1-09-4010/277

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-4010 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. oktoobri 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jüri Alevi kaitsja Heiki Kuningas, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Jüri Alevi kaitsja Heiki Kuninga määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid määruskaebemenetluses Jüri Alevile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist) eurot.
6. Menetluskulu jätta süüdimõistetu Jüri Alevi kanda.
7. Jüri Alevil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Jüri Alevi 1-094010 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
9. Jüri Alevi mõisteti Tartu Maakohtu 19.04.2010 otsusega õigeks KarS § 414 lg 1 järgi ning tunnistati süüdi KarS § 418 lg 1, § 263 p 3 ja § 214 lg 2 p 1, 4 järgi. Liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust J. Alevile Jõgeva Maakohtu 12.11.2003 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 7 aastat 4 kuud 27 päeva vangistust Karistuse kandmise algus oli 14.10.2008 ja lõpp on 12.03.
10. Tartu Maakohtu 21.10.2013 määrusega jäeti J. Alevi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
11. Maakohus leidis, et süüdimõistetu J. Alevi ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt. 2.1 Kohus arvestas J. Alevi puhul positiivsete asjaoludena, et vabaduses on tal olemas kindel elu- ja töökoht ning igakülgselt toetav lähisuhtevõrgustik, kinnipeetav on osalenud majandustöödel ja vestlustel selgitamaks kuritegude põhjuseid, on läbinud sotsiaalabiprogrammi „Viha juhtimine“ ning on tegelenud enese harimisega. Lisaks puuduvad tal vangistusest kehtivad distsiplinaarkaristused. 2.2 Samas aga tõi kohus välja, et J. Alevit on kriminaalkorras karistatud juba kümnel korral ning suurema osa oma elust on ta viibinud erinevaid karistusi kandes kinnipidamiskohtades. Seeläbi on ta võtnud ilmselt omaks ka kriminaalsed hoiakud ja väärtushinnangud, samuti kriminaalse tutvusringkonna. Seda kinnitab ka eelkõige asjaolu, et olenemata varasematest karistustest ja ka viimasel korral tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastamisest, on süüdimõistetu oma kuritegelikku käitumist pidevalt jätkanud. Kuna J. Alevi on toime pannud väga eriliigilisi kuritegusid, sealhulgas vägivallaga seotud ja tema senine kuritegelik aktiivsus on olnud väga kõrge, siis tuleb tema käitumist lugeda ettearvamatuks ja kogu ühiskonnale potentsiaalset ohtu kujutavaks, mistõttu tuleb ka tema ennetähtaegset vabastamist kaaluda erilise põhjalikkusega. 2.3 Kuigi enda sõnul on süüdimõistetu motiveeritud edaspidiselt õiguskuulekalt elama ning maandatud on ka tema käitumise riskitegurid, siis kohtul sellist kindlat veendumust siiski ei tekkinud. Materjalidest nähtuvalt esineb süüdimõistetul jätkuvalt mõningaid raskusi oma tegevuse hilisema põhjendamisega ja oma probleemide tekkimise eest vastutuse võtmisega. Seega võib järeldada, et ta ei ole oma käitumist ja seda mõjutavaid tegureid veel piisavalt analüüsinud ega enda jaoks mõtestanud, et hakata nendega võimalikult efektiivselt tegelema ja kindlustada tulevikuks riskivaba ja reegleid järgiv eluviis. Kuna kohtu hinnangul eeldab muutus isiku väärtushinnangutes ja eluviisis eelkõige tema enese mõistmist ja reaalset soovi ning tegevust muutuse esilekutsumiseks, siis antud juhul annab eeltoodu aluse kahelda J. Alevi puhul sellise muutuse olemasolus. 2.4 Arvestades, et käesoleval ajal kannab J. Alevi liitkaristust nii viimati katseajal toimepandud väga erinevate kuritegude eest kui ka varasema I astme kuriteo eest mõistetud kandmata karistuse eest, siis praeguseks ärakantud karistus ei ole selliste raskete ja korduvate kuritegude puhul piisav. Eriti arvestades, et vaatamata tema äärmiselt kuritegelikule minevikule ja raske kuriteo toimepanemisele, usaldas riik kinnipeetavat eelmise karistuse kandmise ajal vabastades teda ennetähtaegselt karistuse kandmiselt, kuid J. Alevi ei pidanud seda usaldust miskiks, pannes vanglast vabanenuna toime uusi kuritegusid ja rikkudes ka vähemalt ühte katseajaks pandud kohustust, s.o keeldu tarvitada alkoholi. Seega võib järeldada, et J. Alevi ei olnud riigipoolset sellist usaldust tegelikult tol korral ära teeninud ja kohtul puudub ka hetkel kindlus, et isik suudaks täita üsna pika katseaja jooksul kriminaalhooldusest tulenevaid erinevaid nõudeid või hoiduda pika aja jooksul kuritegelikust käitumisest. -2- 2.5 Samuti väide, et isik on ära kandnud juba 5 aastat karistusest ja ilmselgelt teda järelejäänud karistuse reaalne kandmine ei muudaks, on küll ilmselt õige, kuid kui on selge, et isik enam sellises eas ja kujunenud elukäiguga ei muutu, siis tuleb otsustada, kas tema jätkuv isoleerimine ühiskonnast, arvestades tema ohtlikkust, on vajalik. Käesoleval juhul leiab kohus, et eeltoodu alusel tuleb tõdeda, et on vajalik. 2.6 Süüdimõistetul on küll probleeme tervisega, kuid arvestades kohtule esitatud dokumente ja J. Alevi selgitusi, leidis maakohus, et kinnipidamiskohas on talle vajalik meditsiiniline abi ja ravi tagatud, kindlustades talle isegi vajaliku operatsiooni väljaspool vanglat. Kohtul puudusid andmed, et süüdimõistetu tervislik seisund oleks niivõrd raske või sellise kuluga, et ravi ei oleks talle kinnipidamiskohas tagatud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
12. J. Alevi kaitsja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, taotledes maakohtu määruse tühistamist ning J. Alevi vangistusest enne tähtaega vabastamist. 3.1 Maakohtu määrus on oma järeldustes vastuoluline. Ühelt poolt leiab maakohus, et J. Alevi väärtushinnangud ja eluviis ei muutu ning teisalt on nõus sellega, et järelejäänud vangistuse ärakandmine midagi ei muudaks. Jääb arusaamatuks, milleks on vangistus vajalik ja millist eesmärki see kannab. Kui maakohus tuvastab, et kinnipidamiskohas viibimine muudab isiku väärtushinnanguid ja ellusuhtumist negatiivses suunas, siis tuleb negatiivne mõjutus kõrvaldada. Seega tuleb luua keskkond, kus isik saaks oma väärtushinnanguid ja ellusuhtumist muuta. Resotsialiseerumine on seda tulemusrikkam, mida vähem on isik viibinud negatiivse mõju keskkonnas. Seda enam on see vajalik olukorras, kus edasine vangistus enam oma eesmärki ei täida. 3.2 Asjaolu, et J. Alevi suhtes on varasemalt täitmisele pööratud vangistusest ennetähtaegse vabastamise tõttu kandmata jäänud karistus, ei tähenda see, et käesoleval juhul peaks sama korduma. Kaebuse esitaja arvates on olukord võrreldes ajaga, millal J. Alevi eelmisel korral oli vangistusest ennetähtaegselt vabastatud, muutunud. 3.3 Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on kuritegude dünaamika muutunud kergemaks. See on oluline asjaolu, hindamaks J. Alevi isikut ja tema võimalikku ohtlikkust. On läbitud programm “Viha juhtimine”. See ei ole vähetähtis, sest kui vanglas pakutavad programmid ei oma kinnipeetava suhtes mõju, siis pole neid mõtet läbida. Samas peetakse sotsiaalprogrammide läbimist oluliseks, mille tõttu on sellel positiivne mõju kinnipeetava suhtes. Praktiliselt on ära langenud negatiivse faktorina alkohol ning seda eelkõige J. Alevi tervislikust seisundist tulenevalt. Tal diagnoositud haigus eeldab alkoholist loobumist, sest vastasel juhul võib tekkida oht tervisele. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on J. Alevi teinud jõupingutusi oma käitumise tasakaalukamaks ja vastutustundlikumaks muutmiseks. Vastupidist pole iseloomustuses väidetud. Iseloomustusest nähtub, et J. Alevi suhtlusringkonna moodustavad isa, vennad, abikaasa, kes ei ole kriminaalkorras karistatud. Ülaltoodud olulise kaaluga asjaolusid maakohtu määruses kajastatud ei ole. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning leiab samuti, et J. Alevi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on J. Alevi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega täielikult ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
14. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et J. Alevi ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus arvestab juba osaliselt -3- maakohtu määruses kajastatud ning määruskaebuses taas toodud positiivseid asjaolusid – J. Alevi pingutused õiguskuulekaks käitumiseks, sotsiaalprogrammi läbimine, kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Siiski ei kaalu need üles tema puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid. Nimelt tingivad J. Alevi vabastamata jätmise peamiselt tema varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud kümnel korral, reaalset vangistust kannab üheksandat korda, katseajal kuritegude toimepanemine) ning süüdimõistetu isik (riskitegur alkoholi tarvitamine). Tähelepanu tuleb juhtida maakohtu määruses arvestatud asjaolule, et J. Alevi kannab liitkaristust viimati Tartu Maakohtu 19.04.2010 otsusega kolme kuriteo toimepanemise (sh väljapressimise enamohtliku koosseisu realiseerimine) kui ka varasema esimese astme kuriteo toimepanemisega mõistetud kandmata karistuse eest. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eelnevast järeldada, et J. Alevi puhul ei ole karistuse eesmärgid täidetud ega kuritegude toimepanemise riskid küllaldasel määral maandatud. Maakohtul puudub põhjendatult J. Alevit iseloomustavate andmete põhjal veendumus, et süüdimõistetu suudaks edaspidiselt õiguskuulekalt elada ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning kriminaalhoolduse nõudeid täita.
15. Ei saa jagada kaitsja etteheidet, nagu oleksid maakohtu järeldused J. Alevi isikut arvestades vastuolulised. Õigustatud on J. Alevi elueast ning tema varasemast korduvast karistatusest järeldada, et tegemist on harjumusekurjategijaga, kelle puhul on vähetõenäoline, et tema väärtushinnangud veel muutuksid. Kindlasti mitte ei tähenda see, et vangistuse kandmine poleks enam vajalik ja põhjendatud. Kui on küllaldane alus arvata, et süüdimõistetu ei suuda vabaduses õiguskuulekalt käituda ega uute kuritegude toimepanemisest hoiduma, siis ei saa tema vangistusest ennetähtaegne vabastamine kõne alla tulla.
16. Kaitsja osundus kinnipeetava iseloomustusele, kust nähtub, et kuritegude dünaamika on muutunud J. Alevil kergemaks, ei mõjuta kuidagi ülaltoodud kaalutlusi. Väärib märkimist, et vastavasisuline seisukoht põhineb iseloomustusest ilmnevalt vaid sellel, et J. Alevi ei ole enam seksuaalkuritegusid toime pannud. See aga ei veena kohut, et J. Alevi puhul oleksid kuritegude sooritamise riskid tõsikindlalt maandatud, pidades siin silmas varavastaseid ja vägivallakuritegusid.
17. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Määruskaebuses ei ole ringkonnakohtu hinnangul esitatud selliseid veenvaid asjaolusid, mis KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis arvestades võimaldaksid J. Alevi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
18. Tulenevalt eelmärgitust leiab ringkonnakohus, et J. Alevi tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Sellest lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning süüdimõistetu J. Alevi kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
19. J. Alevi kaitsja H. Kuningas esitas seoses maakohtu määrusega tutvumise ning määruskaebuse koostamisega ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 96 euro suuruses summas (sh käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 21 lgst 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
20. detsembri
21. a otsusega kinnitatud korra punktidest 2 ja 23 rahuldada. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb see menetluskulu kanda J. Alevil. Aarne Sarjas Maarika Kuusk -4- Mati Kartau -5-