← Eesti

2-13-25007/22

Obsah (7)§ 9§ 4§ 22§ 1§ 31§ 29§ 23

2-13-25007 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-13-25007 Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 29. oktoober 2013 kell 16.00. Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi OÜ Rakit Ehitusgrupp (l

§ 9, § 13 kuulutada välja enda pankrot.

MENETLUSE KÄIK 4. Harju Maakohtu 23.05.2013 kohtumäärusega keelduti avalduse menetlusse võtmisest ja

§ 4

lg 2 sätestatud alluvuse eeldusest lähtudes saadeti asi Viru Maakohtule (saabus kohtusse 20.06.2013). 5. Viru Maakohtu 25.06.2013 kohtumäärusega nimetati pankrotimenetluses ajutiseks pankrotihalduriks Robert Sprengk ja anti haldurile tähtaeg võlgniku varade ja kohustuste ning 2

(5)2-13-25007 võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta kohtule

§ 22lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

  2. septembril 2013 esitatud aruande kohaselt võlgniku varaks on kassas olev sularaha summas 63 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 9 782.27 eurot, s.h võlgnevus riiklike maksude osas põhisummas 5 298.28 eurot, millele lisanduvad viivised 4 100.99 eurot ning võlgnevus ABC Rent Eesti AS-i ees 383 eurot. Võlgniku võlad ületavad varasid 9 719.27 euro võrra. Võlgnikul puuduvad vahendid ulatuses, mille arvelt võlgnevusi tasuda. Võlgnikul puudub ka võimalus teenida rahalisi vahendeid majandustegevuse jätkamisega, et tasuda võlgnevusi.
  3. Ajutine haldur seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu. Võlgnevused on tekkinud enne 2011 aastat. Alates 2011 aasta võlgnikul tegevus ja tegevuseks vajalik vara puudub. Võlgnik on ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu ja tema suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku tegevuse tulemus on aastaaruanne kohaselt oli 2009 - kasum 1 667 krooni, 2010 - kahjum 45 683 krooni (2 920 eurot), 2011 - kahjum 5 386 eurot, 2012kahjum 75 eurot. Alates 2011 on võlgniku omakapital negatiive.
  4. Ajutine pankrotihaldur ei ole selgitanud tagasivõitmise võimalusi. Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei ole võimalik väita, et maksejõuetus on tekitatud tahtlikult ning, et tegemist võib olla kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Pankroti põhjuseks muu asjaolu pankotiseaduse tähenduses. Samuti pole ajutine pankrotihaldur tuvastanud selgeid juhtimisvigu, mis võisid põhjustada maksejõuetuse. Võlgnik tegutses ehitustööde tegemisega Soomes. Alates 2010 suvest lõpetati töölepingud kõigi töötajatega. Võlgniku kinnitusel muutusid Soomes tööjõu kasutamise regulatsioonid ning koostöö olemasolevate partneritega lõppes. Võlgnikul ei õnnestunud vaatamata pingutustele leida ka uusi kliente, mistõttu võlgnik ei suutnud kanda majandustegevuse jätkamiseks ja uute klientide leidmiseks vajalikke kulusid.
  5. Ajutine haldur palus

§ 1

lg 2, lg 3, § 28, § 29, § 30; 1) määrata pankrotimenetluse jätkamiseks deponeeritavaks summas 1 200 eurot; 2) kui ükski isik ei tasu deponeeritavat summat, lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vabastades ajutine haldur oma kohustustest, määrates talle ka likvideerimiskohustuste täimise; 3) määrata võlgniku dokumentide hoidjaks likvideerija Kaupo Meier; 4) kui huvitatud isik tasub määratud summa määratud tähtajaks, kuulutada välja võlgniku pankrot; 5) mõista välja ajutise halduri tasu 650 eurot. MENETLUSOSALISTE SELGITUSED KOHTUISTUNGIL 10. Kohtuistungil võlgniku esindaja toetas pankrotiavaldust. Esindaja palus määrata võlgniku säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks võlgniku endine juhatuse liige Raido Joakit.. 11. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodu juurde. Haldur palus määrata võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele tähtaeg kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse 3

(5)2-13-25007 kulude katteks 1 200 eurot ettetasumiseks. Nimetatud summa tasumisel, palus haldur kuulutada välja võlgniku pankrot ja kui raha ette ei tasuta, siis lõpetada menetlus raugemisega. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  1. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruandega, kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri seletused ning tutvunud pankrotiasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotimenetluse lõpetamine
  2. Vastavalt pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi 3 lõike kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 14.

§ 29

lg 1 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on vara (raha kassas) 63 eurot ja kohustusi summas kokku 9 782.27 eurot, Seega võlgniku kohustused ületavad tema vara 9 719.27 euro võrra (9 782.27 – 63). 15.

§ 29

lg 3 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 20.09.2013 kohus vastavalt

§ 29

lg 3, § 30 lg 1 ja lg 2 teatas väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu võlgniku võlausaldajatele pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ja andis võlausaldajatele ning kolmandatele isikutele tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 14.10.2013 1 200 eurot tasumiseks, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha tasunud. 16. Eeltooduga on tuvastatud, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Kuriteo tunnustega tegusid ei ole haldur tuvastanud. Pankrotivara varjamist või võlgniku juhatuse poolt tahtliku maksejõuetuse põhjustamist ei ole haldur tuvastanud. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast

§ 29

lg 1 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. 17.

§ 29

lg 8 esimese lause järgi, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. 4

(5)2-13-25007 Ajutise pankrotihalduri tasu 18.

§ 23

lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 19. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks 10 tunni eest summas 650 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Kuna võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude katteks, siis võlausaldajate poolt raha ette tasumata jätmisel, taotleb haldur ajutise halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest. 20.

§ 23

lg 4 tulenevalt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). 21. Ajutise halduri tunnitasu suurus 65 eurot ei ületa

§ 23lg 3 toodud tunnitasu ülemmäära 96 eurot.

Kohus nõustub tasu suurusega ja määrab ajutisele haldurile tasu riigi vahenditest 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 131.01 eurot. Lisaks sellele määrab kohus ajutisele haldurile tasu võlgniku vara arvelt kogu võlgniku kassas oleva raha 63 eurot ulatuses. Dokumentatsiooni hoidja

  1. TsÜS § 46 lg 1 alusel lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 219 lg 1 kohaselt osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Kohus määrab võlgniku dokumentatsiooni hoidjaks tema juhatuse liige Raido Joakit’i ja selgitab talle, et ÄS § 219 lg 3 alusel dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul.
  2. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 1lg 2, lg 3, § 5 lg 1, § 23 lg 1, lg 4, lg 7, § 29 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6- lg 8 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.