1-13-1681/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-1681 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. oktoobri 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Andres Peltseri kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2013 määrus muutmata.
5. Süüdimõistetu Andres Peltseri kaitsja määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD
6. Soome Vabariigi Helsingi I astme kohtu 18.04.2008 otsusega tunnistati Andres Peltser süüdi ja karistati 9 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega. Helsingi Ringkonnakohtu 12.06.2009 kohtuotsusega esimese astme kohtuotsust ei muudetud. Harju Maakohtu 26.03.2013 määrusega kvalifitseeriti A. Peltseri süüteod ümber KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 184 lg 2 p 1 järgi karistati A. Peltserit 9 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi 9 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 9 aastat 3 kuud vangistust. Vastavalt määrusele tuli arvestada karistuse kandmise alguse aega alates 06.11.
8. Maakohus leidis, et süüdimõistetu A. Peltser ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt. 2.1 Süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest, võimalik tulevane elukoht sobib elektrooniliseks valveks ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks enne tähtaega. 2.2 Sisuliselt asja hinnates tegi kohus kindlaks, et A. Peltseri poolt toime pandud kuritegu on väga raske. Kandmata karistuse osa on veel üle 3 aasta. Vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise riski vägivallakuritegude osas silmapaistvalt kõrgeks – 42%. Kohus märkis, et A. Peltser on suure osa karistusest kandnud Soome vanglas ja Eestis on ta olnud suhteliselt lühikest aega, mistõttu on Tartu Vangla pidanud vajalikuks, et süüdimõistetu läbiks Tartu Vanglas taasühiskonnastamist soodustavaid programme. 2.
9. Kohus võttis lisaks eeltoodule arvesse, et A. Peltserit on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh ka vangistusega ja ta on jätkanud kuritegelikku eluviisi, mistõttu tema ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valvega on enneaegne. MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSTE SISU
10. A. Peltseri kaitsja ei nõustu maakohtu määruses esitatud seisukohtadega ning taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega vabastataks A. Peltser vangistusest enne tähtaega allutamisega elektroonilisele valvele. 3.1 Kaitsja leiab, et vastavalt KarS § 76 on täidetud kõik nõuded. On saabunud tähtaeg, mis annab aluse kohtul läbi vaadata A. Peltseri taotlus tingimisi enne tähtaega vabastamiseks allutamisega elektroonilisele valvele. Samuti on täidetud teised tingimused, mis on vajalikud A. Peltseri suhtes positiivse otsuse langetamiseks. A. Peltser on karistusest tänaseks ära kandnud rohkem kui pool. 06.01.2014 saab tal karistusest kantud juba 2/3 aega. 3.2 A. Peltseril ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta on Soome vanglas läbinud programmid Vihajuhtimine ja Õige Hetk, milliste eesmärk on muuta isiku mõtlemist positiivseks ja paremini enesevalitsemisega toime tulla. See, et Tartu Vangla ei ole talle siin karistuse kandmise ajal veel sotsiaalprogramme määranud, ei ole A. Peltseri süü. Programmidest osavõtmise eesmärk ei ole endale „hea märk“ saada, vaid see, et nende läbimisel aidata muuta isiku mõttemaailma ja toimetulemist. Seda eesmärki on Soomes läbitud programmid täitnud. 3.3 A. Peltseril on olemas toetav sotsiaalne võrgustik ema ja õe näol, kellega ta on suhelnud nii kirja kui kokkusaamise teel. 3.4 A. Peltseril on olemas võimalus koheselt tööle asuda XXX OÜ-sse, mille kohta on olemas ka vastav tõend. 3.5 A. Peltseri puhul on täidetud elektroonilise valvega vabastamise formaalsed eeldused s.o elukoht ja tehnilised tingimused, et paigaldada sinna elektroonilise valve seadeldis. A. Peltser asuks elama õele kuuluvasse korterisse, milleks on korteriomaniku nõusolek. Elama hakkaks A. Peltser seal üksinda. 3.
11. Kaitsja loeb positiivseks, et A. Peltseril on vabanemisfondis XXX eurot, mis annab võimaluse esmaseks toimetulekuks. A. Peltseri vastu puuduvad võlanõuded ja tema majanduslik olukord on väga hea. 3.
12. Kaitsja leiab, et kohtu seisukoht mitte vabastada isikut tingimisi enne tähtaega allutamisega elektroonilisele valvele, on tegelikult motiveerimata, see on kohtu sügavalt isiklik seisukoht, mida on mõjutanud prokuröri arvamus, mille on kohus põhjenduseks pannud. Kohus ei ole määruses põhistanud, mille alusel kohus järeldab, et vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 1 aasta jooksul on 42%. See on kirjas küll vangla iseloomustuses, kuid ka seal ei ole seda lahti seletatud, millest ikkagi selline järeldus. Tingimisi enne tähtaega vabastamine allutamisega elektroonilisele valvele eeldab ranget distsipliini, milliseks A. 2 Peltser on valmis ja kaitsja leiab, et läbi sellise järelevalve on A. Peltseril palju lihtsam sulanduda meie ühiskonda.
13. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile ja süüdimõistetule anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 14.11.
14. Prokurör jääb oma varasemalt antud seisukohtade juurde ning ei soovi midagi lisada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et A. Peltseri vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine allutamisega elektroonilisele valvele ei ole põhjendatud. Maakohus on A. Peltseri tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.
16. Ringkonnakohus möönab, et A. Peltseri käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta positiivseid asjaolusid A. Peltseril on vabanedes olemas garanteeritud töö- ja elukoht, tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud Soome vanglas sotsiaalprogrammides Õige Hetk ja Vihajuhtimine ning kogunud vabanemisfondi XXX eurot. Samuti on tal suhtlusvõrgustik ema ja õe näol. KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid tuleb aga hinnata nende kogumis, mis käesoleval ajal välistavad A. Peltseri tingimisi ennetähtaegse vabastamise elektroonilise valvega. 5.
17. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis. Ringkonnakohus leiab, et hoolimata A. Peltseri iseloomustavatest positiivsetest asjaoludest, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine tema poolt toimepandud raske kuriteo asjaolusid ja ärakantud karistuse pikkust arvestades veel põhjendatud. A. Peltser kannab vangistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises ning keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseadusliku sisse- ja väljaveo eest. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Ringkonnakohus leiab, et ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel on kuriteo raskusel ja iseloomul määrav tähtsus ja ärakandmata karistusosa – rohkem kui 3 aastat ei võimalda süüdimõistetut ennetähtaegselt vabastada, kuna see riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtukolleegium on seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. 5.3 Kaitsja ei ole nõus sellegagi, et maakohus jättis andmata hinnangu kõrgele riskiprotsendile. Ringkonnakohus märgib, et riskihinnang arvutatakse erinevaid tegureid arvestades (s.h isiku kriminaalne käitumine, eluase, haridus, töö ja majanduslik toimetulek, alkoholi, narkootikumide ja muude kuritarvitustega seotud probleemid, tervis ja emotsionaalne seisund, mõtlemine ja käitumine, hoiakud, ohtlikkus, suhted ja elustiil) välja kindla metoodika alusel. Ehkki A. Peltserile antud hinnangus mitmetes nimetatud valdkondades (eluase, haridus) risk puudub, esineb ülejäänud valdkondades ohtlikkus ja risk. Näiteks on vangla riskihindamise kohaselt A. Peltser impulsiivse käitumisega, kes on korduvalt tegutsenud hetkevajadustest lähtuvalt arvestamata võimalike tagajärgedega. Samuti on leitud, et A. Peltser võib alkoholijoobes käituda ettearvamatult ja vägivaldselt. Ka tema varasemad kuriteod on seotud vägivallaga. Kinnipeetava sõnul on ta tarvitanud narkootikume ning tegeles nende käitlemisega nii enda tarbeks kui ka majandusliku kasu saamise eesmärgil. Tema tööharjumus on vähene ning suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid. 3 Kokkuvõtvalt esineb A. Peltseri iseloomustuses erinevaid riskitegureid, mis talle antud kõrget riskihinnangut põhjendavad.
18. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu poolt toime pandud raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise asjaolusid, varasemat käitumist ja kõrget riskihinnangut ning õigustatult leidnud, et A. Peltser ei kuulu käesoleval ajal tingimisi ennetähtaegselt vabastamisele. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses eelnimetatud asjaoluga, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid puudub alus eeldada enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist.
19. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Mati Kartau 4 Tiit Lõhmus