) § 396 lg-le 1 sõlmitud laenulepinguga on tõendatud, et hageja pidi laenusaajale maksma ühe aasta jooksul vastavalt laenusaaja taotlustele osade kaupa kokku 900 000 krooni. Laenusaaja pearaamatu ja pangakonto nr 17002272968 väljatrükkidega on tõendatud laenusaajale laenusumma ülekandmine. Laenu2 lepingu p 3.1 kohaselt kohustus laenusaaja tagastama kogu laenusumma hageja arvelduskontole hiljemalt 01.10.2010. Vaidlust ei ole, et laenusumma on laenuandjale tagasi maksmata ning laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostjad laenulepinguga samal päeval 28.05.2009 käenduslepingu vastavalt
Käenduslepingu p 1.1.1 kohaselt kohustusid kostjad solidaarselt täitma laenulepingust tulenevaid laenusaaja kohustusi oma vara ja vahendite arvelt tähtaegselt ja täies ulatuses, tasudes hagejale laenulepingust tuleneva laenusumma, intressi, viivitusintressi ja ka kõik muud laenulepingu alusel tasumisele kuuluvad summad ning kõigi summade sissenõudmisega seotud kulutused. Vastavalt käenduslepingu p-le 1.2 vastutavad kostjad hageja ees laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise eest solidaarselt. Käenduslepingu p 1.1.2 järgi on iga kostja vastutuse rahaline maksimumsuurus 1 000 000 krooni (63 911, 65 eurot). Hagejal on õigus nõuda kohustuste täitmist omal valikul, kas ainult ühelt või mitmelt kostjalt või kõigilt kostjatelt ühiselt vastavalt
Hagejal õigus nõuda kostjatelt laenusaaja kohustuste täitmist ja võlgnevuse tasumist ning asjaolu, kas laenusaaja OÜ Tuulevool on maksejõuline või mitte, ei oma seejuures tähtsust. Kostjatel on hageja nõude täitmise korral tagasinõude õigus laenusaaja vastu. TsMS § 205 lg-st 2 ja § 208 lg-st 2 tulenevalt määrab hageja, kelle vastu ta hagi esitab ning kohus kaasab kostjaid menetlusse üksnes hageja, mitte aga kostja taotlusel. Hageja ei pidanud oma 23.09.2011 seisukohas vajalikuks laenusaajat OÜ Tuulevool menetlusse kaasata, järelikult ei saanud kohus kaasata teda üksnes kostjate taotluse alusel. Asjaolul, et kostjatel on pretensioone laenusaaja juhatuse liikmele, ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Kostjatel on õigus kasutada U S vastu seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Käenduslepingu p-s 6.4 on kostjad kinnitanud, et nad on hoolikalt tutvunud käenduslepingu tekstiga ning nad mõistavad endale võetud kohustuste olemust. Seega ei ole usutav kostjate väide, et nad ei teadnud 28.05.2009 sõlmitud laenulepingust või et see on sõlmitud tagantjärele. Laenulepingus tehtud käsikirjalised parandused p-des 6.2.3 ja 6.2.4 ei oma tähtsust. Parandused on allkirjaga kinnitanud lepingu sõlminud isik U S. Laenulepingu p-s 6.2.4 on muudetud ilmselge trükiviga, p 6.2.3 ei oma vaidluse lahendamisel aga tähtsust. Vastavalt käenduslepingu p-le 3.1 pidi võlgnevus olema kostjate poolt tasutud seitsme päeva jooksul arvates hagejalt sellekohase kirjaliku teate kättesaamisest 14.04.
§-st 6 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hageja on pahatahtlikult tekitanud olukorra, kus ta nõuab intressi ja viivist õigeaegselt tasumata jäetud põhivõlgnevuselt. Seega ei kuulu nõutava intressi ja viivise ulatuses hageja nõue rahuldamisele. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega, mistõttu tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei pea ta vajalikuks neid korrata. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus alljärgmist. Maakohus ei rikkunud tõendite hindamisel ja asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme. Apellatsioonkaebuses sisalduvatele kostjate väidetele on kohus oma otsuses ammendavalt vastanud.
lg-st 1 tulenevalt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (
lg 1 järgi läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu). Maakohtul ei olnud põhjust pidada vaidlusalust laenu tagastatuks või laenusuhet muul alusel lõppenuks. See, et OÜ Tuulevool kontolt on võetud pärast 28.05.2009 laenulepingu sõlmimist välja korduvalt sularaha, ei võimalda teha järeldust, et selle rahaga oleks võlgnevust kustutatud. Ka kostjad ei ole oma vastustes sellele üheselt tuginenud, vaid on üldsõnaliselt viidanud, et pangakontolt väljavõetud suure summa rahaga võidi kustutada OÜ Tuulevool võlgnevust (näiteks E Ti 18.11.2011 esitatud vastus - tl 115, I köide). Hageja on menetluses läbivalt kinnitanud, et vaidlusalust laenu ei ole mingiski osas tagastatud. Tõendeid, mis vastupidist kinnitaksid, ei ole kohtule esitatud. Ka kohtule esitatud OÜ Tuulevool pangakonto väljavõte ei 4 võimalda teha apellantide väidetud järeldust. Maakohus viitas siinkohal õigesti asjaolule, et etteheited OÜ Tuulevool juhatuse liikme tegevusele ei mõjuta käesolevas asjas tehtavat lahendit. Pealegi ei vaielnud kostjad vastu hageja väitele, et U S ei juhtinud OÜ Tuulevool igapäevast majandustegevust, vaid seda tegi tegevjuhina osanik ja nõukogu liige M K, kelle kasutuses oli tööalaste ülesannete täitmiseks Nordea panga vastav deebetkaart (01.10.2012 kohtuistungi protokoll - tl 207-209, I köide). Kohtuistungil on kostja M K kinnitanud, et on kasutanud raha ettevõtte huvides („…raha eest on ostetud piisavalt põhivara, …keegi ei ole kuskilt midagi kõrvaldanud; seda tüüpi tootmisbaasiga ettevõte on võimeline tasuma võlad, ma ei pea seda olukoda lootusetuks…“). OÜ Tuulevool pangakontolt 22.11.2010 hageja kontole 18 000 krooni ülekandmine ei ole käsitletav vaidlusaluse laenu tagasimaksena. Hageja selgituse ja pangakonto väljavõtte (tl 155, I köide) kohaselt on hageja kandnud mõned päevad varem OÜ Tuulevool kontole üle laenuna sama summa. Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus jätab kostjate (I-III) apellatsioonkaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 järgi solidaarselt kolme kostja kanda. Ü. Jänes M. Klaar U. Loonurm 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.