurida sarnaselt kohtuotsusega (tõendite uurimist kohtuistungil ei ole toimunud) piirdub kohus tõdemusega, et VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaldamise aluseid praegu tuvastatud ei ole. Seetõttu tuleb menetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel. Menetlus otstarbekuse kaalutlustel lõpetamisel tühistab kohus kaevatava otsuse. Meelis Eerik kohtunik