Obsah (9)

§ 436§ 235§ 122§ 125§ 123§ 132§ 386§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse avalikult 12. veebruaril 2013.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Talli

) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kooskõlas TMS § 221 lg-ga 1¹ muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
2. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et täitemenetlust on alustatud 02.09.2011.a. kostja avalduse alusel (t/l 93-95). Nõude sisuks on sissenõudja kasuks seatud I, II ja III jrk hüpoteekide kogusumma 6 000 000 krooni/383 469 eurot kinnistule asukohaga XXX , Tallinn ning hüpoteekide seadmise kokkuleppe kohaselt on nimetatud hüpoteekidega tagatud Marfin Pank Eesti AS (uue ärinimega Versobank AS) nõuded XXX OÜ vastu. Nõude suurus on 06.09.2011.a täiteavalduse täpsustuse kohaselt 383 469 eurot (t/l 104).
3. Pooled vaidlevad selle üle, kas sundtäitmine on hageja suhtes õigesti algatatud. Hageja on seisukohal, et kuivõrd laenulepingust tulenevalt ei ole võlgnik mitte hageja vaid XxxOÜ. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Kohus selgitab, et täitemenetluses võib võlgnikuks olla ka isik, kes ise ei ole endale lepinguga laenukohustust võtnud, kuid on oma varaga taganud 3 kellegi teise kohustust. Laenuleping on käesoleval juhul lihtkirjalik ega ole seega täitedokumendiks. Täitedokumendiks on hüpoteegileping, mistõttu täitemenetluse mõttes on kohustatud isikuks vara omanik, kes pantimisega kohustus sundtäitmisele alluma.
4. Asja materjalidest nähtub, et Versobank AS (varasema ärinimega AS SBM Pank ja Marfin Pank Eesti AS) ja XxxOÜ on 04.10.2007.a. sõlminud laenulepingu, millega kostja andis sihtotstarbeliselt õunahoidla ehituseks XxxOÜ-le laenu summas 15 650 000 krooni. Laenu tähtpäev oli 04.10.2012.a., intressimäär 6 kuu EURIBOR+ 6% aastas. Muuhulgas leppisid pooled laenulepingu sõlmimisel p. 12.3 kokku, et laenaja kohustub tagama panka rahuldavatel tingimustel hüpoteekidega tagatud nõuete muutmise lepingu sõlmimise hiljemalt 04.10.2007.a. selliselt, et kinnistu asukohaga Harjumaa, Tallinn XXX , mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX alla, hakkab tagama käesolevat lepingust tulenevaid kostja nõudeid laenaja vastu (t/l 27-33). Kohtule esitatud Tallinna notar Mari-Liis Parmase poolt 04.10.2007.a. tõestatud kinnistu jagamise avalduse, jagamisel tekkivate kinnistute müügilepingu, kokkuleppe ühishüpoteegi kohta, hüpoteegi seadmise lepingu hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingute nr. XXX p.9.1.1 nähtub, et XXX ja XXX lepivad kostjaga kokku, et alates käesoleva lepingu sõlmimisest on kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud kinnistu (asukohaga Tallinn XXX ) neljandasse jakku kantud hüpoteekidega tagatud muuhulgas kõik nõuded XXX OÜ vastu, mis tulenevad kostja ja XxxOÜ vahel 04.10.2007.a. sõlmitud lepingust nr. xxx ja selle võimalikest lisadest (t/l 7084).
5. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kinnistu asukohaga Tallinn XXX omanik on 06.07.2010.a. asjaõiguslepingu alusel hageja (t/l 44). Tallinna notar Mari-Liis Parmase asendaja poolt 06.07.2010.a. tõestatud kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu nr. XXX kohaselt omandas hageja kinnistu asukohaga Harjumaa, Tallinn XXX , mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriossa nr. XXX (t/l 15-24). Lepingu eseme omandas hageja 5 000 000 krooni eest (t/l 17). Sama lepingu p. 5.2 kohaselt selgitas notariaalakti tõestaja ostjale, et juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus täitmata kohustuste osas nõuda sundtäitmist hüpoteegiga koormatud lepingu eseme arvelt ja lepingu eseme omanikuna kohustub ostja alluma sundtäitmisele. Eeltoodust nähtuvalt oli hageja kinnistut omandades teadlik, et kinnistule on kostja kasuks seatud 6 000 000 krooni/383 469 euro ulatuses ning juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on kostjal õigus täitmata kohustuste osas nõuda sundtäitmist hüpoteegiga koormatud kinnistu arvelt ja lepingu eseme omanikuna kohustub hageja alluma sundtäitmisele. Täiedokumendiks on käesoleval juhul hüpoteekide loovutamise ja hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise leping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, sõlmitud 09.02.2007.a. ja tõestatud Tallinna notar Mari-Liis Parmase asendaja poolt ja registreeritud registris nr. XXX all, kinnistu jagamise avaldus jagamisel tekkivate kinnistute müügileping, kokkulepe ühishüpoteegi kohta, hüpoteegi seadmise leping, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise leping ja asjaõigusleping sõlmitud 04.10.2007.a. ja tõestatud Tallinna notar Mari-Liis Parmas poolt ja registreeritud registris nr. XXX all. Eeltoodust tulenevalt on täitemenetlust hageja suhtes alustatud õiguspäraselt.
6. Hageja vaidleb sundtäitmisele vastu ka põhjusel, et ta ei nõustu kostja poolt nimetatud nõude suurusega summas 383 469,89 eurot. Hageja leiab, et võlgnevus ei saa olla kostja avalduses toodud suuruses, kuivõrd hageja on teinud 27.07.2010.a. avalduse raha hoiustamise ja hoiustatud raha väljakandmise kohta. Hageja hoiustas notar Mari-Liis Parmase deposiitkontole 833 333,33 krooni vastavalt hageja ja XxxOÜ 06.07.2010.a. sõlmitud lepingule. Vastavalt 06.07.2010.a. lepingu p 3.
7. ja 3.
8. järgi oli hageja poolt raha hoiustamise eesmärk XxxOÜ 04.10.2007.a. laenulepingust nr xxx tuleneva võlgnevuse likvideerimine kostja ees mahus 833 333,33 krooni. Lisaks on hageja tasunud kostjale 05.11.2010.a. ülekandega 150 000 krooni XxxOÜ 04.10.2007.a. laenulepingust nr xxx tuleneva võlgnevuse katteks. Lisaks vaidles 18.10.2012.a kohtuistungil hageja vastu nii 4 võlgnevuse aluseks olevale intressi- kui ka viivisemäärale (t/l 136). Konkreetseid vastuväiteid hageja ei esitanud.
9. Vaidlust ei ole selles, et kostja on kostja ja XxxOÜ vahelise laenulepingus nr. xxx 22.09.2009.a. teatisega alates 02.10.2009.a. ülesöelnud (t/l 33-34). Seega on laenulepingust tulenevad kohustused muutunud sissenõutavaks. Kostja on asja materjalide juurde esitanud võlgnevuse arvestuse, mille kohaselt laenusaaja võlgneb kostjale 08.11.2012.a seisuga kokku 1 210 801,36 eurot, millest põhiosa on 677 115,70 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 17 477,11 eurot ja viivis 516 208,55 eurot. Laenulepingu p.4.1.1 kohaselt on intressimäär muutuv 6 kuu EURIBOR+6% aastas. Laenulepingu üldtingimuste p 17 kohaselt lepingu alusel tehtavate laenutagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel on pangal õigus nõuda laenajalt viivist intressi kolmekordses määras. Viivist arvestatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja viivitatud päevade arvust. Viivise arvestamine algab laenu või laenu osa tagastamise tähtpäevale järgneval päeval ja lõpeb tähtaegselt tegemata makse tegemise päeval. Kohus leiab, et asja materjalide juurde esitatud arvestus on arusaadav ja järgitav. Nimetatud väljavõttelt on arusaadav, millistel kuupäevadel on toimunud laekumised võlgnevuse katteks ning millistelt summadelt on toimunud viivisearvestus.

§ 235

kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtu hinnangul on hageja vastuväited võlgnevuse kujunemise ebaselgusele paljasõnalised ja ebamäärased. Konkreetseid vastuväited hageja nõude kujunemisele esitanud ei ole. Ainuüksi hageja paljasõnaline väide, et kostja ei ole tõendanud võlgnevuse kujunemist, ei ole kohtule aluseks tunnistada sundtäitmine lubamatuks.

1. Hageja vastuväited sundtäitmisele ei ole põhjendatud ka selles, et XxxOÜ võlgnevuse kustutamiseks on ta hoiustanud kostja tarbeks notari deposiitkontole 833 333,33 krooni. Kohtule esitatud notariaalakti nr. XXX p.3.2 nähtub, et hageja kohustus ostuhinna tasuma müüja palvel võrdsete osamaksetena summas 833 333 kuue osamaksena iga kuu
2. kuupäevaks kostja kontole, selgitusega „XXX OÜ võlgnevuse eest“, sealjuures ostja tasub esimese osamakse notari deposiitkontole ning müüja ja ostja esitavad notariaalakti tõestajale ühise avalduse nimetatud osamakse deposiidikontolt välja kandmiseks avalduses nimetatud kontole (t/l 17). Sama lepingu p.3.3 kohaselt leppisid müüja ja ostja kokku, et ostja võib ostuhinna tasuda ka korraga täies ulatuses kostja kontole, selgitusega „XXX OÜ võlgnevuse eest“. Kohtule esitatud 27.07.2010.a. notariaalaktist nr 2182 nähtub, et hageja hoiustas notari deposiitkontole 833 333,33 krooni vastavalt hageja ja XxxOÜ 06.07.2010.a. sõlmitud lepingule, kuid väljamakse paluvad notariaalakti pooled teha hageja kontole (t/l 36). Seega ei saa kohus kuidagi asuda seisukohale, et hageja on tasunud kostjale 833 333,33 krooni XXX OÜ võlgnevuse eest. Kohtule ei ole esitatud ka muid tõendeid, millest kohus saaks teha järelduse, et hageja oleks täitnud notariaalakti nr. XXX p-s 3.2 ja 3.3 endale võetud kohustust tasuda kostjale kinnistu ostuhind 5 000 000 krooni. Asjaolu, et hageja on tasunud XXX OÜ võlgnevuse eest 150 000 krooni, kajastub kostja poolt esitatud võlgnevuse arvestuses. Võlgnevuse põhisumma suurus on 08.11.2012.a seisuga 677 115,70 eurot ja hageja kinnistule seatud hüpoteekide kogusumma 383 469,89 eurot.
3. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega ei ole seega leidnud kinnitust asjaolu, et 09.02.2007.a. notariaalse hüpoteekide loovutamise ja hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu nr. XXX ning 04.10.2007.a. notariaalse kinnistu jagamise avalduse, jagamisel tekkivate kinnistute müügilepingu, kokkuleppe ühishüpoteegi kohta, hüpoteegi seadmise lepingu, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu nr. XXX alusel sissenõudmiseks esitatud nõue on rahuldatud ulatuses, mis annaks tunnistada kostja avalduse alusel toimuva sundtäitmise lubatuks kasvõi osaliselt. Eeltoodu alusel tuleb hageja nõue tunnistada 5 lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 007/2011/83154 jätta rahuldamata.
4. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
5. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind.

§ 125

kohaselt tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Vastavalt

§ 123

tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Riigikohus on 28.09.2011.a. kohtulahendis tsiviilasjas nr. 3-2-1-6011 p. 33 asunud seisukohale, et käimasolevates kohtumenetlustes tuleb lähtuda

§ 123

ja määrata hagi hind jätkuvalt hagi esitamise seisuga.

§ 132

lg 5 järgi mittevaraliseks loetakse hagihinna tähenduses ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 3 000 eurot. Seega on käesoleva hagi hinnaks 3 000 eurot. Hagi tagamise tühistamine 17.

§ 386

lg 4 esimese lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb 09.11.2011.a. kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistada. Menetluskulude jaotamine 18.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. 19.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt

§ 174

lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 6