Obsah (7)

§ 277§ 230§ 436§ 124§ 173§ 174§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Kohtuotsuse avalikult 30. aprill 2013.a. tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas teatavaksteg

§ 277lg 2 alusel vaidlustab selle väite tõendamiseks esitatud kassaorderite ehtsuse.

ÄS § 247 kohaselt aktsiakapitali katteks rahalised sissemaksed teha alati äriühingu pangakontole. Seega tegemist ei ole eluliselt usutava väitega, et sissemaksed tehti sularahas kassasse. Teiseks on hageja kostja nimel 2011 aasta augustis ehk 3 kuud pärast juhatuse liikme volituste lõppemist esitanud Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsioonid endale 2010 aasta augusti, septembri ja oktoobri kuus „palga maksmisega“ seotud maksude deklareerimiseks. Ei ole eluliselt usutav, et hageja juhatuse liikmena unustas 2010 aasta augustis, septembris ja oktoobris maksudeklaratsioonid õigeaegselt esitamata ja alles ca 1 aasta hiljem „tuli“ talle nende esitamise kohustus „meelde“. Sealjuures ta oli selleks ajaks juba 3 kuud juhatuse liikme ametist tagandatud ja seega ta pidi teadma, et tal selleks nii õiguslikud kui eetilised õigustused puuduvad. Kuigi hageja on viidanud oma kõrgele kvalifikatsioonile/professionaalsusele, on nimetatud toimingud professionaalsusega selgelt risti vastuolus. Siinjuures on oluliselt usutavam see, et hageja esitas kõnealused deklaratsioonid tagantjärele eesmärgiga palgamakse kokkuleppe osas õigusnäivuse tekitamiseks. Kohtu põhjendused 15. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, hageja poolt vande all antud ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 5 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 436lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

1. Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, et AS XXX on asutatud 05.08.2010, äriregistrisse kantud 19.08.2010 ning hageja oli AS XXX juhatuse liikmena kantud äriregistrisse alates 19.08.2010 kuni 03.06.
2. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et 03.05.2011 esitas hageja kostjale avalduse juhatuse liikmest tagasiastumise kohta,
3. mai 2011 kostja nõukogu otsusega on hageja kostja juhatuse liikmes tagasi kutsutud alates 16.05.2011 ja selle kohta on äriregistris tehtud vastav märge 03.06.
4. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja kohustub tasuma hagejale juhatuse liikme tasu.
5. Hageja väidete kohaselt oli vastavalt poolte vahel sõlmitud kokkuleppele hageja juhatuse liikme tasu suuruseks 2500,03 eurot kuus. Hageja väidab, et kostja on hagejale tasunud
6. aasta augustis, septembris ja oktoobris juhatuse liikme tasu sularahas lähtudes lepingu projektis märgitud tasust summas 2500,03 eurot ja kostja on jätnud hagejale tasumata juhatuse liikme tasu perioodil
7. november 2010- 03.juuni 2011 eest kokku summas 17 875,23 eurot. Kostja väidab, et kostja ja hageja vahel ei ole sõlmitud ei suulist ega kirjalikku lepingut, mille kohaselt oleks ette nähtud hagejale juhatuse liikme tasu maksmine. Kostja on registreeritud 05.08.2010, kuid tegevusloa äritegevuseks sai 06.04.
8. Faktiliselt alustas kostja äritegevust 29.04.2011 ning alates asutamispäevast kuni 29.04.2011 ei olnud kostjal mingit äritegevust ja sellega seoses ei tehtud kostja poolt mingeid väljamakseid. Kostja väidab, et hageja oli 19.07.2010 võetud tööle OÜ-s XXX eesmärgiga ette valmistada vajalikud dokumendid XXXAS tegevusloa saamiseks ja sellega seoses maksis OÜ XXX hagejale igakuiselt töötasu summas 21 000 krooni ehk 1342 eurot (bruto) vastavalt kostja 19.08.2010 nõukogu otsusele.
9. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kostja kohustub maksma hagejale juhatuse liikme tasu 2500,03 eurot kuus. Hageja on küll esitanud kostja ja hageja vahelise juhatuse liikme lepingu projekti, kuid see on poolte poolt allkirjastamata. Ka hagiavalduses hageja ise kinnitab, et juhatuse liikme lepingut hageja ja kostja vahel sõlmitud ei ole. Advokaadibüroo Tarjy Grunte Sutkiena 18.01.2011 poolt OÜ-le XXX esitatud arvest nähtuvalt on alles 11.01.2011 advokaadibüroo tegelenud XXXja XXX juhatuse liikme lepingute projektide ümbertegemisega (I kd tlk 151). Seega veel 2011 jaanuaris toimus hageja juhatuse liikme lepingu ettevalmistamine ja poolte vahelised läbirääkimised juhatuse liikme lepingu sõlmimise osas. ÄS § 180¹ lg 1 kohaselt aktsiaseltsi juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja selle maksmise kord määratakse osanike otsusega või nõukogu olemasolul nõukogu otsusega. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kokkulepe hagejale juhatuse liikme tasu maksmisega kohta oleks saanud olla sõlmitud vaid hageja ja nõukogu kui organi, mitte üksikute nõukogu liikmete või aktsionäride vahel. Kohtule ei ole esitatud kostja nõukogu otsust, mille kohaselt oleks hageja juhatuse liikme tasu suuruseks määratud 2500,03 eurot.
10. Hageja väidete kohaselt oli kostja kassas piisavalt sularaha, et ta sai endale 2010 aasta augusti, septembri ja oktoobri eest palga välja maksta. Hageja on esitanud oma väidete tõendamiseks kassa väljamineku orderid 30.08.2010 nr 20109 summas 30 902,00 krooni, 30.09.2010 nr 20119 summas 30 902 krooni ja 29.10.2011 nr 20129 summas 30 902 krooni, millele on alla kirjutanud hageja ja kostja teine juhatuse liige XXX(I kd tlk 55-57). Kostja eitab hagejale 2010 augustis, septembris ja oktoobris juhatuse liikme tasu maksmist ja on

§ 277

lg 2 alusel vaidlustanud selle väite tõendamiseks esitatud 6 kassaorderite ehtsuse. Kostja väidetel ei olnud tal kuni 29.04.2011 kassat. Asjaolu, et kostjal puudus vaidlusalusel perioodil kassa on tõendatud vandeaudiitor Ilmar Tälli poolt 25.07.2012 koostatud dokumentide analüüsi kokkuvõttega, mille kokkuvõtliku järelduse kohaselt ei ole ilmnenud asjaolusid, mis viitaks sularahatehingute olemasolule perioodil 18.08.2010-31.10.2010 (I kd tlk 249) ning kostja poolt 29.04.2011 väljastatud kassa väljamineku orderiga nr. 0000001, milles nähtub, et esimene väljamakse on kostja kassast tehtud alles 29.04.2011 (I kd tlk 120). Hageja väidete kohaselt oli tegemist aktsionäride poolt äriühingu kassasse tehtud aktsiakapitali sissemaksetega. Oma väite tõendamiseks on hageja esitanud kostja kassaraamatu väljavõtte, mille kohaselt on kostja aktsionärid ajavahemikus 30.08.2010 -29.10.2010 teinud kassasse sissemakseid (I kd tlk 160). Kostja eitab sellise kassaraamatu olemasolu ja kostja aktsionärid on esitanud kohtule kinnitused, et nad ei ole kunagi kostja kassasse sularahas sissemakseid teinud (I kd tlk 255-268). ÄS § 247 sätestab, et aktsiakapitali katteks rahalised sissemaksed tuleb teha alati äriühingu pangakontole. Kohus leiab, et ebausutav on hageja väide, et olukorras, milles seadusest tulenevalt on aktsionäridel kohustus teha sissemaksed aktsiakapitali äriühingu pangkontole, tegi aktsionärid selle asemel aktsiakapitali sissemakseid sularahas kassasse. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et kostja aktsionärid oleks teinud vaidlusalusel ajal sissemakseid kostja kassasse. Ainsa tõendina on hageja esitanud tema enda poolt peetud kassaraamatu, mis ei ole kohtu jaoks usaldusväärne tõend ja mille kohus otsuse tegemisel jätab tähelepanuta.

1. Hageja on kostja nimel 2011 aasta augustis ehk 3 kuud pärast juhatuse liikme volituste lõppemist esitanud Maksu-ja Tolliametile maksudeklaratsioonid endale ja teisele juhatuse liikmele XXX 2010 aasta augusti, septembri ja oktoobri kuus palga maksmisega seotud maksude deklareerimiseks. Hageja poolt kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt oli tal nõukoguga kokkulepe, et kõikide maksude ja raportite eest vastutab XXX, teda usaldati ja tema tegi kõik raportid Maksuametile ja pankadele. Pärast töölt lahkumist hageja avastas, et tema palka pole deklareeritud ja siis pöördus hageja Maksuametisse ning Maksuamet vastas, et tal on volitused olemas ja soovitas hagejal oma palga deklareerida ( II kd lk 51-52). Kohus jätab eelnimetatud hageja poolt vande all antud ütlused tähelepanuta, kuivõrd need on vastuolus teiste tõenditega ning kohtu hinnangul ei ole need usaldusväärsed. Kohus leiab, et on ebausutav, et hageja, kes oma väidete kohaselt on kõrge kvalifikatsiooniga finantsspetsialist, olles kostja juhatuse liiga ja omades juurdepääsu kostja pangakontole, ei teadnud et 2010.a augustis, septembris ja oktoobris olid väidetavalt temale makstud juhatuse liikme tasu pealt maksud deklareerimata ja riigile tasumata ja avastas selle alles ca 1 aasta hiljem. Kusjuures hageja poolt aasta aega hiljem maksudeklaratsiooni esitamisel oli ta juba juhatuse liikme ametist tagasi kutsutud ja ta pidi teadma, et tal puudusid maksudeklaratsiooni esitamiseks igasugused õigused. Vastavalt Tulumaksuseaduse § 44 lg 1 residendist füüsiline isik on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta
2. märtsiks. Seega pidi hageja Maksu- ja Tolliametile hageja enda
3. aasta tuludeklaratsiooni esitamisel avastama, et hagejale
4. aasta augusti, septembri ja oktoobri eest väidetavalt makstud juhatuse liikme tasu pealt on maksud deklareerimata. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja on esitanud kõnealused deklaratsioonid tagantjärele eesmärgiga palgamakse kokkuleppe osas õigusnäivuse tekitamiseks ja on selleks ära kasutanud olukorda, et kostja poolt oli jäetud õigeaegselt hageja volitused e-maksuametis lõpetamata ning lõpetati alles 15.08.
5. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja poolt kohtule esitatud kassa orderid, mille kohaselt on hagejale makstud 30.08.2010, 30.09.2010 ja 29.10.2011 summas juhatuse liikme tasu summas 30 902 krooni on koostatud tagantjärele, tegemist ei 7 ole usaldusväärsete tõenditega ja kohus jätab eelnimetatud kassa väljamineku orderid

§ 277lg 4 alusel otsuse tegemisel arvesse võtmata.

1. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et kohtu jaoks ei ole usutav, et isik on nõus töötama peaaegu 6 kuud ilma juhatuse liikme tasu saamata ilma selle kohta kostjale ühtegi kirjaliku pretensiooni esitamata. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et tõendamata on hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kostja kohustub maksma hagejale juhatuse liikme tasu 2500,03 eurot kuus, millest tulenevalt saab eeldada, et tasu maksmise osas pooltel kokkulepe puudus.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt hageja kasuks juhatuse liikme lepingulise tasuna ajavahemiku november 2010-
3. juuni 2011 eest kokku 17 875,23 eurot.
4. Hageja on esitanud alternatiivse nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 627 lg 2 järgne mõistlik tasu summas 17 875,23 eurot juhul kui kohus hageja primaarsena esitatud nõuet kostjalt juhatuse liikme lepingulise tasu väljamõistmiseks summas 17 875,23 eurot ei rahulda. Kuivõrd kohus on jätnud rahuldamata hageja juhatuse liikme lepingulise tasu nõude summas 17 877,23 eurot, siis järgnevat võtab kohus seisukoha hageja alternatiivse nõude osas.
5. Hageja on seisukohal, et äriühingu juhatuse liikmeks olek on alati tehinguline õigussuhe ning selle tehingu sisusse kuulub äriühingu kohustus juhatuse liikmele maksta tasu. Tasu välistatus saab toimuda üksnes juhatuse liikme ja äriühingu vastava kokkuleppe alusel. Sellist kokkulepet hageja ja kostja ei ole sõlminud ja ka kostja ei ole käesoleva kohtumenetluse raames väitnud ega tõendanud, et hageja, kui juhatuse liikmega lepiti kokku juhatuse liikme tasu mittemaksmises. Hageja väidab, et 2010-2011 aastatel Eestis kostjaga samas majandussektoris tegutsevate ettevõtete äriühingute juhatuse liikmete keskmine kuutasu oli 2828 eurot, mistõttu hageja poolt kostjalt nõutava juhatuse liikme tasu suurust tuleb pidada mõistlikuks VÕS § 627 tähenduses. Kostja vastuväidete kohaselt hakkas kostja reaalselt tegutsema alles 29.04.2011 pärast tegevusloa saamist, kuid hageja astus juhatusest tagasi 03.05.2011 ning seega ajal, mil hageja oli juhatuse liige, äriühingul müük- mistahes tulud puudusid, millest tulenevalt on mõistlikuks tasuks 0 eurot. Samas vaatamata oma mistahes ülesannete täitmise eest kostja juures sai hageja töötajana palka OÜ-s XXX.
6. Hageja mõistliku tasu nõue põhineb VÕS § 627 lg-l 2, mille kohaselt kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. VÕS § 627 lg 1 sätestab, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus-või kutsetegevuses. Kohus nõustub kostjaga, et äriühingu juhatuse liikmeks olemine ei ole tegutsemine majandus- või kutsetegevuses. Majandus- või kutsetegevuse eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, samuti teenuse osutamisest. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks pakkunud kostjale vaidlusalusel ajal „juhatuse liikmeks olemise teenust“. ÄS § 314 ei keela ega välista olukorda, kus juhatuse liikmele tasu ei maksta. Praktikas on ettevõtlust alustavate äriühingute puhul tavaline, et enne majandustegevuse käivitumist juhatuse liikmele tasu ei maksta. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-19-12 punktis 10 on märgitud, et „isegi kui hageja oleks osanik, ei saaks eeldada, et juhatuse liige peab alati iga kuu tasu saama.“ Antud vaidlus puudutas küll osaühingu juhtorgani tasustamist, kuid kohus leiab, et analoogia korras on sama põhimõte kohaldatav ka aktsiaseltsi juhtorgani tasustamisel. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et äriühingu juhatuse liikmele tuleb alati maksta tasu. 8
7. 08.11.2011 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ XXX vastu saamata jäänud töötasu, puhkuse hüvitise ja lepingu rikkumise eest hüvitise nõudes ning AS XXX vastu juhatuse liikme tasu nõudes, millest hageja nõuet OÜ XXX vastu arutas maakohus tsiviilasjas nr 2-11-
8. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 19.07.2010 hageja ja OÜ XXX sõlmisid suulise töölepingu, mille alusel hageja asus OÜ-s XXX tööle finantsjuhina töötasuga 21 000 krooni ehk 1342,14 euro (bruto). Hageja poolt kohtule esitatud töötasu arvestuse kohaselt on temale makstud perioodis august 2010 –märts 2011 eest töötasu 21 000 krooni ehk 1342,13 eurot (bruto) kuus ja 2011 aprilli eest 20 999,93 krooni ehk 1342,11 (bruto) eurot ( I kd tlk 16). Seega ei ole vaidlust selle üle, et august 2010-aprill 2011 eest on hageja saanud töötasu OÜ-lt XXX. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kuni kui
9. aprillini 2011 osutas makseteenuseid OÜ XXX ning
10. aprilli 2011 Finantsinspektsiooni otsusega on antud tegevusluba makseteenuse osutamiseks XXXASle (I kd tlk 95-98) ja kostja alustas äritegevust 29.aprilll
11. Eeltoodust tulenevalt peab kohus eluliselt usutavaks kostja väidet, et ajavahemikus august 2010- aprill 2011 on hagejale maksnud töötasu OÜ XXX ning hageja tööülesandeks oli muuhulgas AS-le XXX tegevuslitsentsi taotlemine.
12. Kohus leiab, et põhjendamatud on hageja viited sarnaste makseasutuste juhtorganite keskmiste tasude suurusele. Hageja on mõistliku tasu suuruse tõendamiseks esitanud võrdluse statistika, mis kajastab toimivaid äriühinguid, kellele on Finantsinspektsioon väljastanud makseasutusena tegutsemise tegevusloa. Kostja näol on tegemist alles asutatud äriühinguga, kellele väljastati tegevusluba
13. aprill 2011 ja alles
14. aprill 2011 alustas makseasutusena äritegevust. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja on võrrelnud võrreldamatuid asjaolusid. Käesoleval juhul saaks võrrelda juhatuse liikme tasu äriühingutega, milles puudub reaalne majandustegevus, puudub müük, puuduvad töötajad ja äriühingu tegevuse sisuks on makseasutuse litsentsi saamiseks tehtavad toimingud. Sellise äriühingu juhatuse liikme keskmise tasu arvestust hageja ei ole kohtule esitanud.
15. Samuti ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, milles seisnes väidetav hageja poolt pingeline ja töömahukas töö seoses kostja tegevuslitsentsi taotlemisega, mis vääriks 2005,3 euro suurust igakuist kuutasu.
16. Kohus leiab, et hageja poolt ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaksid VÕS § 627 lg-l 2 aluse kostjal välja mõista juhatuse liikme mõistliku tasu summas 17 875,23 eurot ning hageja poolt esitatud alternatiivne nõue kostjalt mõistliku tasu väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude, siis kuulub rahuldamata jätmisele ka hageja viivisenõue.
17. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
18. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 124

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, käesoleval juhul on hagi hinnaks 17 875,23 eurot. Menetluskulude jaotamine 32.

§ 173

lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajadusel määrab kohus kindlaks 9 menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 33.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluses kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. 34.

§ 174

lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik 10