Obsah (6)

§ 75§ 751§ 414§ 68§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-4205 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas V

§ 75

lg 1 p-des 1-5 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75

lg 2 p-des 2, 4, 5, 7, 9 sätestatud lisakohustusi.

§ 751lg 3 ja lg 4 kohaselt määrati A.

Ovsjannikovi elektroonilise valve tähtajaks 12 kuud alates päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. A. Ovsjannikov kannab karistust Harju Maakohtu 04.11.2009 kohtuotsuse alusel, millega ta mõisteti süüdi

§ 414

lg 1 järgi lühimenetluses ning karistati 1 aasta ja 4 kuu pikkuse 1 vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.12.2008 - 05.12.2008, s.o 3 päeva, kandmisele kuulus 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel loeti mõistetud kandmata karistus kaetuks Harju Maakohtu 14.03.2009 otsusega mõistetud karistuse 7 aasta 1 kuu 23 päevaga. ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUSE SISU

1. Maakohus, kuulanud ära kinnipeetava seletuse ning vaadanud läbi prokuröri arvamuse, vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamused, leidis, et A. Ovsjannikovi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud taasühiskonnastamise huvides. 2.
2. Kohus, hinnates

§ 76lg 3 asjaolusid nende kogumis, leidis, et arvesse võttes A.

Ovsjannikovi isikuomadusi, suhteid lähedastega, käitumist vangistuses ning võimalusi vabanemisel, kaaluvad need üles tema poolt toimepandud kuriteo asjaolud. A. Ovsjannikovi uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 47% ja isiku kuritegevuse dünaamika ei ole muutunud. Vangla materjalidest nähtub, et A. Ovsjannikov on vangistuses veedetud aja jooksul käitunud õiguskuulekalt, mida kinnitab asjaolu, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. A. Ovsjannikov on uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks olnud hõivatud õppimisega, sotsiaalprogrammide läbimisega ja töötamisega vangla majandustöödel abilisena. Vangla poolt on uute kuritegude toimepanemise tõenäosust hinnatud madalaks ja A. Ovsjannikovi iseloomustus on positiivne. 2.

1. Vabaduses toetavad A. Ovsjannikovi lähedased, tal on olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve paigaldamise tingimustele ning garanteeritud töökoht MTÜ XXX s, kus ta asub tööle valvurina. A. Ovsjannikov soovib ise vabanedes asuda tööle ning alluda sõltuvusravile. Süüdimõistetu omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ning edaspidi elada seadusekuulekalt. 2.
2. Kinnipeetava puhul annab vangistuse tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega süüdimõistetul võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi, suunata isikut seadusekuulekale käitumisele vabaduses. MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSTE SISU
3. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse prokurör, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta A. Ovsjannikov tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 3.
4. Prokurör toob välja, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, põhiliselt varavastaste aga ka üldohtlike kuritegude toimepanemise eest. A. Ovsjannikov on olnud varasemalt allutatud kriminaalhooldusele, kuid rikkunud kohtu poolt määratud kohustusi - ei täitnud registreerimiskohustust, mille tulemusel isik kuulutati katseajal tagaotsitavaks. Prokurör leiab, et A. Ovsjannikovi puhul on olemas kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise risk ning tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine problemaatiline ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole A. Ovsjannikovile positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab kinnipeetav vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. 2 3.
5. Prokurör juhib tähelepanu, et asja materjalidest ei nähtu, et elektroonilise järelevalve kohaldamise nõuded oleks täidetud. Puudub kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilisele valvele allutamiseks, samuti ei nähtu kohtuistungi protokollist, et kinnipeetav oleks andnud suusõnalise nõusoleku. Eelnevalt ei ole kontrollitud süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadme paigaldamiseks ega võetud seal elavatelt täisealistelt isikutelt kirjalikku nõusolekut elektroonilise valve seadme paigaldamiseks.
6. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 06.11.2013 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 14.11.
7. Nimetatud kuupäevaks kirjalikke seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
8. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole A. Ovsjannikovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Maakohus ei ole süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud

§ 76

lg 1 p-s 1 ja

§ 76lg-s 3 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb määrus Kr

MS § 338 p 2 alusel tühistada. 5.1 Apellatsioonikohus nõustub prokuröriga selles, et kohus ei ole kontrollinud formaalseid eeldusi A. Ovsjannikovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. Ringkonnakohtule esitatud toimikus on küll tõend, et kriminaalhooldusametnik on teostanud elukoha andmete kontrollimise ja olemas on elukoha omaniku nõusolek A. Ovsjannikovi elamaasumiseks ema korterisse, küll aga puudub toimikust nõusoleku kirjalikus vormis tõend. Samuti ei nähtu toimikumaterjalidest ka kinnipeetava enda nõusolekut

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valvele allumiseks.

5.2 Lisaks leiab ringkonnakohus, et täitmata on ka A. Ovsjannikovi vabastamise materiaalsed alused. Apellatsioonikohus möönab, et A. Ovsjannikovi käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on

§ 76

lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta positiivseid asjaolusid, mh seda, et A. Ovsjannikov on vangistuse kestel osalenud sotsiaalprogrammides, riigikeeleõppes ning tööhõives. Tal on ennetähtaegse vabastamise korral garanteeritud töökoht MTÜ-s XXX valvurina. Vabanemisel oleks tal ka toetav sotsiaalvõrgustik ema, isa ja õe näol. Maakohtu istungil kinnitas A. Ovsjannikov, et ta saab aru, et vabanemisel peab ta täitma kontrollnõudeid, ta on nõus minema ravile ja püüab elada seadusekuulekat elu. Kokkuvõtvalt leidiski maakohus, et A. Ovsjannikov tuleb taasühiskonnastamise huvides tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja põhjendab oma seisukohta järgnevalt. 5.

1. A. Ovsjannikovi on varem kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Tema kuritegude raskusaste on jäänud samaks. Süüdimõistetu suhtes on varem kohaldatud kriminaalhooldust. Tingimisi karistus pöörati täitmisele peale seda, kui A. Ovsjannikov oli rikkunud kaitseajal kohtu poolt määratud kohustust hüvitada kannatanutele tekitatud kahju ning ei täitnud kontrollnõudeid. A. Ovsjannikov ei ilmunud registreerimisele, mistõttu kuulutati ta tagaotsitavaks. Seega ei pruugi kriminaalhooldus olla A. Ovsjannikovile sobiv, ehkki ta ise avaldas, et saab seekord aru nõuete täitmise vajalikkusest ning püüab varasemat olukorda vältida. Nõuete täitmisel saaks suure tõenäosusega A. Ovsjannikovile takistuseks pikk katseaeg, mis lõppeb 28.01.
2. 3 5.
3. Maakohtu määrusest nähtub, et A. Ovsjannikovi puhul on vangistus kui karistus täitnud oma eesmärgi ja taasühiskonnastamise põhjendustel tuleb ta vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Apellatsioonikohus sellega nõustuda ei saa ja osundab siinkohal vangla iseloomustusele, milles on leitud, et A. Ovsjannikov süüdistab oma probleemides olukorda ja muid endast sõltumatuid asjaolusid, kordab sageli samu vigu, kuna ei osanud leida alternatiivi. Kinnipeetav võtab teiste isikute seisukohti arvesse siis, kui see on talle kasulik. Vangla poolt esitatud iseloomustuses märgitakse, et kinnipeetav tarvitas regulaarselt alkoholi ja narkootikume, muutudes alkoholijoobes agressiivseks. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et A. Ovsjannikov külastas igapäevaselt kasiinosid. Eeltoodust nähtuvalt esineb süüdimõistetul probleeme sõltuvuskäitumisega. Võttes arvesse asjaolu, et isiku oskus majanduslikult toime tulla on puudulik, tema teod on aga põhiliselt rasked varavastased kuriteod, mille soodusteguriks on sõltuvused, on oht uute süütegude toimepanemiseks kahtlemata suur. Kinnipeetavale tehtud hinnang tema ohtlikkuse osas näitab, et uue kuriteo sooritamise tõenäosus 2 aasta jooksul on 47%, mida tuleb kahtlemata pidada suureks. Kinnipeetava iseloomustuses on välja toodud, et A. Ovsjannikov teeb ametiisikutega koostööd rohkem omakasu eesmärgil. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et süüdimõistetu maakohtus antud ütlused enda muutmise kohta võivad küll peegeldada tema soovi elada seaduskuulekalt, küll aga näitab tema eelnev käitumine, et A. Ovsjannikov kordab samu vigu ja oht uute kuritegude toimepanemiseks on tema puhul jätkuvalt kõrge. 5.
4. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul

§ 76

lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima nii veendumus sellest, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Ringkonnakohus leiab, et A. Ovsjannikovi puhul ei ole tema ennetähtaegne vabastamine tema poolt toimepandud raskete kuritegude asjaolusid ja ärakantud karistuse pikkust arvestades veel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga ja leiab samuti, et vabastades ennetähtaegselt isiku, keda on karistatud kuuel korral, kes on rikkunud varasemalt kriminaalhoolduse kohustusi ja kontrollnõudeid ning kellel oli vabaduses probleeme alkoholi kuritarvitamise ja narkootikumide tarvitamisega, ei ole põhjendatud. A. Ovsjannikovi puhul on tema varasemat käitumist arvestades olemas kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise risk. 5.5 Ringkonnakohus leiab seega, et kuritegude toimepanemise asjaoludel, isiku süü suurusel, tema varasemal elukäigul ja ning süüdimõistetu isikul on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal ning kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka isiku käitumist vangistuses ning teda vabaduses eesootavaid tingimusi (lähedaste toetus, garanteeritud töökoha olemasolu), ei saa süüdimõistetut vabastada vaid heale käitumisele ja vabanemisel eesootavatele headele tingimustele tuginedes. Süüdimõistetul on vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatud seisukohale küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus märgib, et süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus keelduda isiku ennetähtaegsest vabastamisest. 5.6. Eelnevast lähtuvalt tühistab ringkonnakohus maakohtu kohtumääruse A. Ovsjannikovi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta ja rahuldab prokuröri määruskaebuse. Maarika Kuusk Mati Kartau 4 Aarne Sarjas 5