1-12-937/21

1-12-937 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-937 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. oktoobri 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Andrei Krasnovi määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2013 määrus jätta muutmata.
5. Andrei Krasnovi määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu 21.02.2012 otsusega tunnistati Andrei Krasnov süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat 2 kuud. KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 29.04.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuu ja 7 päeva vangistuse võrra ning A. Krasnovile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 1 kuu ja 7 päeva vangistust. Karistusaja algus oli 08.09.2011 ja lõpp 15.10.
8. Tartu Maakohtu 28.10.2013 määrusega jäeti A. Krasnov vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve all vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 2.
9. Süüdimõistetu A. Krasnov on käesolevaks ajaks esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemale poole ning on nõustunud KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks on olemas. 2.
10. Maakohus on seisukohal, et kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja tema eelnev elukäik ei võimalda A. Krasnovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. A. Krasnovi isiklikus toimikus olevast karistusregistri väljavõttest ja kohtulahenditest nähtuvalt on süüdistatavat neljal korral kriminaalkorras karistatud. Viru Maakohtu 12.05.2011 määruse alusel ja Pärnu Maakohtu 25.07.2006 otsusega mõistetud katseajal on A. Krasnov toime pannud uue kuriteo. Selline varasem käitumine teeb maakohtu hinnangul kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. 2.
11. Positiivse asjaoluna tõi maakohus välja, et A. Krasnov on vangistuse jooksul omandanud riigikeele, tal on soov elada edaspidi seadusekuulekalt, tal on olemas kindel elukoht, lähedaste toetus ja võimalus asuda tööle. Maakohtu hinnangul ei kaalu need positiivsed asjaolud üles eelpool mainitud negatiivset. Kohtu arvates on otstarbekas, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks A. Krasnov positiivseid nihkeid oma käitumises kinnistada. 2.
12. Maakohus on seisukohal, et arvestades veel kanda jääva karistusaja pikkust on A. Krasnovi vangistuse tingimisi ennetähtaegse vabastamise asja kohtul võimalik läbi vaadata edaspidigi. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
13. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Krasnov, kes palub tühistada Viru Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada määruskaebus ja vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. A. Krasnov põhistab oma taotlust järgnevalt. 3.
14. A. Krasnov on viimase kahe aasta jooksul teinud oma eksimustest põhjalikud järeldused ja on kindel, et suudab ülejäänud elu olla õiguskuulekas ning vajalik moraalne ja materiaalne tugi oma lastele ja lastelastele. Tema seisukohta kinnitavad ka kriminaalhooldaja ja vastavad vangla töötajad. A. Krasnov on teadlik oma minevikust ning leiab, et on teinud sellest õiged järeldused ja andnud endast parima, et mitte enam vanu vigu korrata. Süüdimõistetu on aktiivselt osalenud kõigis läbiviidud sotsiaalprogrammides, läbinud 2 keeleõpet, lisaks töötanud vanglas, tema isiklikul arvel on ca XXX eurot, tal puuduvad võlgnevused, tal on vabaduses viibides olemas kindel elukoht ning omaste ja sõprade moraalne kui ka materiaalne tugi. Lisaks väidab süüdimõistetu, et ei ole
15. aastast tilkagi alkoholi tarvitanud, seega ei ole olemas mingit riski, et ta ei suudaks vabaduses hakkama saada ja elektroonilise valve tingimustes käituda seaduskuuleka kodanikuna. 3.
16. Määruskaebuse kohaselt ei ole tingimisi enne tähtaega vabastamine kasulik mitte ainult A. Krasnovile, vaid kogu ühiskonnale. Täies elujõus, terve ja töötahteline inimene saaks teha midagi kasulikku, elatada ennast ise ja toetada oma laste peresid ning maksta riigile makse, selle asemel, et lihtsalt vanglas oleleda ja kulutada riigi ressurssi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et A. Krasnovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valvega ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Seega ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat. -2-
18. Ringkonnakohus on seisukohal, et A. Krasnovi määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja A. Krasnovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. Kolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta A. Krasnov enne tähtaega vangistusest vabastamata tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude arvule, nende raskusele ja katseaja rikkumistele, on põhjendatud. Ringkonnakohtul puudub alus kahtluse alla seada seda, et maakohus arvestas A. Krasnovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel tema käitumist tervikuna ning võttis arvesse kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid, sealhulgas ka tema isikut positiivselt iseloomustavaid ja tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks valmisolekut põhistavaid asjaolusid.
19. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et A. Krasnov on osalenud suitsetamisest loobumise nõustamisel, läbinud A1 tasemel riigikeele kursused ning jätkanud õpinguid A2 tasemel. Tal on olemas toetavad lähedased ning sobilik elukoht vabanemisel. 6.
20. Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et A. Krasnovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valvega ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna A. Krasnovi on korduvalt varem karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Samuti on A. Krasnovi korduvalt vabastatud tingimisi enne tähtaega, kuid määruskaebuse esitaja on taas katseajal toime pannud uue kuriteo. Sellest nähtub, et A. Krasnovi suhtes rakendatud karistused ei ole oma eesmärki edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada. Lisaks on A. Krasnovil Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Nimetatud karistused annavad veelgi kinnitust, et A. Krasnov ei oska endiselt teha vahet keelatud ja lubatud käitumisel. Käitumissoovi muutuste nõrkus tuleb välja ka vangla iseloomustusest, mille kohaselt A. Krasnov on küll seadnud eesmärgiks oma elu muuta, kuid ta ei oska seda protsessi kirjeldada ning vajaks selleks tuge.
21. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Ringkonnakohus leiab, et ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel on kuriteo raskusel ja iseloomul määrav tähtsus ka ärakandmata karistusosal, kuna see riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtukolleegium on seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid A. Krasnovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
22. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p 1 leiab Tartu Ringkonnakohus, et A. Krasnov tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamata ja määruskaebus rahuldamata. Mati Kartau Maarika Kuusk -3- Paavo Randma